Jesub ge Pilatub aiǃâ ra sī-ūhe
(Mateub 27:1-2Lukab 23:1Johaneb 18:28)
1 Nautsēkamǁgoaga gu ge danapristergu, Moseb ǂhanub* di ǁkhāǁkhā-aogu tsî ǂnomdomga* hoaraga ǀapemāǃnans ǀkha ǀapeǀhaos di ǂnûsa ge dī. Nēs khaoǃgâ gu ge Jesuba ǃgaeǃnon tsî Pilatub ai ge māǁnâ.
2 Ob ge Pilatuba Jesuba ge dî: “Satsa kha a Jodeǁîn di gao-ao?”
Ob ge Jesuba ge ǃeream bi: “Sats ra mî.”
3 O gu ge danapristerga Jesuba ǂgui xūna ge ǀhapiǂnûiǀkhā. 4 Ob ge Pilatuba Jesuba ge dî: “Ots kha ǂnoasen tama hâ? ǂAn tamats kha ǁnâi hâ mâtikō ǂgui xūn aits ra ǀhapiǂnûiǀkhāhe ǃkhaisa?” 5 Ob ge Jesuba ǂnoasen tama ge i tsîb ge Pilatuba nēs xa kaise ge buru.
Jesub ge ǁōb ǃoa ra ǀgoraǃgâhe
(Mateub 27:15-26Lukab 23:13-25Johaneb 18:39—19:16)
6 Mâ Pasxaǁâudīb di ǁaeb hoab aib ge Pilatuba ǀgui ǃkhōsabe-i hîa khoen xa ra ǁhûiǂuihe-e gere ǃnoraǃnora. 7 Tsîb ge ǁnā ǁaeb ǃnâ ǀgui khoeb, Barabab ti ǀon hâba ge hâ i, Romeǁî ǂgaeǂguis ǃoagu hâ khâikhâisens ǃnâ ǀhapixase hōhe tsî ge ǃkhōsis ǃnâ ūheba. 8 Os ge ǂnubisa Pilatub ǃoa hā tsî ǁnaetisaseb ra dī khami ǃkhōsabe-e ǃnoraǃnorasa gere ǂgan bi. 9 Ob ge Pilatuba ǁîna ge dî: “Jodeǁîn di gao-aoba ta nî ǃnoraǃnoraba du?” 10 Pilatub ge danapristergu ge suriba xu Jesuba māǁnâ ǃkhaisa ge ǂan i.
11 Xawe gu ge danapristerga ǀnai ǂnubisa ge khâikhâiǃnâ hâ i, în Barabab di ǁnāxūhesa ǂgan, Jesub ǃās ǃnâ.
12 “Sadu di ǂgans ai ta ga Barababa ǃnoraǃnorao, Jodeǁîn di gao-aoba ta tare-e nî dī-ū ǃkhaisa du ra ǂgao?” tib ge Pilatuba nē ra khâikhâisen ǁaesa ge dî.
13 On ge “ǃGâu bi!” ti ge ǂgaiǂuitsoatsoa.
14 Ob ge Pilatuba ge dî: “Tare-i ǃaroma, tare-eb ǁnâi tsūdī hâ?”
Xawen ge ǃaruǀîǀgui ǃgarise ge ǂgaiǂui: “ǃGâu bi!”
15 Tsîb ge Pilatuba nē ǁaesab gere ǂkhîǂkhî ǂgao xui-ao ǁîna Barababa ge ǁnāxūba. Tsîb ge Jesub nî samib ǀkha ǂnauhe ǃkhaisa mîmā tsî ǁnās khaoǃgâ Romeǁî toroǃkhamaoga ge māǁnâ bi, ǃgâuheb nîse.
