1 Davidi ge Sauli ǀkha ǃhoatoas khaoǃgâb ge Sauli ôab, Jonatanna Davidi xa kaise ǃgâibahe tsî ǁîba ǁîb ǂûb khami ge ǀnam. 2 ǁNā tsēs ǁkhās aib ge Saula Davida oms âb tawa ge hâ kai tsî ǁîb îb oms ǁga oa kai tama ge i. 3 Jonatanni tsî Davidi tsîkha ge ǀamo khoeǀhōgusisa ge nūbagu, Jonatanni ge Davida ǁîb ǂûb khami a ǀnam xui-ao. 4 Ob ge Jonatanna anab ge hâ i anaǂamsarab âba ǁhû tsî Davida ge mā. ǁKhātib ge ǀnî sarab âb, gôab, khās tsî ǃgaesenni âb ona ge mā bi. 5 Davidi ge Sauli ge torob ǃoa gere sî bi ǃkhaidi hoadi ai gere ǃgâiǃgâ, tsîb ge Saula toroǃkhamaogu ǂama ge mâi bi. Tsî nēs ge ǂnubis hoas tsî ǂamsagu hoagu mûǁae ge ǃgâi i.
Sauli ge Davida ra ǂgomǃgâǀû
6 Tsî Davidi ge Filisteǁîb, Goliatab ge dans khaoǃgâ a oahā tsî toroǃkhamaogu on ge hā, o di ge khoede Israeli ǃādi hoade xu ge ǂoaxa, ǁnae tsî ǂnā tsî ǀkhōxūna ra ǀkhōse di gao-aob Saula nî ǃgûǃoaga. 7 Tsî di ge ǁîde dâ rase ǀkhō tsî gere ǁnae: “Sauli ge ǁîb ǀoadisiga ge ǃgam, xawe Davidi ge ǁîb disiǀoadisiga ge ǃgam.” 8 Ob ge Saula nē mîdi xab ge tsūbahe amaga kaise ǁaixa tsî ge mî: “Davida di ge disiǀoadisiga go mā tsî tita ǀoadisigu ǀguiga. Gaosis on ge ǁkhāti nî ǁîb di kai.” 9 ǁNā ǁaeba xub ge Saula Davida ge ǂgomǃgâǀû.
10 Sao ra tsēs ais ge ǂkhaba gagas Elob xa ge sîhesa Sauli ai ge hā, tsîb ge oms âb ǃnâ danaǀgaru hâ khoe-i khami gere tanisen. Davidi ge ǀnaib gere dī khami harpsa gere ǀkhō; tsî Sauli ge ǁhâigôaba ǃomǁae ge ūhâ i. 11 Ob ge Saula ǁhâigôaba ūkhâi tsî ǁîb ǂûb ǃnâ “ǂNubiǂgoab ǀkha ta ge nî ǁhâiǀhao bi” ti mî tsî Davida ǀgam ǃnāra kōse ge ǁhâi, xaweb ge Davida hoa ǃnāra ge ǂgōǂuiǃnâ bi.
12 Sauli ge Davida gere ǃao ǃKhūb ge ǁîb ǀkha hâ i amaga, xawe ǃKhūb ge Sauli ǀkha ge hâ tama hâ i. 13 Ob ge Saula Davida ǁîba xu ūbē tsî ǀoadisigu di ǃkhōdana-aose ge mâi; tsîb ge Davida toroǂnubide gere ǂgaeǂgui. 14 Davidi ge torob ǃoab gere ǃgûǂoa ǃkhaidi hoadi ai gere ǃgâiǃgâ, ǃKhūb ge ǁîb ǀkha hâ i amaga. 15 Sauli ge Davidi kaise ra ǃgâiǃgâ ǃkhaisa mû tsî ǁîb xa gere ǃao. 16 Xawe Israeli tsî Judab hoab ge Davida ge ǀnam i ǁînab ge torob ǃnâ gere ǂgaeǂgui amaga.
Davidi ge Sauli ôas ǀkha ra ǃgame
17 Ob ge Saula a ǃoa ge mî: “Nēs ge ti ôas kais Merabsa. ǁÎsa ta ge tarase ra mā tsi, îts ǁnâi ǁkhoaǂgao toro-aose ī tsî ǃKhūb di toroga ǃkham.” Sauli ge ge ǂâi: “Tā î ta tita ǃgam bi, î gu Filisteǁîga ǃgam bi” ti.
18 Ob ge Davida Sauli ǃoa ge mî: “Tita tarita tsî ti ǃgâsagu tsî ti ǀaokhoena Israeli ǃnâ tarina, o ta tita nî gao-aob di ǀuiǀgôa kai?” 19 Xawe Sauli ôas, Merabs nî Davida māhe ǁaeb ge hā, os ge ǁîsa Adrieli, Meholaǁîba tarase ge māhe.
20 Xawe Sauli ôas Mikals ge Davida ge ǀnam tsî Sauli ge nē ǃkhaisab ge ǁnâu, o ge ǃgâibahe, 21 nētib ge ǂâi xui-ao: “Tita ge ǁîsa tarase nî mā bi, îs ǁîba ǁnoa kaiba, ob ge Filisteǁîgu xa nî ǃgamhe.” Ob ge Saula ǀgamǁî ǃnāsa Davida ge mîmâiba: “Nēsits ge nî ti ǀuiǀgôa kai.” 22 Tsîb ge Saula ǂamkhoegu âba ge mîmā, î gu Davida ǀguri hâse mîba: “Gao-aob ge sats xa a ǃgâibahe tsî ǁîb ǂamkhoegu hoagu ge a ǀnam tsi, xuige gao-aob ǀuiǀgôa kai re.”
