Jesub ge ǃhom hâ khoeba ra ǂuruǂuru
(Markub 2:1-12Lukab 5:17-26)
1 Jesub ge ǂgaus ǃnâ ǂgâ tsî huriǂoasǀkhāb Galileahurirob dib ǁga ǃgâuxa-oa tsî ǁîb ǂhunuma ǃās ǃoa ge hā. 2 Tsî ǁnātimîsin ge ǃhom hâ khoeba, kharob ai ǁgoese Jesub ǃoa ge hā-ū. Tsî Jesub ge nē khoen ǂgomsa a mû, ob ge ǃhom hâ khoeb ǃoa ge mî: “ǂGaoba ūhâ re, ǀgôatse, sa ǁorenats ge go ǀûbahe.”
3 Tsî mû, Moseb ǂhanub* di ǁkhāǁkhā-aogu ge ǁîǃnābe ge mî: “Nē khoeb ge Eloba ra ǃkhāǃkhā.”
4 Xaweb ge Jesuba ǁîgu ǂâide ǂan tsî ǁîgu ǃoa ge mî: “Tare-i ǃaroma go ǂkhababa sago ǂgaogu ǃnâ ra ǂâi? 5 Mâsa kha supu ‘Sa ǁorenats ge go ǀûbahe’ tamas ka io ‘Khâimâ îts ǃgû’ ti mîs xa? 6 Xawe du ge Khoen Ôab ǁorena ǀûbas di ǁkhāsiba ǃhūbaib ai ūhâ ǃkhaisa nî ǂan.” Ob ge Jesuba ǃhom hâ khoeb ǃoa ge mî: “Khâimâ, kharob âtsa ū, îts oms ǁga oa!”
7 Ob ge khâimâ tsî oms âb ǁga ge oa. 8 Tsî ǂnubis ge nēsas ge mû, o ǃao tsî Elob, ǁnāti ī ǁkhāsiba khoena ge māba, koasa ge mā.
Mateub di ǂgaihes
(Markub 2:13-17Lukab 5:27-32)
9 Tsî Jesub ge ǁnāpa xub ge ǃgû, o ǁgui-aimariǃkhōǃoaberos* ǃnâ aob, Mateub ti ǀon hâba mûǂnôa tsî ǁîb ǃoa ge mî: “Tita sao re!” Ob ge khâimâ tsî Jesuba ge sao.
10 Tsî ganupeb Jesuba tāb tawa Mateub di oms ǃnâ ǁîb di ǁkhāǁkhāsabegu* ǀkha ra ǂû hîan ge ǂgui ǁgui-aimariǃkhōǃoa-aon tsî ǁore-aon tsîna hā tsî ǁîgu ǀkha tāb ai ge ǁhao. 11 Tsî Farisegu* ge nēsa mû, o gu ge ǁîb ǁkhāǁkhāsabega ge dî: “Tare-i ǃaromab sago ǁkhāǁkhā-aoba ǁgui-aimariǃkhōǃoa-aon tsî ǁore-aon tsîn ǀkha ra ǂûǁare?”
12 Nēsab ge ǁnâu, ob ge Jesuba ǁîga ge ǃeream: “ǂUru khoen ge ǀaedī-ao-e ǂhâba tama, xawe ǀaesen hân ge ǂhâba bi hâ. 13 Nēsi ǃgû, î nē Xoas di ǂâibasensa sī ǁkhāǁkhāsen ‘ǀKhomxasiba ta ra ǂgao, ǁguiban ose’ ǂhanu-aina nî ǂgaise tama, xawe ǁore-aona ta nî ǂgaise ta ge ge hā.”
ǂÛtama* hâs xa hâ dîs
(Markub 2:18-22Lukab 5:33-39)
14 O gu ge Johaneb ǁĀǁnâ-aob di ǁkhāǁkhāsabega Jesub ǃoa hā tsî ge dî: “Tare-i ǃaroma ge sige tsî Farisegu tsîna ǃnuriǃnāde ǂûtama ra hâ, xawe gu sa ǁkhāǁkhāsabega ǂûtama a hâ ǁoa?”
15 Ob ge Jesuba ǁîga ge ǃeream: “Mâtin ǃgameǁâus tawa hâ khoena nî ǃoa, ǃgame-aob ganupe ǁîn ǀkha hâ hîa? Tātsē! Xawes ge tsēsa nî hā, ǃgame-aob ǁîna xu nî ūbēhesa, on ge ǂûtama nî hâ.