Toroǃkhamaogu ge Jesuba ra ǃhō
(Mateub 27:27-30Johaneb 19:2-3)
16 Tsî gu ge toroǃkhamaoga Jesuba ǀgoraǃgâ-ommi, Praetorium ti gere ǂgaiheb ǃnâ ǂgâ-ū tsî hoaraga toroǂnubisa ge ǂgaiǀhao. 17 ǁÎgu ge Jesuba ǂgaeǂuiǀkhā tsî ǂhoaǀapa anaǂamsaraba ana tsî ǁkhūgu ǀkha gu kuru hâ kronsa ge ǀgapa bi. 18 Tsî gu ge nēti ǃhō rase ge tawede bi tsoatsoa: “Tawede tsi ge ra, Jodeǁîn di gao-aotse!” 19 Danas ai haib ǀkha ǂnau bi, ǂāra-ai bi tsî gu ge ǃhō bi rase ǁîb aiǃâ gere ǃhon. 20 Tsî ǃhōtoa bi gu ge, o gu ge ǂhoaǀapa anaǂamsaraba ǂgaeǂuiǀkhā bi tsî ǁkhawa ǁîb di ǂhunuma sarana ge ana bi. Tsî gu ge ǃgâuheb nîse ge ǃgû-ū bi.
Jesub ge ra ǃgâuhe
(Mateub 27:32-44Lukab 23:26-43Johaneb 19:17-27)
21 ǁNā ǁaeb aib ge Simonni, Sireneǁîb Aleksanderi tsî Rufub tsîkha di îba ǃgaroǃāro-e xu ge ǃgoaxa i, tsî gu ge ǁîba ge ǁgari Jesub di ǃgâuhaiba* tanisa. 22 Tsî gu ge Jesuba Golgota ti ra ǂgaihe ǃnâub, danaǂkhōs di ǃkhaib tis tsîna a ǂansab ǃoa ge sī-ū. 23 Tsî gu ge ǁîba mireǂauxûi-e ge āsi, xaweb ge ā ǂgao tama ge i. 24 Jesuba gu ge ǃgâutoas khaoǃgâ gu ge ǂnōgusa ge ao, saran âba nî ǀgoraguse.
25 ǁGoas di khoese irs ge Jesub ge ǃgâuhesa. 26 Tsîs ge ǁîb di danaǂam ǀhapimās “Nēb ge Jodeǁîn gao-aoba” ti hâsa ge ǂgāmâihe. 27 Tsî gu ge ǁîb ǀkha ǀgam tsūdī-aokha ge ǃgâu, ǀguiba amǀkhāb ai tsî nauba ǁareǀkhāb ai. [28 Tsîs ge xoas hîa “Tsîb ge ǁîba ǃûǂamaon ǀkha ge ǃgôahe” ti hâsa ge a ǀoa.] 29 Tsî ǁnāpa-u gere ǃgû-īn ge Jesuba ǃkhāǃkhā tsî ǃnabindana tsî gere mî: “Ehē! Sats kom Tempela khôaǁnâ tsî ǃnona tsēdi ǃnâ omkhâis ǀkha ra koaseno, 30 aitsama oresen, îts ǁnā ǃgâuhaiba xu ǁgôaxa re!”
31 Tsî gu ge Moseb ǂhanub di ǁkhāǁkhā-aogu* tsî danapristergu tsîgu ona Jesuba gere ǃhō. “Naunab kom gere huiǂuio, xaweb ge aitsama a huisen ǁoa. 32 Ab Xristub,* Israeli gao-aoba ǃgâuhaiba xu ǁgôaxa, î da mû tsî ǂgom bi re!” ti gu ge gere ǃhō bi. Jesub ǀkha ge ǃgâuhe tsūdī-aokha tsîn ge gere ǃkhāǃkhā bi.
Jesub di ǁōb
(Mateub 27:45-56Lukab 23:44-49Johaneb 19:28-30)
33 Tsî disiǀgamǀa irsa xub ge hoaraga ǃhūb ai ǃkhaenaba ge hā, tsēǃgâǁaeb di ǃnona irs kōse. 34 Tsî ǁnā ǁaeb aib ge Jesuba ǃgari dommi ǀkha ǂgaiǂui tsî ge mî: “Eloi, Eloi lama sabaxtani?” ǁNās ge “Ti Elotse, ti Elotse, tare-i ǃaromats go ǁnāxū te?” ti ra ǂâibasen.
