ǂGuro ǁkhāǁkhāsabegu* Jesub digu
(Mateub 4:18-22Markub 1:16-20)
1 ǀGuitsēb Jesuba Genesarethurirob amǃgâ mâ hîan ge khoena Elob di mîsan nî ǁnâuse ais ǁga gere ǁgū. 2 ǁNāpab ge ǀgam ǂgaura ǀkhaiǃnâse mâra hurirob amǃgâ ge mû, ǁauǃkhō-aogu ge ǂoa tsî ǀûide gere ǁā amaga. 3 Ob ge Jesuba ǂgaura di ǀguis, Simonni di ge is ǃnâ ǃapaǂgâ tsî ge ǂgan bi, îb ǀnomamma xu ǂkharirose ǂgaus ǀkha ǂgâ-ūhe. Jesub ge ǂnû tsî ǂgausa xu ǂnubis khoena gere ǁkhāǁkhā.
4 Tsî ǃhoatoab ge ob ge Simonni ǃoa ge mî: “ǂGausa ais ǁga ǁgammi a ǃgam ǀkhāb ǁga ǁgubiǁgôa, î sago ǀûide aoǂgā, ǃkhō go nîga.” 5 “ǀHonkhoetse” tib ge Simonna ge ǃeream: “Hoaraga tsuxuba ge ge go sîsen, xū-e ǃkhō tamase, xawe ta ge sa mîs ai ǀûide nî aoǂgā.” 6 Tsî ǀûide gu ge ǁkhawa mîs âb ai aoǂgā, o gu ge ǂgui ǃgôab ǁauna ge ǃkhō, ǀûidi ge doa ǁgas kōse. 7 O gu ge ǀhōsagu nau ǂgaus ǃnâ ge hâ i ga ge nape, î gu hā huihe. ǁÎgu ge hā tsî hoa ǂgaura ǁnātikōse ǁaun ǀkha ge ǀoaǀoa, ǁgammi ǃnâ ra ge ǂgâ ǁgas kōse. 8 Tsî Simon Petrub ge nēsa a mû, ob ge ǁgoara ai Jesub aiǃâ ǁnāǁgoe tsî ge mî: “Bēxū te, ǃKhūtse! ǁOre-aota a xuige!”
9 ǁÎb tsî naugu ǁîb ǀkha ge hâ i gu tsîn ge ge burugâ, nē ǂgui ǃgôab ǁaun hîa gu ge ǃkhōn xa. 10 Simonni di sîsenǁare-aokha, Jakobub tsî Johaneb tsîkha, Sebedeub ôakha tsîn ge ǁkhāti ge buru. Ob ge Jesuba Simonni ǃoa ge mî: “Tā ǃao, nēsisa xuts ge khoena nî ǃkhō.”
11 ǂGaura ǁgamma xu ǂgaeǂui tsî gu ge hoana ǁnāxūmâi tsî ǁîba ge sao.
Jesub ge ǃomamasiba ūhâ khoeba ra ǂuruǂuru
(Mateub 8:1-4Markub 1:40-45)
12 Jesub ge ǀgui ǃās ǃnâ ǃomamasiba ūhâ khoeb ǀkha ge ǀhao. Nē khoeb ge Jesuba a mû, ob ge ǁîb aiǃâ ǁgoara ai ǁnāǁgoe tsî ge ǀkhoma bi: “ǃKhūtse sats ge a ǁkhā, ǂgaots kao ǃanuǃanu tesa.”
13 Ob ge Jesuba ǃommi âba ǀhōǂui, tsâǀkhā bi tsî ge mî: “ǂGao ta ra, ǃanu! ǁNātimîsib ge ǃomamasiba ǁîba xu ge bē.” 14 Jesub ge ǁîba ge mîmā: “Tā khoe-i xare-e nēs xa mîba. ǃGû îts pristeri tawa sī ǁgausen ǃanuǃanuhets go ǃkhaisa. ǁNās khaoǃgâ Moseb ge mîmā hâ i khami ǁguibasa Tempeli tawa sī-ū, on ge hoana nî ǂan ǃanuǃanuhets go ǃkhaisa.”
15 Xawes ge Jesub ǂama hâ ǂhôana kaise ǃaruǀî ge khoraǂuisen tsî ǂnubis khoen ge ǁîba nî ǃgâse tsî ǁîb xa ǀaena xu nî ǂuruǂuruhese ǁîb tawa ge ǀhao. 16 Xaweb ge Jesuba ǀguri hâ ǃkhai-i ǁga ge ī, ǁnāpab nî sī ǀgorese.
