Jesub ge Nasarets ǃnâ ra ǂharahe
(Mateub 13:53-58Lukab 4:16-30)1 Ob ge Jesuba hâǃnâb ge i ǃhūǃâsa xu ǁkhāǁkhāsabegu* âb ǀkha ǁgûsi ǃās ǃoa ge ǁaru. 2 Tsî sao ra Sabbattsēs* aib ge ǁîba sinagogeb* ǃnâ ge ǁkhāǁkhātsoatsoa. ǂGuin ân ge nē ǁkhāǁkhāǀgaub âb xa burugâ tsî ǁîǃnābe gere dîgu: “Mâpa xub kha ǁîba ǁnâi nē gā-aisib tsî ǁkhāsib tsîna ra hō, nēti ī buruxa dīn ǃaroma? 3 ǃNaokuru-ao tamaba, Marias di ôab, Jakobub, Joses, Judab tsî Simon hâgu di ǃgâsaba? Tsî ǃgâsade kha ganupe nēpa ǁan tama hâ?” Nē xūn xa ǃaromahe hâsen ge ǁîna ǁîba ge ǂhara.
4 Ob ge Jesuba ge mî: “Hūs di ǃkhaib hîab kēbo-aoba ǃgôaoǃnâse ra ûi-ūheb ge ǁîb di aboxaǃhūb ǃnâsa tsî ǁîb di ǂhunuma khoexakhoen xa, ǁîb di oms ǃnâ.” 5 ǀOro ǃgôab di khoen hîab ǃomma ǁgui-ai tsî ge ǂgauǂgaun ǀguin oseb ge ǁîba kai buruxa dīna ge dī ǁoa i, khoen di ǂgomoǃnâsib xa ǃaromahe hâse. 6 ǁÎb ge kaise ǁîn di ǂgomoǃnâsib xa ge buru.
Jesub ge disiǀgamǀa ǁkhāǁkhāsabega ra sîǂui
(Mateub 10:5-15Lukab 9:1-6)ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba ǃgaroǃādi ǃnâ khoena gere ǁkhāǁkhā. 7 Tsîb ge disiǀgamǀaga ǂgaiǁare tsî ǀgamǀgammese ge sîǂui. ǁÎb ge ǁkhāti ǁîga khoena xu ǂkhaba gagaga ǃhaeǂuis di ǁkhāsiba ge mā. 8 Tsîb ge ǁîga ge mîmā: “Tā xū-i xare-e ūsao; ǂû-i kas, saran ǁgaru-i kas, ǃgaesenni ǃnâ hâ mari-i kas hoasa go ge ūsao tide, ǁgâibasenhaib ǀguib ose. 9 ǀKhapude ǂgaeǂgā re, xawe tā ǀgamǁî anasara-e ūsao. 10 Om-i ǃnâ go ga ǂgâ tsî ǁkhoreǁhareheo, ǁnāpa hâ re, ǁnā ǃāsa xu go nî ǃgûs kōse. 11 Tsî ǃā-i tawa go ga sī, tsîn ga khoena ǁkhoreǁhare tamas ka io ǃgâ go tama io, sago di ǂaidi ǃnaka hâ tsaraba ǁîna ǃkhâikhoms ase ǃgubuǁnâ, î ǁnāpa xu ǃgû.”
12 Tsî gu ge ǁkhāǁkhāsabega ǃKhūb ǃoa ǃhobasens di ǂhôasa gu nî aoǁnâtsoatsoase ge ǃgû. 13 ǁÎgu ge ǂgui ǁgâuaga* ǃhaeǂui tsî ǁkhāti ǂgui ǀaesen hâ khoena ǀkhera-oli-i ǀkha ǂkhau tsî gere ǂuruǂuru.
Johaneb ǁĀǁnâ-aob di ǁōb
(Mateub 14:1-12Lukab 9:7-9)14 Tsî gao-aob Herodeb, Antipab ge Jesub ǀons xa ge ǁnâu. Kaisen khoena ǁîb xa gere ǃhoa tsî ǀhaetsâ xui-ao tsîn ge Johaneb ǁĀǁnâ-aob ge ǁōba xu khâi tsî buruxa dīna ra sîsen ti gere ǂâi. 15 ǀNîn ge Eliab tamas ka io ǀnî kēbo-ao-i hîa ǃkharu ge ǁaeǃgâdi ǃnâ ge ûi hâ i-i ti gere ǂâi. 16 Nēnab ge ǁnâu ob ge Herodeba ge mî: “Johaneb, ǁhāǁnâdana ta geb kom nēbao, tsîb ge ǁîba ǁōba xu khâi hâ.”