35 On ge ǁnāpa ge mâǂnami hâ i khoena ǂâisā tsî “Eliabab kom ra ǂgaio” ti gere mî. 36 Ob ge ǀguiba ǃkhoe tsî sponsa ǀkhuru xûib ǃnâ ǀhari tsî ǂāb ai ǃkhāmâi tsî ge mā bi, āb nîse. Tsîb ge “ǁNāxū bi! A da aibe kō re kēbo-aob Eliab hā nî ūǁnâ bi ǃkhaisa” ti ge mî.
37 ǁKhawab ge Jesuba ǃgari dommi ǀkha ǂgaiǂui tsî ǀoms âba ge ǃnâiǂui. 38 ǁNā ǁaeb ǁkhāb aib ge Tempeli di mâiǁkhaeba ǀgam ǃâkha ǃnâ, ǀgapiseba xu ǃnakab kōse ge doaǃā. 39 Tsî Romeǁî toroǃkhamaob hîa Jesub ǃoagu ge mâ ib ge ǁîb di ǁōǀgaubab ge mûo “Nēb ge amase go Elob Ôa i!” ti ge mî.
40 O di ge ǁnāpa tarade ge hâ i ǃnūseba xu gere kōde, ǁîdi ge Maria Magdalenas, Marias, Jakobub tsî Josesi tsîkha îs tsî Salomes tsîde. 41 ǁÎdi ge Jesub di saoǃgonaodi, ǁîba ge Galileab ǃnâb ge hâ i ǁaeb ai gere ǃoabade. ǁÎdi tsî ǀnî ǂgui taradi tsîn ge ǁîb ǀkha Jerusalems ǃnâ ge sī.
Jesub di ǁkhōs
(Mateub 27:57-61Lukab 23:50-56Johaneb 19:38-42)
42 Tsîn ge nēn hoana Aiǂhomisentsēs ai ge ī, nēs ge Sabbattsēsa* tsuxuǃgû i ra hîa, 43 ob ge ǀapemāǃnans di ǁanib, kaise ge ǃgôahe hâ ib, Josef ti ǀon hâ Arimateaǁîb, Elob Gaosiba kaise ge ǃâu hâ iba ge hā. Tsîb ge Pilatub tawa sī tsî Jesub di sorosa ge ǂgan, ǁîb ǀguib ge ǁnā ǁkhoasiba ūhâ i xui-ao. 44 Kaiseb ge Pilatuba Jesub go ǀnai ǁō ǃkhais xa buru tsî Romeǁî toroǃkhamaob hîa ǃereamsa ge ūhâ iba ge ǂgaiǀgū. 45 Nē toroǃkhamaob ge ǁapoǁapotoas khaoǃgâb ge Pilatuba Josefa sorosab nî ū ǃkhaisa ge mā-am. 46 Josefi ge ǃuri, tsaura lapiba ǁama, Jesub di sorosa ǃgâuhaiba xu ūǁnâ, tsaura lapib ǃnâ ǃgami tsî ǃhaob ǃnâ ǃnamǂuisa ǀhobas ǃnâ ge ǁguiǂgā. ǁNās khaoǃgâb ge kai ǀui-e ǀhoba-ās dao-ams tawa ge garisī. 47 Maria Magdalenas tsî Marias Josesi îs tsîra ge mâpab go Jesuba ǁguiǂgāhe ǃkhaisa ge mû.
1 Ongula sho kwa shi mbalambala aayambi aakuluntu, aakuluntu yoshigwana, aalongimpango noshigongi ashihe shaatokoli oya kundathana. Oya manga Jesus, oye mu kutha noye mu gandja kuPilatus. 2 Pilatus okwe mu pula a ti: “Ongoye omukwaniilwa gwAajuda?”
