Aboxan di ǁkhāǁkhādi
(Mateub 15:1-9)
1 O gu ge ǀnî Farisegu* tsî Moseb ǂhanub* di ǁkhāǁkhā-aogu tsîga Jerusalemsa xu ǀkhī tsî Jesub ǂnamipe, ǁîba nî dîǂuiǃnâse ge ǀhao. 2 ǁÎgu ge Jesub di ǁkhāǁkhāsabegu* ra ǃanuoǃnâ ǃomgu ǀkha, ǁānǃom tamase ǂû ǃkhaisa ge mû. 3 (Farisegu tsî ǁkhāti Jodeǁîn tsîn ge kaise ǁîn di aboxagu di ǁkhāǁkhādi ǃnâ ge ǂgom hâ i. ǁÎn ge ǂhanu ǀgaub ain ǁîn di ǃomga ǁā tama hîa ge ǂû tama hâ i. 4 ǁKhātin ge ǁamaǂharuguǃkhaigu tawan ga ǁama xūna ǂûn nîs aiǃâ gere ǁāǀkhā. Tsîn ge ǀnî ǁkhāǁkhādi tsî ǁnaetigu hîan ǂgomǂgomsase gere ǁgaeǁgaega ge ūhâ i, aiǁgaus ase ǃorena ǁās, āǃnâǁhoedi tsî brons sūdi tsîna ǁāsa.)
5 O gu ge Farisegu tsî Moseb ǂhanub di ǁkhāǁkhā-aogu* tsîga Jesuba nēti ge dî: “Tare-i ǃaroma gu kha sa ǁkhāǁkhāsabega sida aboxan di ǁnaetiga ǃûǂam tsî ǁānǃom tamase ra ǂû?”
6 Ob ge Jesuba ge ǃeream gu: “Sa ǀgamaixago, kēbo-aob Jesajab ge ǂhanuse sago xa gere kēbo. Xoamâihe hâ khami:
“ ‘Nē ǁaes ge amǁgaugu ǀkha ra ǃgôa te,
xaweb ge ǁîn di ǂgaoba tita xu a ǃnū.
7 ǁAusen ra ǀgoreǀî te,
khoen di ǁkhāǁkhāde
Elob mîmādi ase
ra ǁkhāǁkhāǃâ.’
8 “Sadu kom Elob di mîmāde dīǀoaǀoa tamaǃâ khoen di ǁnaetiga ǃgôa hâo. 9 Tsî du kom Elob di mîmāde ǂhara tsî sadu ǁkhāǁkhādi ǀguide ra sao ǂgao-o. 10 Moseb ge ge mî: ‘Sa îb tsî sa îs tsîrats ge nî ǃgôa’ tsî ‘ǁNā-i ǁgûb tamas ka io ǁgûsa ra ǀâxarexū-i ge ǂanǂansase nî ǃgamhe.’ 11 Xawe go kom sago, khoe-i ga ǁî-i di îb tamas ka io îsa i ga hui-ū hâ xū-e Korban (ǁnās ge ǀkhaeb ti ra ǂâibasen) ti a mî, o-i ǃaruǀî ǂhâbasa tama ǁîra xū-e māsa ti ra ǁkhāǁkhāo. 12 Tsî ǁnās ge khoena ǁîn di îna ra ǃharaxū kai. 13 Tsî go ge ǁnā ǀgaus ai Elob mîmāde ra ǁnākhao sago di ǁkhāǁkhādi nî saohese. Tsî ǁnās ǀgui tamas ge xawen ge ǀnî ǂgui xūna hâ ǁîn tsîn tsūna.”
Khoe-e ra ǃanuoǃnâ kai xūn
(Mateub 15:10-20)
14 ǁKhawab ge Jesuba ǂnubisa ǂgaiǀhao tsî ge mîba: “ǃGâise ǃgâ î dītsâ re, tare-e ta ra ǂâibasen ǃkhaisa ǁnâuǃāsa. 15-16 ǂÛts ra xū-i ge khoe-e ǃanuoǃnâ kai tama hâ, xawe amsa xu ra ǂoaxa xūn ge khoe-e ra ǃanuoǃnâ kaina.”