17 Johaneb ge Herodeb xa ǃkhō-oms ǃnâ ge ǂgāhe, Herodias ǁîb di ǃgâsab Filipub taras, ega ǁîb ǀkha ge ǃgames ǃaroma. 18 Johaneb ge ǀûs ose Herodeba gere mîba: “ǂHanu tama i ge hâ sa ǃgâsab di taras ǀkha ǃgamesa.” 19 Herodias ge ǁkhanǂgaoba Johaneb ǃoagu ge ūhâ i tsîs ge ǁîba gere ǃgam ǂgao, xawes ge ǁîsa ǁîba ge ǃgam ǁoa i, 20 Herodeb gere kaise Johaneba sauaǃnâ xui-ao. ǁÎb ge kaise ǂhanu-ai tsî ǃanu i amagab ge ǁîba ǁîb di sâub ǃnâ ge ūhâ, îb tā khoe-i xare-i xa tsûtsûhe. Hoaǁaeb ge Herodeba kaise Johaneb gere ǃhoa xūn xa gere tsūbahe, xaweb ge gere ǃgâ bi.
21 Tsîs ge Herodias ge ǃâu hâ i tsēsa ge hā, Herodeb ge ǁîb ǃnaetsēs di ǁâudība māsa tsîb ge hoaraga toroǃkhamaogu di ǃkhōdana-aogu, ǃās di ǂgurogu tsî Galileab danakhoegu tsîga ǂûǀhaosa ge dība. 22 Os ge Herodias di ôasa ǂgâxa tsî Herodeb tsî ǁîb di ǁkhausabega ge ǂnāba. Kaises ge ǁîs di ǂnāǀgaub ǀkha ǁîga ǃgâiǃgâiǂgao, ob ge Herodeba ǁîs ǃoa ge mî: “Tare-i ǀgui-es ga ǂgan xawe ta ge nî mā si! 23 Amase ta ra mîba si, ti gaosib di ǃâ-i ǀgui-es ga ǂgan xawe ta nî mā si ǃkhaisa, ǁnātis ga ǂhâbao.”
24 Os ge ǀgôasa ǂoa tsî ǁgûs tawa ge ǀape-ôa: “Tare-e ta kha nî ǂgan?”
Os ge ǁîsa “Johaneb ǁĀǁnâ-aob di danasa ǂgan!” ti ge ǃeream si. 25 Os ge ǃhaese gao-aob ǁga oaǂgâ tsî “Johaneb ǁĀǁnâ-aob di danasa nēsi taniǃnâǃoreb ǃnâ mā te re!” ti ge mî.
26 Kaiseb ge ǃhausen xaweb ge gao-aoba ǁîb di mîmâisa khôa ǂgao tama ge i, ǁîb di ǁkhausaben aiǃâb ge mîmâi xui-ao. 27 Tsîb ge Herodeba ǁnātimîsi ǁhāǁnâdana-aoba sî tsî ǁîba ge mîmā îb Johaneb di danasa ǀkhī-ūba bi. Tsîb ge ǁhāǁnâdana-aoba ǃkhō-oms ǃnâ sī Johaneb di danasa ge ǁhāǁnâ. 28 Tsîb ge Johaneb danasa taniǃnâǃoreb ǃnâ ǀgôasa ge mā. Tsîs ge ǁîsa ǁgûsa ge mā.
29 Tsî Johaneb di ǁkhāǁkhāsabegu ge ǁîb ǁōb xa ǁnâu, o gu ge ǁîb sorosa ū tsî ǀhobas ǃnâ sī ge ǁguiǂgā.
Jesub ge kai ǂnubis khoena ra ǂûmā
(Mateub 14:13-21Lukab 9:10-17Johaneb 6:1-14)30 Tsî apostelgu* ge Jesub tawa oaǀkhī, o gu ge hoaraga xūn ǁîgu gere dīn tsî ǁkhāǁkhān xa ge ǁgamba bi. 31 Kaiseb khoesiba gere ǃgûǀhuiǂgaogu xui-ao gu ge ǂûsoa-i tsîna hō tama ge hâ i. Ob ge Jesuba ǁîgu ǃoa ge mî: “A ge nē ǂnubisa xu ǃnōsa ǃkhai-i ǀguri hâ tsî ge nî sâ-i ǁga ǃgû re.” 32 Tsî gu ge ǂgaus ai ǃnōsa ǃkhai-i ǁga nî ǃgûse ge ǂoa. 33 Tsî ǂgui khoen ge ǁîga mûǃā tsî ǁîgu ra ǃgû ǃkhaisan ge mûo, hurirob di ǀnomammi ai ge ǃkhoe, aisī tsîn ge sī a ǃâumâgus kōse.