Jesus okwe mu yamukula: “Eeno, ongame tuu, ngaashi to ti.”
3 Aayambi aakuluntu oye mu tamaneke miinima oyindji. 4 Natango Pilatus okwe mu pula: “Ito yamukula sha? Tala, omatamaneko ngoka taye ku tamaneke nago mpoka ge thike.”
5 Ihe natango Jesus ina yamukula nando osha, onkee Pilatus okwa kumwa.
Jesus ta pangulilwa eso
(Mat. 27:15-26Luk. 23:13-25Joh. 18:39—19:16)
6 Pethimbo lyoshituthi shOpaasa kehe omuleli Pilatus okwa li ha mangululile aantu onkwatwa yimwe ndjoka yo yene ya hala. 7 Omulumentu gumwe, edhina lye Barabbas, okwa li mondholongo pamwe naakolokoshi ooyakwawo mboka ya li ya dhipaga aantu mokukolokosha kwawo. 8 Aantu oye ya noya tameke okupula Pilatus, e ya ningile, ngaashi ha ningi shito. 9 Pilatus okwe ya yamukula a ti: “Omwa hala, ndi mu mangululile omukwaniilwa gwAajuda?” 10 Oshoka okwa li e shi shi kutya aayambi aakuluntu oye eta Jesus kuye molwefupa.
11 Ihe aayambi aakuluntu oya lombwele aantu, yi indile Pilatus, e ya mangululile Barabbas. 12 Pilatus okwe ya pula ishewe a ti: “Omulumentu nguka tamu ti omukwaniilwa gwAajuda, omwa hala, ndi mu ninge ngiini?”
13 Oyo oye mu igidhile ya ti: “Na alelwe komushigakano!”
14 Nena Pilatus okwe ya pula: “Ano uuwinayi owashike a ningi?”
Ihe oya dhiginine okwiigidha ya ti: “Na alelwe komushigakano!”
15 Pilatus okwa gama kokwoopalela aantu, onkee okwe ya mangululile Barabbas. Nena okwa dhengitha Jesus nokwe mu gandja, a ka alelwe komushigakano.
Jesus ta shekwa
(Mat. 27:27-31Joh. 19:2-3)
16 Aakwiita oya fala Jesus meni lyegumbo lyaPilatus noyi ithana yakwawo yalwe ayehe. 17 Oye mu zaleke onguwo onene ontiligane noya tungu oshishani shomakwega e taye shi mu zaleke komutse. 18 Oyo oya tameke oku mu kunda taa ti: “We ya po, omukwaniilwa gwAajuda!” 19 Nena oye mu dhenge noshihenguti momutse noye mu hiyile omayeye e taye mu tsile oongolo, ongotaye mu simaneke. 20 Ano sho ye mu nyekelele ngeyi, oye mu hula onguwo ontiligane noye mu zaleke oonguwo dhe mwene e taye mu fala, ye ke mu alele komushigakano.
Jesus ta alelwa komushigakano
(Mat. 27:32-44Luk. 23:26-43Joh. 19:17-27)
21 Mokweenda kwawo oya tsakaneke Simon, omulumentu Omukireni, a li ta zi kepya, u uka moshilando. Oye he yaAleksander naRufus. Aakwiita oye mu thiminike, a humbate omushigakano gwaJesus. 22 Oye eta Jesus kehala lyi ithanwa Golgata, otali ti Oshala sholukwe. 23 Oyo noye mu pe omaviinu ga vongakanithwa nomeya gomira, ihe Jesus ine ga nwa.
24 Sho ye mu alele komushigakano, oya topolelathana oonguwo dhe pamukalo gwoku dhi umbila oshihogololitho, opo ya mone kutya kehe omuntu ota pewa shi thike peni. 25 Otundi ndjoka ye mu alele komushigakano, oya li omugoyi gwongula. 26 Okwa li ku na enyolo lyondjo ye lya nyolwa ngeyi: “Omukwaniilwa gwAajuda.” 27 Aakolokoshi yaali oye ya alele wo komushigakano pamwe naJesus, gumwe okolulyo lwe nomukwawo okolumoho lwe. 28 [Osho ngaaka enyolo olya gwanithwa ndyoka tali ti: Oye okwa yalulilwa maakolokoshi.]