Jesub ge ǃhom hâ khoeba ra ǂuruǂuru
(Mateub 9:1-8Markub 2:1-12)
17 ǀGuitsēb Jesuba khoena ra ǁkhāǁkhā hîa gu ge Farisegu* tsî Moseb ǂhanub di ǁkhāǁkhā-aogu,* Galileab tsî Judeab di ǃādi hoadi tsî Jerusalems tsîna xu ge hā hâ iga ǁnāpa ge ǂnôa i. Tsî khoena ǂuruǂurus di ǀgaib ǃKhūb dib ge Jesub ǀkha ge hâ i. 18 ǁNātimîsi gu ge khoegu ǃhom hâ khoeba ge kharob ai tani hâ i ga gere ôa-am, mâ ǀgaus ai gu ǁîba taniǂgā tsî Jesub aiǃâ nî ǁguisa. 19 Tsî ǂnubis khoen ǃaroma gu ge hō-am ǁoa mâpa-u gu nî ǁîba taniǂgā ǃkhaisa, o gu ge oms ǂamǃnâb ai ǂoa-ū bi, ǂamǃnâb ai āsa ǃnam tsî ǁnāpa-u khoeb ǁgoe-ai kharoba khoen ǁaegub ǃnâ Jesub aiǃâ ge ǁgôa kai. 20 Tsî Jesub ge ǁîgu ǂgomsa mû, ob ge ge mî: “Khoetse, sa ǁorenats ge go ǀûbahe.”
21 Tsî gu ge Moseb ǂhanub* di ǁkhāǁkhā-aogu tsî Farisegu tsîga ǁîǃnābe ge dîgutsoatsoa: “Tariba nēb, Eloba ra ǃkhāǃkhāba? Elob ǀguib kom ǁorena a ǀûba ǁkhāo?”
22 Xaweb ge Jesuba ǁîgu ǂâide ǂan tsî ǁîgu ǃoa ge mî: “Tare-i ǃaroma go nēti ī xūna sago ǂgaogu ǃnâ ra ǂâi? 23 Mâsa kha supu ‘Sa ǁorenats ge go ǀûbahe’ ti mîs tamas ka io ‘Khâimâ îts ǃgû’ ti mîs tsîra xa? 24 Xawe du ge Khoen Ôab ǁorena ǀûbas di ǁkhāsiba ǃhūbaib ai ūhâ ǃkhaisa nî ǂan.” Ob ge Jesuba ǃhom hâ khoeb ǃoa ge mî: “Mîba tsi ta ra, khâimâ, kharob âtsa ūkhâi, îts oms ǁga oa!”
25 ǁNātimîsib ge ǁîgu ra mû bise khâi, kharob hîab ge ǁgoe-ai iba ūkhâi tsî Eloba ra koase oms ǁga ge oa. 26 Hoan ge ǃaob xa ǃkhōhe tsî Eloba koa tsî ge mî: “Nētsē da ge buruxa xūna go mû.”
Levib di ǂgaihes
(Mateub 9:9-13Markub 2:13-17)
27 ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba ǂoa tsî ǁgui-aimariǃkhōǃoa-aob* Levib ti ǀon hâba ǁgui-aimariberos ǃnâ mûǂnôa tsî ǁîb ǃoa ge mî: “Tita sao re.” 28 Ob ge Leviba hoana ǁnāxū, khâimâ tsî Jesuba ge sao.
29 Tsîb ge Leviba kai ǂûǁaresa ǁîb oms ǃnâ Jesuba ge aiǂhomiba. Kai ǂnubis di ǁgui-aimariǃkhōǃoa-aon tsî ǀnî khoen ǁîkha ǀkha ge hâ in hoan ge nē ǁâudīb tawa ge ǁhao. 30 Farisegu tsî ǀnî Moseb ǂhanub di ǁkhāǁkhā-aogu tsîgu ge ǁîb ǁkhāǁkhāsabegu ǃoagu hununutsoatsoa tsî ǁîga ge dî: “Tare-i ǃaroma go ǁgui-aimariǃkhōǃoa-aon tsî ǁore-aon tsîn ǀkha ra ǂûǁare?”
31 Ob ge Jesuba ǁîga ge ǃeream: “ǂUru khoen ge ǀaedī-ao-e ǂhâba tama hâ, xawe ǀaesen hân ge ǂhâba bi hâ. 32 ǂHanu-aina nî ǂgaise tama, xawe ǁore-aona ta nî ǃhobasen kaise ta ge ge hā.”
ǂÛtama* hâs xa hâ dîs
(Mateub 9:14-17Markub 2:18-22)
33 ǀNî khoen ge Jesub ǃoa ge mî: “Johaneb ǁĀǁnâ-aob di ǁkhāǁkhāsabegu ge ǃnākorobe ǂûtama hâs tsî ǀgores tsîra ra dī, tsî nēs ǁkhāsa gu ge Farisegu di ǁkhāǁkhāsabega ra dī, xawe gu ge sa ǁkhāǁkhāsabega ǂû tsî ra ā.”
