Jodeǁîn ge ǁîn di khākhoena ra hîkākā
1 Disiǃnonaǀaǁî tsēs, disiǀgamǀaǁî ǁkhâb Adari dis ge ge hā; ǁnā tsēs gao-aob di ǂanǂans tsî ǂnûiǂgās nî dīǂuihes, ǁîs ain ge di khākhoena ǁînan nî dan ti ǂâi hâ isa. Xawe i ge ge ī Jodeǁîn ge khākhoen âna dan ǃkhaisa. 2 Jodeǁîn ge gao-aob Ahasverosi di ǀkharigu hoagu ǃnâ ǁîn di ǃādi ǃnâ ge ǀhaoǀhaosen, ǁnān ǁîna ra hîkākā ǂgaonan nî ǃkhamǃoaga. Khoe-i xare-i ge ǁîna ge mâǃoa ǁoa i, ǁaedi hoadi ge ǁîna gere ǃao amaga. 3 ǁNās ǀgui tamas, ǀkharigu di ǂgaeǂgui-aogu, gao-aob di ǂamkhoegu, ǃhūǃkhōmâi-aogu tsî gao-aosi ǃoabas ǃnâ hâgu on ge Jodeǁîna gere hui, Mordekaiba gu gere ǃao xui-ao, 4 ǁîb ge ǀgapi ǃharosa gao-ommi ǃnâ ūhâ i amaga. Hoaraga ǀkharigu ǃnâ i ge ge ǂansa mâtikō ǀgaibab ge Mordekaiba gao-ommi ǃnâ ǃkhōǃoa tsîb aiǃâb ǃoa ǀgui gere ǀgai ǃkhaisa. 5 ǁNātin ge Jodeǁîna ǂgui khākhoen âna gôagu ǀkha ǃgam tsî ge hîkākā. ǁÎn ge khākhoen ân ǀkha ǂâin ra khami gere sîsen.
6 Danaǃās Susas ǀguis ǃnân ge Jodeǁîna korokaidisi khoena ge ǃgam. 7 ǁÎn ge ǁkhāti, Parsandatab, Dalfonni, Aspatab, 8 Poratab, Adaliab, Aridatab, 9 Parmastab, Arisaib, Aridaib tsî Vaisatab tsîgu 10 disi ǀgôagu Hamanni, Hamedatab ôab, Jodeǁîn di khākhoeb diga ge ǃgam. Xawe xū-e ǃnari tama ge i.
11 ǁNā tsēs ǁkhās aib ge gao-aoba ǀgaisa ǃās Susas ǃnâ ge ǃgamhe khoen di ǃgôaba ge ǂanǂanhe. 12 Ob ge gao-aos Esters tawa sī tsî ǁîs ǃoa ge mî: “Susas ǀguis ǃnân ge Jodeǁîna korokaidisi khoena go ǃgam tsî ǁkhāti disi ǀgôagu Hamanni digu ona. Tare-en ǁnâi nau ǀkharigu gaosis digu ǃnâ go dī! ǀNî xū-i noxopas ǂhâba hâ-e hâ? Māhes ge nî. Tare-es ǃaruǀî ra ǂgao? ǁÎ-es ge nî dībahe.”
13 Os ge Estersa ge ǃeream: “Gao-aotsa iga ǃgâibao, Jodeǁîn Susas ǃnâ hân mā-am în nau Jodeǁîn nētsēn goro dī khami ǁîn tsîna ǁari ǀkhaobasen. Tsî Hamanni di disi ǀgôagu di sorode, a di ǂgāhaib ai ǂgāmâihe” 14 Ob ge gao-aoba ge mîmā tsîs ge nē ǂanǂansa Susas ǃnâ ge māǂuihe tsî di ge Hamanni di disi ǀgôagu sorode hoa khoen nî mûse ge ǂgāmâihe. 15 Disihakaǀaǁî tsēs Adari dis ain ge ǁkhāti Susas di Jodeǁîna ǀhao tsî ǃnonakaidisi khoena ge ǃgam, xawe xū-e ǃnari tama ge i.