29 Aantu mboka ya piti po, oya sheke Jesus nokupukapuka komitse ya ti: “Ooshi! Ongoye tuu nguka to kumuna po otempeli e to yi tungulula omasiku gatatu? 30 Ihupitha nduno, u ze ko komushigakano.”
31 Osho tuu wo aayambi aakuluntu naalongimpango oye mu sheke ya ti: “Okwa li ha hupitha aantu yalwe, ihe ngashingeyi okwa nyengwa okwiihupitha. 32 Kristus, omukwaniilwa gwaIsrael, na ze ko ngashingeyi komushigakano, opo tu shi mone, tse tu mu itaale.”
Osho wo mboka ya alelwa pamwe naye, oye mu sheke.
Jesus ta si
(Mat. 27:45-56Luk. 23:44-49Joh. 19:28-30)
33 Pokati komutenya okwa ningi omilema moshilongo ashihe ndhoka dha kwata ootundi ndatu. 34 Potundi oyo tuu ndjoka ontintatu Jesus okwi igidha mokule a ti: “Eli, Eli, lama sabaktani?” Otashi ti: Kalunga kandje, Kalunga kandje, omolwashike we ekelehi ndje?
35 Nena yamwe yomwaamboka ya thikama mpoka sho ye dhi uvu, oya ti: “Pulakeneni, oti ithana Elia.” 36 Nena gumwe gwawo okwa matuka nokwa kutha oshiyayo. Okwe shi yaya momaviinu omalulu, okwe shi tula koshihenguti nokwe shi tsike komilungu dhaJesus e ta ti: “Etha, u tale, Elia ngele ote ya oku mu kutha ko.”
37 Jesus okwi igidha ishewe pombanda nokwa si.
38 Etopolitho lyotempeli olya tuuka okuza pombanda sigo opevi. 39 Omukuluntu gwaakwiita ngoka a li a thikama a tala Jesus, okwa mono sho ti igidha naasho ta si, nokwa ti: “Kapu na omalimbililo, omulumentu nguka okwa li Omuna gwaKalunga!”
40 Kokuma nkoka okwa li wo aakiintu ya thikama kokule taa tala. Mokati kawo omwa li Maria Magdalena naMaria, yina yaJakob yomushona, naJoses nosho wo Salome. 41 Oyo oya li ya landula Jesus noye mu yakulile, sho a li muGalilea. Aakiintu yalwe oyendji oko ya li wo, mboka ye ya kuJerusalem pamwe naye.
Jesus ta fumvikwa
(Mat. 27:57-61Luk. 23:50-56Joh. 19:38-42)
42 Sho kwa ningi ongulohi, tashi ti yesiku lyelongekidho, ndyoka lya landulwa kEsabati, 43 Josef Omwaarimatia, oshilyo sha simana shoshigongi shaatokoli, okwe ya. Oye sho a li a tegelela Oshilongo shaKalunga, okwi itsu omukumo nokwa yi kuPilatus e te mu indile omudhimba gwaJesus.
44 Pilatus okwa kumwa, sho u uvu kutya Jesus okwa sa. Oye nokwi ithana omukuluntu gwaakwiita, e mu pule, ngele okwa si nale. 45 Ano sho u uvu komukuluntu gwaakwiita kutya okwa sa, okwa gandja ihe omudhimba kuJosef. 46 Josef okwa landa oshiyata oshitokele, okwa kutha omudhimba komushigakano nokwe gu dhingile moshiyata e te gu langeke mombila ya adhika ya hokwa memanya. Oye nokwa galangatithile emanya posheelo shombila. 47 Maria Magdalena naMaria, yina yaJosef, oya li ya tala noya mono mpoka Jesus a langekwa.