34 Tsî ǂgausa xub ge ǁgôaxa ob ge Jesuba ǁîna kaise ge ǀkhom, ǁîn ge kā hâ gūn hîa ǃûi-ao-e ūhâ taman ase ī i xui-ao. Tsîb ge ǁîna ǁnātimîsi ge ǁkhāǁkhātsoatsoa.
35 ǃUi i ge, o gu ge ǁkhāǁkhāsabega Jesub tawa sī tsî ge mî: “Nēb ge ǃgaroǃkhaiba tsî ǀnai i ge ra ǃuitsoatsoa. 36 Oa kai re nē ǂnubisa, în ǁîn di ǃādi tsî ǃgaroǃārodi tawa ǂûxūn xa sī ǁamabasen.”
37 Ob ge Jesuba ǁîga ge mîmā: “ǁÎna ǂûxū-e mā re.”
O gu ge “ǂAn tamats kha ǁnâi hâ nē ǂnubis di khoena ǂûmās ǁaubexa khoe-i di hoaraga kurib di denardi* ǀkha ǀgui ǁkhāsa, ǁîna ǂû-e ǁamabas ǃaroma?” ti ge dî bi. 38 “O ǃgû î go sī kō re, mâtikō pere-e go ūhâsa” tib ge Jesuba ge mîba gu.
O gu ge khoen ǁaegu ǂanǂui tsî oahā tsî ge mî: “Koro peregu tsî ǀgam ǁaukha tsîna ge ge go hō.” 39 Ob ge Jesuba ǁîga ge mîmā, î gu khoena ǀgâb ai ǂnû kai. 40 Tsîn ge ǁîna korodisi tamas ka io ǀguikaidisi ǃâdi ǃnâ ge ǂnû.
41 Ob ge Jesuba koro peregu tsî ǀgam ǁaukha tsîna ū, ǀhommi ǃoa kōǃapa tsî ǃKhūb di ǀkhaeba nē ǂûn ai ge ǂgan. ǁNās khaoǃgâb ge perega khôa tsî ǁkhāǁkhāsabega ge mā, ǂnubis ǁaegu nî ǀgorase. ǁKhātib ge ǁaukha tsîna ge ǀgora, mâ-i hoa-i nî xū-e hōse.
42 Mâ ǀguiǀguibe khoe-i hoa-i ge ǂû tsî ǂâu hâse ge ǁâ. 43 Tsî gu ge Jesub di ǁkhāǁkhāsabega ega disiǀgamǀa ǀharude ǃgau ge ǃârodi ǀkha ge ǀoaǀoa. 44 Jesub ge ǁnā tsē koroǀoadisi khoega ge ǂûmā.
Jesub ge ǁgammi ai ra ǃgû
(Mateub 14:22-33Johaneb 6:15-21)45 ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba ǁkhāǁkhāsabegu âba ǂgaus ǀkha aiǃâ Betsaidas ǁga ǃgâusa ge ǁgari. Tsîb ge ǁîba ge hâǃgau, nē ǂnubis di khoena nî sîǁaruse. 46 ǁÎnab ge tawedeǁnāxūs khaoǃgâb ge ǃnâub ai ge ǃapa, ǀgore nîse.
47 ǁNā ǃoe, ganupeb ǁîba noxopa ǃhūb ai hâ hîas ge ǂgausa hurirob di ǁaegub ǃnâ ge hâ i. 48 ǁÎb ge ǁkhāǁkhāsabegu ra ǂgore ǀgausa ge mû, ǁîgu gere ǂoab ǃoagu ǁnubu xui-ao. Tsî ǁgoaǃaromab ge Jesuba hurirob ai ǁîgu ǁga ge sī tsî ǁîga gere ǃgûǃkharuǀkhā.