16 Nau ǀkharigu gaosis digu ǃnâ ge hâ i Jodeǁîn ge aiǂhomisen tsî ge ǁkhaubasen. ǁÎn ge ǁîn di khākhoen xa hûdisikoroǀaǀoadisi khoena ge ǃgam, xawe xū-e ǃnari tama ge i. 17 Nē ǃkhais ge disiǃnonaǀaǁî tsēs, ǁkhâb Adari dis ai ge ī. Disihakaǀaǁî tsēs ain ge Jodeǁîna ge sâ tsîn ge ǁnā tsēsa ǁâudīb tsî dâb di tsēse ge dī. 18 Xawe Susas di Jodeǁîn ge disiǃnonaǀas tsî disihakaǀas ǁnā ǁkhâb dis kōse ge ǀhaoǀhaosen în ǀkhaobasen tsîn ge disikoroǀas ai ǀgui ge sâ tsî ǁnā tsēsa ǁâudīb tsî dâb di tsēse ge dī. 19 ǁNā-amagan ge Jodeǁîn, ǂkhari ǃādi ǃnâ ǁan hâna disihakaǀaǁî tsēs Adarǁkhâb disa sâb di tsēs ase ra ǃgapaǀî tsî ǁîsa ǁâudīb tsî dâb di tsēse tsēdī tsî ǂûxūna ra sîbagu.
Purims ǁâudīb
20 Mordekaib ge nē ǃnaeǃkhaide xoamâi kai tsî hoaraga Jodeǁîn, ǀgūse tsî ǃnūse hoaraga ǀkharigu gao-aob Ahasverosi digu ǃnâ ǁan hâna sîba 21 tsî ǁîna, disihakaǀas tsî disikoroǀas tsîra Adari diran kurikorobe nî tsēdi ǃkhaisa ge mîmā. 22 Nēra ge Jodeǁîn ge ǁîn di khākhoena xu ǃnora kaisen tsēra. Nē ǁkhâb ǃnâs ge tsûaǂgaob tsî ǃoab tsîn ge ǃgâiaǂgaob tsî dâb ǃnâ ǀkharaǀkharahesa, xui-ao an nē tsēra ǁâudīb tsî dâb di tsēse dī tsî ǂûna sîbagu tsî ǀgâsana ǀkhaexūna sîba. 23 Nētin ge Jodeǁîna Mordekaib ge ǁîna xoaba ǂkhanis ǃoa, tsoatsoa-ūn ge hâ i ǁnaetiba ǂnûiǂgās ase ge ūǃoa.
24 Hamanni, Hamedatab Agagǁîb ôab, Jodeǁîn hoan di khākhoeb ge Jodeǁînab nî ǃgamǂuisa ge ǂâibasen hâ i tsîb ge Purs, ǁnās ge ǀkhūsa ge ao, ǁînab nî hîkākā tsēsab nî ǂanǂuise. 25 Xawe Esters ge gao-aob tawa a sī, ob ge xoasa mîmā-e ge mā, îb Hamanni ge Jodeǁînab nî dī-ūse ǂâibasen hâ i tsūdība ǁîb ǂûb ai hā. ǁÎb tsî ǁîb ôagu tsîn ge ǂgāhaib ai ge ǂgāmâihe. 26 ǁNā-amaga di ge ǁnā kaitsēde Purim ti ra ǀonǂgaihe, Pur ti mîs ǃoa, Mordekaib ge xoa sîǂkhanis ǃaroma tsî aitsaman ge mû xūn tsî ǁîn ǀkha ge īn ǃaroman 27 ge Jodeǁîna ǁîn ai ge ū, ǁîn tsî ǁîn surib tsî ǁîn ǀkha ga ǀgui khoen hoan, nē tsēra kurikorobe nî tsēdī ǃkhaisa. Nēs ge xoaǁguigu ǃoa dīhe tsî mîmâisa ǁaeb ai nîra ī. 28 Nē tsēra ge ǂâiǂâisenhe tsî nî tsēdīhe mâ ǃhaos hoas tsî mâ surib hoab ǃnâ, mâ ǀkharib tsî mâ ǃās hoas ǃnâ. Nē tsēra Purims dira ge Jodeǁîn ǃnâ tsēdīǀûhe tide tsî ǁîn di surib xa ǁkhāti ǀuruhe tide.