17 Tsî Jesub tsî ǁkhāǁkhāsabegu ge oms ǃnâ ǂnubisa xu ǀgora tsî ǂgâ, o gu ge ǁîba tare-eb goro ǁnā ǂkhōs* ǀkha ǂâibasen ǃkhaisa ge dî. 18 Ob ge ǁîga ge ǃeream: “Sago tsîna kha nau khoen ǁkhān khami ǁnâuǃāoǃnâ? Tsî go kha ǁnâi ǀū amǃnâs ǃnâ ra ǂgâ xū-i khoe-e ǃanuoǃnâ kai tama ǃkhaisa? 19 ǂÛ-i hîa amǃnâ ra ǂgâ-i ge ǂgaoba tsâǀkhā tama hâ, xawe-i ge ǃnāb ǃnâ-u ǃkharu tsî sorosa xu ra ǂoa.” Nēs ǀkhab ge Jesuba gere ǃgāǃgā hoaraga ǂûn ǂûhe ǁkhā ǃkhaisa.
20 Tsîb ge Jesuba ǀaro tsî ge mî:
“ǂGaoba xu ra ǂoaxan, ǁnān ge khoe-e ra ǃanuoǃnâ kaina. 21 ǂGaoba xun kom ǂkhaba ǂâidi, ǀaib, ǃnarib, ǃgams, 22 ǃgamekhôas, xūǃgunuxasib, gāxaǃnâsib, ǀaiǃnâsib, ǂkhaba mûs, surib, ǃkhāǃkhāgus, ǀgapiǂâixasib tsî gâsib tsîna ra ǂoaxao. 23 Nēn hoan ge ǂgaoba xu ra ǂoaxa tsîn ge khoe-e ra ǃanuoǃnâ kai.”
Jodeǁî tama taras di ǂgoms
(Mateub 15:21-28)
24 Tsîb ge Jesuba Galileaba xu ǀapasǀkhāb ai, Tirus tsî Sidons ǀkharib ǁga ge ǃgû. Tsîb ge ǁnāpa om-i ǃnâ nawasase ge hâ, khoe-i ǁîb di hâsa nî ǂan ǃkhaisab ge ǂgao tama hâ i amaga, xawen ge mâpab hâ ǃkhaisa ge ǂanǂui. 25 Os ge taras hîa ǃanuoǃnâ gaga-i xa ǃkhōhe hâ ǀgôasa ūhâsa Jesub mâpa hâ ǃkhaisas ge ǁnâu, o ǁnātimîsi sī tsî ǁîb ǂai-am ge ǁnāǁgoe. 26 Nē taras ge Grikeǁî tsî Sirofenisiab di ǃnaesabe ge i. Tsîs ge ǁîba ge ǀkhoma ǁîs ôasa xub nē ǁgâuaba* nî ǃhaeǂui ǃkhaisa. 27 Ob ge Jesuba ǁîsa ge ǃeream: “ǀGôaronan aibe ǁâ re! ǂHanu tama-i kom hâo ǁîn di ǂû-e ū tsî arina aobasa.”
28 Os ge ǁîba ge ǃeream: “ǃKhūtse, ama-i ge, xawen kom arin tsîna ǀgôaron di tāba xu ra ǁnā ǂoman xa ra ǂûo.”
29 Ob ge Jesuba ǁîs ǁga “Nēs go ǃeream te ǀgaus ǃaroma ǃgû re, ǁgâuab* ge sa ôasa xu go ǂoa xuige” ti ge mî. 30 Tsî taras ge oms tawa ǁarusī, os ge ôasasa, ǁgâuab ǁîsa xu ǂoa hâse kharob ai ge hōǁgoe.
Jesub ge ǂganaǂgae hâ ǃgomeba ra ǂuruǂuru
31 Tsîb ge Jesuba Tirus ǀkhariba xu Sidons ǃnâ-u Galileahurirob ǁga ge ǃgû, disi ǃādi di ǀkharib hîa Dekapolib ti ǂansab ǃnâ. 32 On ge ǀnî khoena ǂganaǂgae hâ ǃgomeba ǁîb tawa ge ǀkhī-ū. Tsîn ge Jesuba gere ǀkhoma nē khoebab nî tsâǀkhā ǃkhaisa.