49 Xawe gu ge ǁîb di ǁkhāǁkhāsabega ǁîba gu ge ǁgammi ai mûǃgoaxao ǀnore-i ti ǂâi tsî ge ǃautsoatsoa. 50 Hoatsama gu ge kaise ge ǃao ǁîba gu ge mûo. Ob ge ǁîba ǁnātimîsi ge mîǀî gu: “ǂGaoba ūhâ re, tā ǃao re, tita Jesuta ge xuige.” 51 Tsîb ge ǁîba ǁîgu ǀkha ǂgaus ai ǂoa, ob ge ǂoaba ge ǁgoea-ai. O gu ge ǁkhāǁkhāsabega kaise ǀgommaǂâi tsî ge buru nēgu ge mûn xa. ǁÎgu di 52 ǃgariǂgaoxasib xa gu ge ǃuru ǂâibasens peregu ǂguiǂguis disa ge ǁnâuǃā tama hâ i.
Jesub ge ǀaesen hâna Genesarets ǃnâ ra ǂgauǂgau
(Mateub 14:34-36)53 Tsî Jesub tsî ǁîb di ǁkhāǁkhāsabegu ge huriroba ǃgâutoa, o gu ge Genesarets tawa ǂgaus âga ge ǃgaemâi. 54 ǂGausa xu gu ra ǂoaxa hîan ge khoena Jesuba ge mûǃā. 55 Tsîn ge ǁnātimîsi ǃkhoe tsî kaise ǃnoesase ǁnā ǀkharib ǃnâ ǁîgu di hāsa ge ǂanǂan. Mâ ǃnās hîan mâpab hâ ǃkhaisa ra ǁnâus hoasan ge ǁîn di ǀaesen hâna ǂgoadi ai tani hâse ǁîb tawa gere sī-ū. 56 Mâ ǁamaǂharuguǃkhai-i, ǃgangu ǃnâ tsî khoen ra ǀhao ǃkhain hoan tawa, tamas ka io ǃgaroǃāro-i hîab Jesuba ga sī-i hoa-i tawan ge khoena ǁîb ǁga ǁîn di ǀaesen hâna gere sī-ū. ǁÎn ge ǁîba gere ǀkhoma în toxopa ǁîb anasarab di ǂaob xaweba tsâǀkhā. Tsî ga ǁnāsa dīn hoan ge gere ǂgauǂgauhe.
Jesus ta dhinwa muNasaret
(Mat. 13:53-58Luk. 4:16-30)1 Jesus okwa zi po mpoka nokwe ya koshilando shaandjawo. Aalongwa ye noye mu landula.
2 Mesiku lyEsabati okwa tameke okulonga aantu mosinagoga. Oyendji mboka ye mu pulakene, oya kumwa e taa pula: “Ayihe mbika okwe yi adha peni? Oondunge ndhoka e na, odha tya ngiini? Iilongankondo mbyoka ta longo, oyi thike peni? 3 Ke shi nani omuhongi gwiipilangi, omuna gwaMaria, omumwayina gwaJakob, Josef, Judas naSimon? Aamwayina aakiintu kaye li putse mpano?” Oyo noye mu nyeme.
4 Jesus okwa ti kuyo: “Omuhunganeki iha dhinwa palwe, aawe, omoshilando tuu shaandjawo, maakwawo nomegumbo lyaandjawo.”
5 Onkee ano Jesus ina vula we okuningila ko oshilongankondo shasha. Aavu yamweyamwe ayeke a tenteke iikaha ye nokwe ya aludha. 6 Oye okwa kuminwa okwaayitaala kwawo. Oye okwa li te endaenda nomikunda dhopuushiinda e ta longo aantu.
Jesus ta tumu aalongwa omulongo nayaali
(Mat. 10:5-15Luk. 9:1-6)7 Jesus okwi ithana aalongwa ye omulongo nayaali nokwa tameke oku ya tuma ooyaali nooyaali e te ya pe oonkondo dhokupangela oombepo dha nyata. 8 Okwe ya indike wo, yaa ye nasha mondjila, kakele kolwoondje: hashikwiila, hampunda yokweenda nayo, haimaliwa moondjato. 9 “Zaleni oongaku, ihe inamu zala oohema mbali.” 10 Okwe ya lombwele ishewe a ti: “Ngele tamu yi megumbo, kaleni moka, sigo tamu ka huma ko. 11 Ngele ope na mpoka itaamu taambwa ne itaamu pulakenwa, zii po, ne mu pupule ko ontsi koompadhi dheni, opo shi ninge onzapo yoku ya pa uusama.”