29 ǁNās khaoǃgâs ge gao-aos Esters, Abigaili ôasa Jodeǁîb, Mordekaib di huib ǀkha ǀgamǁî sîǂkhanis ǃnâ ǀgaisase Purims xa ge ǁapoǁapo. 30 Mordekaib ge hoa Jodeǁîn, ǀguikaidisi tsî ǀgamdisihûǀa ǀkharigu gao-aob Ahasverosi digu ǃnâ hân hoana sîǂkhanide sîba tsî ǁîna ǂkhîb tsî ǂgomǂgomsan nî ǃkhais tsîna ge ǁkhoreba. 31 ǁÎn ge ge mîmāhe, nē ǁâudīgu Purims digan mîmâisa ǁaeb ai nî tsēdīsa, Mordekaib, Jodeǁîb tsî gao-aos Esters tsîra xan ge ǁguiǁapobahe khami; tsîn ge nē xoaǁguigu, ǂûtama* hâs tsî ǀkhomas diga aitsama ǁîn tsî ǁîn di surib ai ū khami. 32 Esters mîmās ais ge xoaǁguigu Purimǁâudīb digu ge ǂnûiǂgāhesa tsî gu ge xamisa ǂkhanis ǃnâ ge xoaǁguihe.
Aajuda taa dhipaga aatondi yawo
1 Esiku etimulongo netitatu lyaAdar olye ya, esiku ndyoka eutho lyomukwaniilwa lya li li na okugwanithwa, esiku uuna aatondi yAajuda ya li ya tegelela, ye ya tule mokakuwilili. Ihe nani Aajuda oye ya sindi. 2 Moshikandjo shAajuda moshilando kehe moshilongo ashihe Aajuda oyi ilongekidha nawa okuhomona kehe ngoka ta kambadhala oku ya etela oshiponga. Aantu oya li ye ya tila akuhe, nokakwa li ngoka a vulu oku ya kondjitha. 3 Aaleli ayehe yomiitopolwa, oongoloneya, ookomufala naakwanepangelo yomukwaniilwa oya gama kAajuda, oshoka oya li ya tila Mordekai. 4 Osha li sha tseyika noshilongo ashihe kutya ngashingeyi Mordekai elenga ekuluntu muuwa nokwa li ta nkondopala natango. 5 Omolwashoka Aajuda ya ningile aatondi yawo shoka ya hala. Oye ya ponokele nomagongamwele e taye ya dhipaga.
6 Moshilandolelo Susa Aajuda oya dhipagele mo aantu omathele gatano. 7-10 Mokati kawo omwa li aana aamati omulongo yaHaman yaHammedata, omutondi gwAajuda. Oyo Parshandata, Dalfon, Aspata, Porata, Adalia, Aridata, Parmashta, Arisai, Aridai naVaiesata. Ihe Aajuda inaa yuga iihakanwa.
11 Esiku tuu ndyoka omwaalu gwaadhipagwa yomuSusa ogwa tseyithilwa omukwaniilwa. 12 Okwa ti komunyekadhi Ester: “MuSusa amuke Aajuda oya dhipaga aantu omathele gatano, mumwe naana aamati yaHaman. Ngele omiitopolwa yilwe nduno, oya ningi ngiini! Ngashingeyi owa hala shike? Otandi ke shi ku pa. Lombwela ndje owala shoka wa hala natango, neindilo lyoye otali gwanithwa.”
13 Ester okwa yamukula a ti: “Nkeyama, ngele otashi ku opalele, ongula pitika natango, Aajuda ya ninge muSusa shoka ya ningi nena. Omidhimba dhaana aamati yaHaman nadhi tulwe kohake.” 14 Omukwaniilwa okwa tokola shi ningwe, neutho ndika olya gandjwa muSusa. Omidhimba dhaana aamati omulongo yaHaman odha tsilikwa puuyelele. 15 Mesiku etimulongo netine lyaAdar Aajuda yomuSusa oya dhipaga ishewe aantu omathele gatatu moshilando. Natango inaa hakana iihakanwa nande.