34 Ob ge Jesuba ǁîna ge ǃeream: “Sado ǃgameǁâus ǁkhausabena ǂûtama hâ kai ǁkhā du a, ǃgame-aob ǁîn ǀkha hâ hîa? Tātsē!
35 “Xawe ǁaeb ge nî hā, ǃgame-aob ǁîna xu nî ūbēheba. On ge ǁnā tsēdi ǃnâ ǂûtama nî hâ.”
36 Ob ge Jesuba ǁîna ǁkhāti nē ǂkhōsa* ge ǃhoaba: “Khoe-i ge ǀasa sara-e xu ǃâ-e doaǁnâ tama hâ, ǀoro-e nî ǃnaba-ūse. Nēsa i ga dīo, o-i ge ǀasa sara-e nî ǁhū tsî-i ge ǀasa ǃnaba-e ǀoro sara-i ǀkha ǀgau tide. 37 Tsî khoe-i xare-i ge ǀasa ǂauxûi-e ǀoro ǃgapagu ǃnâ a ǁai ǁoa. Nēsa i ga dī, o-i ge ǀasa ǂauxûi-e ǀoro ǃgapaga nî ǂari kai, tsî-i ge ǂauxûi-e ǁhōxūsen tsî ǃgapaga nî hîkākā. 38 ǀAsa ǂauxûi-i ge ǀasa ǃgapagu ǃnâ nî ǁaihe. 39 Tsî khoe-i hîa ga ǀoro ǂauxûi-e ā-i ge ǀasa ǂauxûi-e ǂgao tama hâ, ‘ǀOro-i ge a ǃgâi’ ti-i ra mî amaga.”
Aalongwa yotango yaJesus
(Mat. 4:18-22Mrk. 1:16-20)
1 Esiku limwe Jesus sho a li a thikama pefuta lyaGenesaret, aantu oye mu gongalele, ya pulakene oohapu dhaKalunga. 2 Oye okwa mono oowato mbali dhi li pomunkulo gwefuta, ihe aayuli yoohi oya adhika ya za po, ya ka yoga iiyulitho yawo. 3 Jesus okwa yi mowato yimwe yaandhoka, omundjoka yaSimon, nokwe mu lombwele, e yi humithe momeya kashona. Opo Jesus okwa kuutumba mowato ndjoka e ta longo aantu.
4 Sho a mana okupopya, okwa lombwele Simon e ta ti: “Dhugila owato lwopuule, ne mu umbile iiyulitho yeni momeya, mu tameke okuyula.”
5 Simon okwe mu yamukula a ti: “Muhongi, otwi ihepeke uusiku auhe nokulonga, ihe inatu kwata nando osha. Ihe ngashingeyi iiyulitho otandi yi umbile mo molwelombwelo lyoye.” 6 Oyo sho ye shi ningi, oya kwata oohi odhindji noonkondo niiyulitho oya tameke okutomoka. 7 Oyo noya lapa aayuli ooyakwawo yomowato yilwe, ye ye oku ya kwatha. Oyo oye ya noyu udhitha oowato adhihe mbali noohi, nodha tameke okuningina kuudhigu. 8 Ano Simon Petrus sho a mono shoka sha ningwa po, okwa tsu oongolo koshipala shaJesus e ta ti: “Omuwa, za po pungame, oshoka ngame omulumentu omulunde!”
9 Oshoka Petrus nosho wo ayehe mboka ya li pamwe naye, oya kuminwa eyulo lyoohi ndyoka ye li yulu. 10 Osho tuu wo Jakob naJohannes, aana yaSebedeus, mboka ya li puSimon. Jesus okwa ti kuSimon: “Ino tila, okuza ngashingeyi oto ningi omuyuli gwaantu.”
11 Oyo oya dhugile oowato dhawo komunkulo noya thigi po iinima ayihe e taa landula Jesus.
Jesus ta aludha omunashilundu
(Mat. 8:1-4Mrk. 1:40-45)
12 Jesus sho a li moshilando shimwe shaankoka, omwa li omulumentu a kanyata oshilundu. Omunashilundu sho a mono Jesus, okwa tsu oongolo koshipala she nokwe mu hehela ta ti: “Omuwa, ngele owa hala okwaaludha ndje, oto shi vulu.”
13 Jesus okwa ganeke oshikaha nokwe mu gumu e ta ti: “Onda hala, yela.” Mbalambala oshilundu noshe mu etha nokwa yele. 14 Jesus okwe mu kumagidha noonkondo a ti: “Ino shi popya nando okulye, inda owala, u ki iyulike komuyambi, ngoye u gandje omagano gealuko ngoka gu uthwa kuMoses, opo ge ya ningile onzapo kutya owa aluka.”
15 Ihe ehokololo ndyoka olya taandele owala mbala akuhe, naantu oyendji oye ya kuye oku mu pulakena, nokwa panga omavu gawo. 16 Opo ihe okwa yi komahala gaa na aantu nokwa galikana.