12 Oyo oya yi noyu uvitha kutya aantu naa itedhulule. 13 Oyo oya tidha mo oompwidhuli odhindji noya gwayeke aavu oyendji nomagadhi e taye ya aludha.
Johannes Omushashi ta dhipagwa
(Mat. 14:1-12Luk. 9:7-9)14 Omukwaniilwa Herodes oku uvu ayihe mbika, oshoka edhina lyaJesus olya adhika lya tseyika akuhe, naantu yamwe oya ti: “Nguka oJohannes Omushashi a yumuka kuusi, onkee oonkondo dha tya ngaaka otadhi longo muye.”
15 Ihe yamwe oya ti, oElia; yamwe ishewe, gumwe gwomaahunganeki yonale.
16 Herodes sho e shi uvu, okwa ti: “Johannes ngoka nda tetitha omutse, oye a yumuka.” 17 Oshoka Herodes okwa li a tumu aantu, ya ka kwate Johannes, noye mu manga e taye mu tula mondholongo. Shika osha ningwa omolwaHerodias ngoka Herodes a adhika a hokana, nonando oye omukiintu gwamumwayina Filippus. 18 Onkee Johannes okwa ti kuHerodes: “Itashi vulika, u hokane omukiintu gwamumwanyoko.”
19 Herodias okwa tondo Johannes nokwa li a hala oku mu dhipaga, ihe okwa nyengwa. 20 Herodes wo okwa li a tila Johannes, oshoka okwa li e mu shi kutya ye omulumentu omuyuuki nomuyapuki, onkee okwe mu gamene. Okwa li ngaa a hokwa oku mu pulakena, nonando sho e mu pulakene, ina tseya shoka e na okuninga.
21 Ihe esiku lyo opala olye ya, uuna Herodes a ningile omalenga ge, aawiliki yiita naanenentu yomuGalilea oshituthi shevalo lye. 22 Omukadhona omuna gwaHerodias sho e ya moshituthi, okwa tutula uudhano nowo opalele Herodes naayenda. Omukwaniilwa nokwa lombwele omukadhona a ti: “Indila ndje kehe shoka wa hala, otandi shi ku pe.” 23 Oye okwe mu uvanekele nokugana e ta ti: “Shaa shoka to indile ndje, otandi shi ku pe, nonando owi indile, ndi ku pe etata lyoshilongo shandje.”
24 Omukadhona okwa yi kuyina nokwe mu pula a ti: “Meme, ondi na okupula shike?”
Yina okwa yamukula: “Omutse gwaJohannes Omushashi.”
25 Omukadhona okwa shuna mbalambala komukwaniilwa nokweendelela nokwe mu indile e ta ti: “Onda hala, u pe ndje ngashingeyi omutse gwaJohannes Omushashi moshiyaha shika.”
26 Nena omukwaniilwa okwa nika oluhodhi olunene, ihe omolwegano lye nomolwaayenda ina vula we oku mu tinda. 27 Omukwaniilwa okwa tumu mbala omukwiita gwomaatonateli yuuwa nokwe mu lombwele, e mu etele omutse gwaJohannes. Omukwiita okwa yi kondholongo e ta tete Johannes omutse. 28 Oye nokwe gu eta gu li moshiyaha e te gu pe omukadhona, opo e gu fale kuyina. 29 Aalongwa yaJohannes sho ye shi uvu, oye ya noya kutha po omudhimba gwe e taye gu tula mombila.
Jesus ta kutitha aalumentu omayuvi gatano
(Mat. 14:13-21Luk. 9:10-17Joh. 6:1-14)30 Aayapostoli sho ya galuka, oye ya kuJesus noye mu hokololele ashihe shoka ya ningi naashoka ya longo aantu. 31 Okwa li ku na aantu oyendji taye ya notaa yi, onkee kaya li ye na ethimbo lyokulya. Jesus okwa lombwele ihe aalongwa ye a ti: “Ileni, tu yeni, tu ki ikalele, opo mu vululukwe kashona.” 32 Oyo noya londo mowato e taa yi kokuma kwaa na aantu.