16 “Khoe-i xare-i ge ǁkhāti ǀasa ǃnaba-e ǀoro sara-i ai ǂomǂnûi tama; nē sarab nî ǀnaib ge doa hâ is ǃgâ-ai ǃaruǀîǀgui doaǃā xui-ao. 17 Tsî khoe-i xare-i ge ǁkhāti ǀasa ǂauxûi-e ǀoro ǃgapagu ǃnâ ǁai tama hâ, ǁnās ga dīhe o gu ge ǃgapaga nî ǂari. ǀAsa ǂauxûi-i ge ǀasa ǃgapagu ǃnâ ra ǁaihe tsîn ge hoana ǃgâi ǀgaub ǃnâ ra hâ.”
Danakhoeb di ôas tsî ǀaoǂnâba ge ūhâ i taras tsîra
(Markub 5:21-43Lukab 8:40-56)
18 Nēnab ra Jesuba mîba gu hîab ge Jodeǁî danaǂgaeǂgui-aoba ǁîb ǃoa hā tsî ǃhonaiǃâ bi tsî ge mî: “Ti ôas ge nēsi go ǁō, xawe ǀkhī, î sa ǃomma ǁîs ai ǁgui re, os ge nî ûi.”
19 Ob ge Jesuba khâi tsî ǁîb ǁkhāǁkhāsabegu ǀkha ge sao bi.
20 Os ge disiǀgamǀa kuriga ge ǀaoǂnâba ūhâ i tarasa ǃgâbǀkhāba xu hā tsî Jesub sarab ǂaob ge tsâǀkhā. 21 ǁÎs ge ǁîs ǃnâ a mî xui-ao: “Sarab âb ǀguiba ta ga tsâǀkhā, o ta ge nî ǂgau.”
22 Jesub ge ǂnan tsî ǁîsa mû, ob ge ǁîs ǃoa ge mî: “ǂGaoba ūhâ re, ti ôase, ǂgoms âs ge go hui si xuige.” Os ge tarasa ǁnā ira xu ge ǂgau.
23 Tsî Jesub ge danaǂgaeǂgui-aob ommi ǃnâ sī a ǂgâ, ob ge ǂnuni-aogu tsî khâikhâisen ra ǂgui khoena ge mû. 24 Ob ge ǁîn ǃoa ge mî: “Bē du, ǁō tama xawe ǁoms ǀguisa hî hâ ǀgôaros xuige.” On ge Jesuba ge âiǂui. 25 Tsî nē ǂgui khoenab ge ǃhaeǂui, ob ge ǂgâ tsî ǀgôaros ǃomma ge ǃkhō; os ge ǀgôarosa ge khâi. 26 Tsî nē gommi ge ǁnā hoaraga ǃhūǃâs ǃnâ ge ǂoa.
Jesub ge ǀgam ǂgī khoekha ra mû kai
27 Tsî Jesub ge ǁnāpa xu a ǃgû, o kha ge ǀgam ǂgī hâkha ge sao bi, ǂgaiǂui tsî ra mî kha: “ǀKhomxa khom re, Davidi Ôatse!”
28 Tsî Jesub ge oms ǃnâ sī ǂgâ, o kha ge nē ǂgī hâkha ǁîb ǃoa ge hā. Ob ge Jesuba ǁîkha ge dî: “ǂGom kho kha ra, ǁnāsa ta a dība kho ǁkhā ǃkhaisa?” O kha ge “Ā, ǃKhūtse” ti ge ǃeream.
29 Ob ge mûdi âkha tsâǀkhā tsî “Sakho ra ǂgoms ǃoas ge ǁnāsa nî ī” ti ge mî. 30 O di ge mûdi âkha ge ǁkhowa-amsen tsîb ge Jesuba ǁîkha ǁkhōse ǃkhâikhom tsî ge mî: “Tā-i khoe-i xare-e nēsa ǂan.”