16 Aajuda yomiitopolwa oya li ya gongala okwiipopila. Oya manguluka kaatondi yawo, sho ya dhipaga aantu omayuvi omilongo heyali nagatano mboka ya li ye ya tonde. Ihe inaa hakana iihakanwa. 17 Esiku ndika etimulongo netitatu lyaAdar. Mesiku etimulongo netine inaku dhipagwa we omuntu, nolya ningi esiku lyoshituthi nolyenyanyu. 18 Aajuda yomuSusa oya yapula esiku etimulongo netitano, li ninge esiku lyoshituthi nolyenyanyu, oshoka oya dhipagele aatondi yawo mesiku etimulongo netitatu mesiku etimulongo netine. 19 Omolwashoka ano Aajuda mboka ya kala momikunda omishona, oya ningi esiku etimulongo netine lyomwedhi Adar esiku lyenyanyu nolyoshituthi notaa tuminathana iikunditha.
Oshituthi shaPurim
20 Mordekai okwa nyolitha ondjokonona yiinima mbika e ta tumine Aajuda ayehe moshilongo shaPersia, ongele popepi nenge kokule, oontumwafo 21 tadhi ya lombwele, ya dhane oshituthi kehe omumvo mesiku etimulongo netine netimulongo netitano lyaAdar. 22 Momasiku ngaka Aajuda oyi imangulula kaatondi yawo, nomomwedhi nguka oluhodhi lwawo olwa shituka enyanyu nokutakuma kwawo eligolo. Oya lombwelwa, ya dhane momasiku ngaka iituthi noonshingo nokutuminathana iikunditha yiikulya nokupa oohepele omagano. 23 Okudhana oshituthi shika okwa ningi omukalondjigilile, ngaashi Mordekai e ya nyolele.
24 Haman yaHammedata, oluvalo lwaAgag nomutondi gwAajuda, okwa li u umbu iihogololitho (nenge “purim”, ngaashi ye shi luka), opo a uthe esiku lyokuyonagula po Aajuda; okwa dhiladhila e ya kombe po sheke. 25 Ihe Ester okwa yi komukwaniilwa, nomukwaniilwa okwa gandja eutho lyopakunyola, ndyoka lya galulile Haman omupya ngoka e gu dhiladhilile Aajuda. Oye pamwe noyana oya tulwa kohake. 26 Omolwashoka omasiku ngaka oga lukwa Purim. Molwontumwafo yaMordekai nomolwiinima ayihe mbyoka ye yi ningilwa, 27 Aajuda oyi iyuthile omukalo gwokwaalunduluka kutya yo yene noluvalo lwawo naayehe mboka taa iningi Aajuda, oye na okudhana omasiku ngaka gaali kehe omumvo palombwelo lyaMordekai pethimbo lyo opala. 28 Omasiku ngaka oga li ge na okudhimbulukiwa pwaa na elunduluko nokudhanwa kepipi kehe lyAajuda megumbo kehe moshitopolwa kehe nomoshilando kehe.
29 Omunyekadhi Ester yaAbihail pamwe naMordekai oya nyola ontumwafo ontiyali kombinga yaPurim nokulongitha oonkondo dhawo, opo ye yi koleke. 30 Mordekai okwa tumine Aajuda ayehe yomiitopolwa 127 yoshilongo shaPersia oontumwafo noku ya halela ombili negameno. 31 Okwa koleke kutya Aajuda ayehe noluvalo lwawo oye na okudhana omasiku gaPurim pethimbo lyo opala, ngaashi omunyekadhi Ester naMordekai, Omujuda, ye shi utha nongaashi Aajuda yo yene ya li yu utha kombinga yeidhiliko lyiikulya noontakumo. 32 Elombwelo lyaEster olya koleke omautho gaPurim noga nyolelwa membo.