33 Ob ge Jesuba ǁîba khoen ǁaeguba xu ū tsî ǀguri hâ ǃkhai-i ǁga ge ǃgû-ū tsîb ge ǁîb di ǀkhunuga khoeb di ǂgaera ǃnâ ge ǁgâiǂgā. ǁNās khaoǃgâb ge ǂāra tsî ǂāb âb ǀkha nē ǂganaǂgae hâ ǃgomeb di namma ge ǂkhau. 34 ǀHommi ǃoa kōǃapa tsîb ge Jesuba ǀhâi rase ge mî: “Efata!” 35 ǁNātimîsi ra ge ǁîb ǂgaera ǁkhowa-amsen, nams âba xoresen ti ge hî tsîb ge nē khoeba ǃgāsase ge ǃhoatsoatsoa.
36 Tsîb ge Jesuba ǁîna ge mîmā khoe-i xare-en nē ǃnaeǃkhais xa mîba tidesa. Tsî kaiseb ge ǁîna ǃkhâi xawen ge ge ǃnō ǁoa i tsîn ge ǃaruǀîǀgui nēsa ge ǂhôa. 37 On ge kaise burugâ tsî ge mî: “ǁÎb ra dī xūn hoan ge ǃgâi. ǂGanaǂgae hân tsî ǃgomen tsîn hoanab ge ra ǂuruǂuru.”
Omahongero wootate mukururume
(Mt 15:1-9)
1 Ovafarisei nozonongo zomambo tjiva, mba zire kOjerusalem va woronganena pu Jesus. 2 Owo va muna ovahongewa va Jesus tjiva amave ri ovikurya nomake nga tunḓaka, okutja onomake nge hiya kohwa.
3 (Orondu Ovafarisei nOvajuda avehe ve horera kombazu yooihe mukururume: Owo kave ri ovikurya ngunda ave hiye rikoha komake. 4 Nu wina tji mave zu koruveze romarandisiro kave ri ovikurya ngunda rutenga ave hiye rikoha oveni. Owo wina ve nozombazu nḓu ve ṱakamisa tjimuna imbwi omuhingo omusemba wokukoha ovinwino, nomahoro, novitjuma vyongoporo, novimata vyokusuva).
5 Ovafarisei nozonongo zomambo otji va pura Jesus ave tja: “Okutjavi ovahongewa woye tji ve ha hupu otja kombazu yootate mukururume, nu tji ve rya ovikurya nomake nge hiya kohwa?”
6 Jesus we ve zira a tja: “Omuprofete Jesaja wa sora indu tja profeta ohunga na eṋe! Oweṋe ovanatjavivi, otja eye punga a tjangere na tja:
‘Ndjambi ma tja, otjiwaṋa hi, tji ndji yozika nomambo,
nungwari omutima watjo u ri kokure na ami.
7 Owo mave rikotamene ku ami omungandjo uriri,
orondu owo ve honga omahongero wovandu,
aayo owo onge ri omatwako wa Ndjambi!’
8 “Eṋe mu nakaura omatwako wa Ndjambi, nu mu kara nonḓuviro kombazu yovandu.”
9 Nu Jesus wa hungira komurungu na tja: “Eṋe muno muhingo omuwa mbu mu nakaura nawo etwako ra Ndjambi kokutja mu kakatere kombazu yeṋu. 10 Orondu Moses wa tjere: ‘Yozika iho na nyoko,’ nu ‘ngamwa ngu ma sengi ihe poo ina, nga ṱe.’ 11 Nungwari eṋe mu honga ovandu kutja omundu ma yenene okutja nai ku ihe poo ku ina: ‘Otjiyandjewa ngamwa atjihe tji mo sokupewa i ami otjo oKorban’ (okutja, otjiyandjewa tjombunguhiro ku Ndjambi). 12 Eṋe otji mu ha yandjere omundu ngwi kutja a vatere ihe poo ina otjiṋa. 13 Momuhingo mbwi ombazu yeṋu ndji mu honga kovandu ye ve tjita kutja embo ra Ndjambi ri rire omungandjo uriri. Nu wina pe noviṋa vyarwe ovingi mbya sana ku imbi mbi mu tjita.”
Oviṋa mbi zunḓa omundu
(Mt 15:10-20)
14 Jesus wa isanena otjimbumba tjovandu rukwao ku ye na tja: “Purateneye ku ami amuhe, nu mu zuve nawa. 15 Otjiṋa tji tji za pendje nu atji hiti momundu, katji tji zunḓa omundu, posi ya, ihi tji tji za momundu otji tji zunḓa omundu. 16 Ngu nomatwi okuzuva nga zuve.”