31 Xawe omsa xu ǂoa tsî kha ge ǃgû, o kha ge ǁnā ǀkharib ǃnâ hoa khoena ǁîb xa ge ǁgamba.
ǃGome khoeb di ǂuruǂuruhes
32 Tsî ǁîkha ge ǂoa tsî nē gomma a khoraǂui, on ge khoena ǃgome tsî ǁgâuab* xa hâǃnâhe khoeba Jesub ǃoa ge hā-ū. 33 ǁGâuab ge ǃhaeǂuitoahes khaoǃgâb ge ǃgomeba ge ǃhoatsoatsoa tsîn ge ǁnāpa ge mâ i ǂnubis khoena buru tsî ge ǂgaiǂui: “Tātsē i ge nēti ī xū-e Israelǁîn ǃnâ ge mûhe tama hâ i.” 34 Xawe gu ge Farisega ge mî: “ǁÎb kom ǁgâuagu di danaǂgaeǂgui-aob di mā-ams ǀkha ǁgâuaga ra ǃhaeǂuio.”
Jesub ge khoena ra ǀkhom
35 Tsîb ge Jesuba ǃādi tsî ǃgaroǃādi hoade ǃgûǃnâ tsî ǁîna sinagogegu* ǃnâ ǁkhāǁkhā, ǃGâiǂhôas Gaosib disa aoǁnâ tsî hoa ǀaesengu tsî tsû-ain tsîna ǁaes ǃnâ gere ǂuruǂuru. 36 Tsî Jesub ge ǂnubis khoena mû, ob ge ǁîna ge ǀkhom, tsau hâ tsî ǁnāxūhe hâ gūn, ǃûi-ao-i ose hân khamin ge ī i amaga. 37 Tsîb ge ǁkhāǁkhāsabegu âb ǃoa ge mî: “ǃGaos ge a kai, xawe sîsenaogu ge a ǀoro. 38 ǁNā-amaga ǃKhūb, ǃgaos dib ǃoa ǀgore, îb sîsenaoga ǃgaos âb ǃoa sî.”
Jesus ta aludha omusilombanda
(Mrk. 2:1-12Luk. 5:17-26)
1 Jesus okwa yi mowato nokwa taakana efuta e ta shuna koshilando shaandjawo. 2 Nena okwe etelwa omulumentu e na uuvu wombanda, a lala kontala. Jesus sho a mono eitaalo lyawo, okwa lombwele omusilombanda: “Ikolelela, mumwandje, oondjo dhoye odha dhimwa po.”
3 Nena yamwe yomaalongimpango oya lombwelathana ya ti: “Nguno ota sheke Kalunga.”
4 Jesus sho a dhimbulula omadhiladhilo gawo, okwa ti: “Omolwashike tamu dhiladhila uuwinayi u thike mpano? 5 Oshipu shoshikwawo oshini po andola? Okulombwela: ‘Oondjo dhoye odha dhimwa po,’ nenge okulombwela: ‘Thikama, ngu u ende’? 6 Ihe opo mu kale mu shi shi, Omuna gwOmuntu oku na oonkondo kombanda yevi okudhima po oondjo,” okwa lombwele omusilombanda: “Thikama, kutha ontala yoye, u ye kaandjeni!”
7 Nguka okwa thikama e ta yi kaandjawo. 8 Aantu sho ye shi mono, oya kumwa noya hambelele Kalunga, sho a pe aantu oonkondo dhi thike mpa.
Jesus ti ithana Mateus
(Mrk. 2:13-17Luk. 5:27-32)
9 Jesus sho a zi po mpoka, okwa mono omulumentu, edhina lye Mateus, a kuutumba pongulu yoompale dhopoongamba. Oye a ti kuye: “Landula ndje!”
Mateus okwa thikama e te mu landula.
10 Manga Jesus a li koshililo maandjaMateus. Aafendelithi oyendji naalunde oya kuutumba poshililo pamwe naJesus naalongwa ye. 11 Aafarisayi sho ye shi mono, oya ti kaalongwa ye: “Omulongi gweni omolwashike ta lile pamwe naafendelithi naalunde?”
12 Jesus sho e shi uvu, okwa ti: “Aandjolowele itaa pumbwa omwaaludhi, ihe aavu tuu ayeke. 13 Indeni ihe, mu ka konakone enyolo ndika, shoka tali ti: ‘Okusila ohenda oku vulile ndje okugandja omayambo.’ Oshoka inandi ya okwiithana mboka yi iwete aayuuki, ihe aalunde tuu.”
Okwiidhilika iikulya
(Mrk. 2:18-22Luk. 5:33-39)
14 Opo ihe aalongwa yaJohannes oye ya kuJesus ya ti: “Tse naafarisayi ohatu idhilike iikulya olwindji, ihe omolwashike aalongwa yoye ihaa idhilike iikulya?”