33 Ihe nonando ongaaka, aantu oyendji oye ya mono, sho taa yi, noye ya dhimbulula e taa matuka ye li kolupadhi, ya zi miilando ayihe noya thiki ko tango kehala ndyoka Jesus naalongwa ye ya li yu uka ko. 34 Ano Jesus sho a thiki komunkulo, okwa zi mo mowato nokwa mono ongundu onene yaantu. Oye okwa li e ya uvitile olukeno, oshoka oya li ya fa oonzi dhaa na omusita. Oye nokwa tameke oku ya longa iinima oyindji. 35 Ano sho kwa toko, aalongwa ye oye ya kuye noya ti: “Eha ndika ombuga yowala, netango olya toka. 36 Laleka aantu, ya ye komagumbo nokomikunda dhopuushiinda, ye ki ilandele iikulya.”
37 Jesus okwe ya yamukula a ti; “Ya peni iikulya.”
Oyo oya ti kuye: “Natu ye, tu ke ya landele iikwiila niimaliwa omathele gaali, tu ya pe, ya lye?”
38 Jesus okwe ya pula a ti: “Omu na po ano iikwiila ingapi? Indeni, mu ke yi tale.”
Sho ye yi mono, oya ti: “Otu na itano noohi mbali.”
39 Jesus okwa lombwele aalongwa ye, ya lombwele aantu ayehe, ya kuutumbe pomwiidhi omutalala, yo ye ya topole moongundu. 40 Aantu oya kuutumba moongundu: dhimwe odha li dhi na aantu ethele nadhimwe omilongo ntano. 41 Jesus okwa kutha ihe iikwiila itano noohi mbali, okwa ligamene kegulu nokwa hambelele. Ye okwa pambula iikwiila, e te yi pe aalongwa ye, ye yi topolele aantu. Osho wo okwa topolele ayehe oohi ndhoka mbali. 42 Oyo ayehe oya li e taa kuta. 43 Aalongwa oya toola iipambu yiikwiila oontungwa omulongo nambali dhu udha nosho wo iihupe yoohi. 44 Aantu mboka ya li iikwiila mbiyaka oya li aalumentu omayuvi gatano.
Jesus te ende kombanda yomeya
(Mat. 14:22-33Joh. 6:15-21)45 Mbalambala Jesus oku ulumike aalongwa ye, ya ka londe mowato, opo ye ke mu tetekele komunkulo gwahandiyaka yefuta kuBetsaida, manga ye ta laleke aantu. 46 Sho e ya laleke, okwa londo kondundu, opo a galikane. 47 Ongulohi sho ye ya, owato oya adhika mokati kefuta, naJesus okwa li awike kevi. 48 Nena okwa dhimbulula kutya, aalongwa oye na uudhigu mokudhuga kwawo, oshoka ombepo yoshikungulu oya li tayi ya ziilile moshipala. Pethimbo lyokoongulasha Jesus okwe ya kuyo te ende kombanda yomeya. Okwa li a hala oku ya pitilila. 49 Ihe sho ye mu mono te ende kombanda yomeya, oya li ye shi oshiluli noya kugu mokule. 50 Ayehe oya haluka, sho ye mu mono.
Ihe mbalambala Jesus okwe ya popitha a ti: “Ikoleleni, inamu tila, ongame!” 51 Nena okwa yi kuyo mowato, ombepo noya kodha. Aalongwa oya li ya kumwa noya piyagana. 52 Oya nyengwa okuuva ko oshiningwanima shiikwiila shoka tashi ti; omadhiladhilo gawo oga li ga simpa.
Jesus ta aludha aavu muGenesaret
(Mat. 14:34-36)53 Oyo ya taagulukile handiyaka yetale noye ya kevi lyaGenesaret e taa tula owato komunkulo. 54 Ano sho ya zi mo mowato, mbalambala aantu yaankoka oya dhimbulula Jesus. 55 Oyo oya matuka nomukunda aguhe noye eta aavu, ye ya inda koontala e taye ya fala kehala kehe hoka yu uvu Jesus e li ko. 56 Ano shaa tuu mpoka Jesus a yi, momikunda nenge moshilando nenge momagumbo, aantu oye eta aavu yawo pomagongalelo gaantu noye mu indile, a pitike, aavu ya gume nando okoongenge dhonguwo ye. Ayehe mboka ye yi gumu, oya aluka.