17 Jesus wa zapo potjimbumba na kahita mondjuwo, novahongewa ve otji ve mu ningira kutja e ve handjaurire omasanekero nga. 18 Eye wa tja ku wo: “Eṋe nangwari wina kamu nakuzuva nawa otjiṋa hi are? Kamu nokutjiwa kutja atjihe tji tji za pendje nu atji hiti momundu katji tji zunḓa omundu, 19 otjo tjinga atji ha hiti momutima we, nungwari tjinga atji hita mezumo re nu atji kapita morutu rwe are?” Komuhingo mbwi Jesus otja zuvisa kutja ovikurya avihe vya pwa okuriwa.
20 Nu eye wa hungira komurungu a tja: “Ihi tji tji za momundu otji tji zunḓa omundu. 21 Orondu momundu, moukoto womutima womundu, omu mu za omeripura omavi, okutja; ombakirasaneno, ourunga, omazepero, 22 okukatuka orukupo, omunenetima, okutjita oviṋa ovivi pekepeke; ovineya, ouhakohoke, eruru, okuyambururasana, omeritongamisiro, nouyova. 23 Oviṋa avihe ovivi mbi vi za moukoto womundu, nu ombi mu zunḓa.”
Ongamburiro yomukazendu Omukanaan
(Mt 15:21-28)
24 Tjazumba Jesus wa ya korukondwa rwehi rotjihuro Tirus. Eye wa kahita mondjuwo yorive, e hi nokuvanga kutja a tjiukwe i omundu, nungwari eye ka yenenene okurihoreka. 25 Tjimanga omukazendu, ngwa ri nomukazona ngwa ri nombepo ohakohoke, wa zuva Jesus, notje ya ku ye, ne riwisire pozombaze ze. 26 Omukazendu ngwi wa ri Omugrike, ngwa kwaterwa morukondwa rwa Fenisie, mehi ra Sirie. Eye we riyarikaṋa ku Jesus kutja a pitise ombepo ohakohoke momuatje we omukazona. 27 Nungwari Jesus wa zira a tja: “Rutenga ngatu kutise ovanatje, orondu kakokuwa okutoora ovikurya vyovanatje nokuviumbira ozombwa.”
28 Omukazendu wa zira a tja: “Muhona, nangarire oumbona wina u rya ovikurya ovanatje mbi va wisire kehi yotjiriro!”
29 Nu Jesus arire tja tja komukazendu: “Mena romambo woye ngu wa hungire ngo, nambano yaruka koyoye; ove mo kavaza ombepo ohakohoke aya piti momuatje woye.”
30 Omukazendu wa yaruka koye nu a kavaza omuatje we a rangavara kombete, tjandje nao ombepo ohakohoke ya piti rukuru mu ye.
Jesus ma verukisa omundu otjikume nu omboro
31 Jesus wa zire mo rukwao morukondwa rwa Tirus, a tuurunga ehi ra kOsidon, na kavaza kOmuronga wa Galilea mehi ra Dekapolis. 32 Ovandu tjiva otji va eta omundu ku ye ngwa ri omboro nu ngwa patere eraka, nu ave riyarikaṋa kutja Jesus a yambeke omake we ku ye. 33 Jesus otja isa mo omundu ngwi motjimbumba, e mu twara peke, a twa mo ominwe vye momatwi we, a tjeke omate nu a ṱunu keraka re. 34 Okuzambo Jesus wa tara keyuru, a tjeme nomasa na tja komundu ngwi: “Efata,” okutja “Paturuka!”
35 Tjimanga omatwi womundu ngwi otji ya paturuka, neraka re ari kutuka na utu okuhungira nawa. 36 Jesus wa rakiza ovandu kutja ave ha serekarere otjiṋa hi komundu; nungwari punga e ve tjaera okutjita nao, owo opunga aave tji zuvarisire ko. 37 Nu avehe mba zuvire otjiṋa hi va himinwe tjinene nave tja: “Eye wa sora oviṋa avihe. Wa yandja okuzuva kozomboro, nokuhungira ku imba ovikume.”