15 Jesus okwe ya yamukulula a ti: “Aahiywa yombushiki inashi opala, ya nikithwe oluhodhi, manga ombushiki e li puyo. Omasiku tage ya, uuna ombushiki taye mu kuthwa, nena otaye ki idhilika ihe iikulya.
16 “Kaku na ngoka ta andeke onguwo onkulu noshaando oshipe, oshoka oshaando sha tya ngaaka otashi tuula onguwo, nombululu otayi ningi onene yi vule yonale. 17 Osho wo omaviinu omape itaga zilwa moompunda oonkulu. Ngele tashi ningwa, nena oompunda otadhi tuuka, nomaviinu otaga tika mo, oompunda e tadhi yonuka. Omaviinu omape oge na okuzilwa moompunda oompe, ayihe iyali notayi gamenwa.”
Jesus ta aludha omukiintu e ta yumudha omuna gwomukuluntu gwosinagoga
(Mrk. 5:21-43Luk. 8:40-56)
18 Ano manga Jesus a li te ya lombwele, omukuluntu gwosinagoga okwe ya nokwa tsu oongolo koshipala she a ti: “Omumwandje omukadhona opo a mana oondjenda ngashingeyi, ila, u mu tenteke oshikaha shoye, ye nota ningi omwenyo.”
19 Jesus okwa thikama nokwa landula omukuluntu gwosinagoga pamwe naalongwa ye.
20 Nomukiintu a ala etiko lyombinzi oomvula omulongo nambali, okwa thikama konima yaJesus nokwa gumu oongenge dhonguwo ye. 21 Oye i ipopile a ti: “Shampa tuu tandi gumu konguwo ye, otandi aluka.”
22 Jesus okwa punguluka nokwe mu tala e ta ti: “Ikolelela, mumwandje! Eitaalo lyoye lye ku aludha.” Pethimbo tuu ndyoka omukiintu okwa aluka.
23 Jesus sho a yi megumbo lyomukuluntu gwosinagoga, okwa mono mo oonakuhika uuhumba molwefumviko nongundu yu uyagana. 24 Oye a ti: “Zii mo amuhe! Omukadhona ina sa, ihe okwa kotha.” Oyo noye mu yolo. 25 Aantu sho ya tidhwa mo, Jesus okwa yi mondunda yomukadhona, okwa kwata oshikaha she nokwe mu pendutha. 26 Onkundana ndjika oya taandele noshilongo shiyaka ashihe.
Jesus ta aludha aaposi yaali nomuthitawi
27 Jesus sho a zi po mpoka, aaposi yaali ye mu landula noyi igidha ya ti: “Omuna gwaDavid, tu sila ohenda.”
28 Jesus sho e ya megumbo, aaposi oye ya kuye. Oye okwe ya pula: “Omwi itaala tuu kutya otandi vulu oku shi ninga?”
Oyo ya ti: “Eeno, Omuwa!”
29 Nena Jesus okwa gumu omeho gawo nokwa ti: “Mu ningilwe shi thike peitaalo lyeni!” 30 Omeho gawo noga tonata. Jesus okwe ya kumagidha noonkondo, yaahe shi popye nando okulye.
31 Ihe sho ya yi, oya hokolola Jesus moshilongo shiyaka ashihe.
32 Manga mbaka taa yi, Jesus okwe etelwa po omulumentu ihaa popi nokwa li e na ombepo ompwidhuli. 33 Ompwidhuli sho ya tidhwa mo, okwa tameke okupopya. Aantu oya kumwa ya ti: “Oshinima sha tya ngeyi inatu shi mona nando onale muIsrael.”
34 Ihe aafarisayi oya ti: “Oye ta tidha mo oompwidhuli koonkondo dhomukuluntu gwoompwidhuli.”
Jesus tu uvitha nota aludha
35 Jesus okwe ende miilando ayihe nomomikunda adhihe. Oye okwa longo moosinagoga dhawo noku uvitha elaka etoye lyOshilongo. Okwa panga uuvu kehe noshigombo kehe. 36 Sho a tala oongundu dhaantu, okwa li e ya uvitile ohenda, oshoka oya li ya hepekwa noya loloka ya fa oonzi dhaa na omusita. 37 Oye okwa ti kaalongwa ye: “Iilya oyi li po oyindji, ihe aalongi oyo aashona. 38 Galikaneni ano mwene gwiilya, a tume aalongi keteyo lye.”