Jesus ta aludha omusilombanda
(Mat. 9:1-8Mrk. 2:1-12)
17 Esiku limwe Jesus sho a li ta longo aantu, aafarisayi naalongimpango oya kuutumba mpoka, ya zi komikunda adhihe dhomuGalilea nodhomuJudea nosho wo kuJerusalem. Omuwa nokwa pe Jesus oonkondo dhokwaaludha aavu. 18 Aalumentu yamwe oye etele Jesus omusilombanda ye mu inda kontala. Oyo noya kambadhala oku mu fala meni lyegumbo ndyoka, ye mu langeke puJesus. 19 Ihe omolwowindji waantu oya nyengwa oku shi ninga. Onkene oya londo noyu ulula ombululu pombanda yondunda e taye mu kulukithile nontala ye pevi mokati kaantu noye mu tula puJesus. 20 Jesus sho a mono eitaalo lyawo, okwa lombwele omusilombanda: “Kuume kandje, oondjo dhoye odha dhimwa po.”
21 Ihe aalongimpango naafarisayi oya tameke okupopya taa ti: “Nguka olye ta sheke Kalunga? Kaku na nando omuntu ta vulu okudhima po oondjo, oKalunga awike.”
22 Jesus sho a dhimbulula omadhiladhilo gawo, okwe ya yamukula e ta ti: “Omolwashike tamu idhiladhilile ngawo? 23 Oshipu oshini po? Okulombwela omusilombanda: ‘Oondjo dhoye odha dhimwe po,’ nenge oku mu lombwela: ‘Thikama, ngu u ende?’ 24 Ihe opo mu kale mu shi shi kutya Omuna gwOmuntu oku na oonkondo kombanda yevi okudhima po oondjo,” okwa ti komusilombanda: “Otandi ku lombwele: Thikama, kutha ontala yoye, u ye kaandjeni.”
25 Oye okwa thikama mbala montaneho yaantu ayehe nokwa kutha ontala ye e ta yi kaandjawo te ende ta hambelele Kalunga. 26 Aantu ayehe oya kumwa nomokuudha etilo oya hambelele Kalunga ya ti: “Nena ndjika otwa mono iinyengandunge.”
Jesus ti ithana Levi
(Mat. 9:9-13Mrk. 2:13-17)
27 Konima yaambika Jesus okwa zi mo moshilando nokwa mono omufendelithi, edhina lye Levi, a kuutumba pongulu yoompale dhopoongamba e ta ti kuye: “Landula ndje.” 28 Levi okwa thikama nokwa thigi po iinima ayihe e te mu landula.
29 Opo Levi okwa ningile Jesus oshituthi oshinene megumbo lye. Ongundu onene yaafendelithi nosho wo aantu yalwe oya kuutumba poshililo pamwe nayo. 30 Nena aafarisayi naalongimpango mboka yomongundu yawo oya nyenyetele aalongwa yaJesus ya ti: “Omolwashike tamu li notamu nu pamwe naafendelithi naalunde?”
31 Jesus okwe ya yamukula nokwa ti: “Aandjolowele inaa pumbwa omwaaludhi, ihe aavu tuu ayeke. 32 Oshoka ngame inandi ya okwiithana mboka yi iwete aayuuki, ihe aalunde tuu, yi itedhulule.”
Okwiidhilika iikulya
(Mat. 9:14-17Mrk. 2:18-22)
33 Aantu yamwe oya ti kuJesus: “Aalongwa yaJohannes ohaa idhilike iikulya olwindji nohaa galikana. Nosho wo aalongwa yaafarisayi haa ningi, ihe aalongwa yoye ihaa idhilike iikulya.”
34 Jesus okwe ya yamukula a ti: “Ndishi ito tegelele, aahiywa yombushiki yi idhilike iikulya, manga ombushiki e li puyo? 35 Omasiku otage ke ya, uuna ombushiki taye yi kuthwa; nena otaye ki idhilika ihe iikulya.”
36 Jesus okwe ya lombwele natango eyele ndika: “Kaku na omuntu ta kutha oshaando konguwo ompe e te shi andeke konguwo onkulu. Ngele te shi ningi, ota tuulitha onguwo ompe. Osho wo oshaando oshipe itashi vulu okukalathana noshaando oshikulu. 37 Omaviinu omape ihaga zilwa moompunda oonkulu, ngele tashi ningwa, nena omaviinu omape otaga tuula oompunda e taga tika mo, noompunda otadhi yonuka. 38 Ihe omaviinu omape oge na okuzilwa moompunda oompe. 39 Kaku na ngoka i igilila omaviinu omakulu, ta hala ishewe omape, oshoka ota ti: ‘Omakulu omawanawa.’ ”