23 Sauli ǂamkhoegu ge nē ǂhôasa a mîba bi, ob ge Davida ge ǃeream: “ǂÂi go ra gao-aob ǀuiǀgôa kais a supu ǃkhaisa? ǀGâsa tsî ǁau khoeta kom titao.”
24 Tsî Sauli ǂamkhoegu ge Davidi go mîna ǂhôa bi, 25 ob ge Saula ge mî: “Nēti go Davida sī mîba. Gao-aob ge ǀnî xū-e ǃgamematares ase ǂhâba tama hâ; ǀguikaidisi aikhōgu ǁō hâ Filisteǁîgu digu ǀguigu, ǁnātib khākhoena nî ǀkhaobasenga.” Sauli ge Davidi Filisteǁîgu xa nî ǃgamhesa gere ǀapeǀape. 26 Sauli ǂamkhoegu ge Davida nē mîde a ǂanǂan, ob ge Davida gao-aob ǀuiǀgôa kais xa ge ǃgâibahe. Davidi ge ǁnātimîsi 27 aogu âb ǀkha ǃgû tsî ǀgamkaidisi Filisteǁîga sī ge ǃgam. Tsîb ge ǁîgu di aikhōga hā-ū tsî ǁîga gao-aoba ge ǃgôaba, gao-aob ǀuiǀgôa kaib nîga. Ob ge Saula ǁîb ôas Mikalsa tarase ge mā bi.
28 Sauli ge ǂhaisase ge mûǂan ǃKhūb Davidi ǀkha hâsa tsî ǁkhātis ǁîb ôas Mikalsa a ǀnam bisa. 29 Ob ge Saula ǃaruǀîǀgui Davida ge ǃao tsî Davida ûib hâs kōse khākhoese ge ība.
30 Filisteǁîn ǂgaeǂgui-aogu ge ǃnākorobe gere ǃkhamǃgûǂoaxa, xaweb ge mâ ǃkhams hoas ǃnâ Davida Sauli toroǂamkhoegu xa ǃnāsase gere ǃgâiǃgâ, kaiseb ge ǂansas kōse.
1 David okwa mana okupopya naSaul. Okuza mpoka Jonatan yaSaul okwa panga uukuume wa kola naDavid nokwa li e mu hole, ngaashi i ihole ye mwene. 2 Okuza esiku ndyoka Saul okwa dhiginine David, a kale puye, ye ine mu pitika we, a shune kaandjawo. 3 Jonatan okwa panga uukuume waaluhe naDavid, oshoka okwa li e mu hole, ngaashi i ihole mwene. 4 Okwa hula mo elwaakani lye ndyoka a li a zala e te li gandja kuDavid pamwe nomahwahwa ge negongamwele lye, uutati nekwamo. 5 David okwa li e na elago akuhe nkoka Saul e mu tumine, naSaul okwe mu ningi omunashihako metangakwiita lye. Shika osha li sho opalela Saul naambala ye naantu ye.
Saul ta sile David efupa
6 David sho a adhika a sindi Goliat noya li taa galukile komagumbo, aakiintu oya zi miilando ayihe yomuIsrael, ya ka tsakaneke omukwaniilwa Saul. Oya li taa imbi, taa ligola, taa tembula notaa hiki uuntunda nuushandja. 7 Mokutembula aakiintu oyi imbi taa ti: “Saul okwa dhipaga eyuvi, ihe David omayuvi omulongo.” 8 Saul ka li e shi hokwa nokwa geye unene. Okwa ti: “David otaku tiwa omayuvi omulongo, ihe ngame eyuvi limwe alike. Komeho otaye ke mu ninga omukwaniilwa.” 9 Okuza tuu kesiku ndyoka okwa sile David efupa nokwe mu limbililwa.
10 Esiku lya landula ombepo ombwinayi ya tumwa kuKalunga, oye ya muSaul, nokwa li a pwidhuka maandjawo a fa omuyanankwengu. David okwa li ta hiki okaharpa, ngaashi he shi ningi shito, naSaul okwa li e na egonga peke. 11 Saul okwa dhiladhila: “Otandi mu alele kekuma,” nokwe mu umbu egonga lwaali, ihe David okwe li yanda.
12 Saul okwa li a tila David, oshoka Omuwa okwa li naDavid nokwe etha Saul. 13 Onkee Saul okwe mu tumu po e mu ningi ondjayi yetanga lyeyuvi. David okwa wilike aantu ye molugodhi, 14 nokwa li e na elago mwaayihe mbyoka a ningi, oshoka Omuwa okwa li pamwe naye. 15 Saul okwa dhimbulula elago lyaDavid nokwa tameke oku mu tonda. 16 Ihe aantu ayehe muIsrael nomuJuda oya li ye hole David, oshoka okwa li omuwiliki omunelago.
David ta hokana omwanakadhona gwaSaul
17 Nena Saul okwa ti kuDavid: “Onda hala ndi ku hokanithe nomumwandjekadhona omukuluntu Merab, ngele to longele ndje nuupenda miita yOmuwa.” (Saul okwa dhiladhila kutya Aafilisti otaye mu dhipaga, noita pumbwa oku shi ninga ye mwene.)
18 David okwa yamukula: “Ongame lye, nezimo lyandje oshike, ndi ninge oshitenya shuuwa?” 19 Ihe ethimbo sho lya thikana, Merab a hokanwe kuDavid, Saul okwe mu gandja po komulumentu gulwe edhina lye Adriel a za kuMehola.
20 Ihe Mikal yaSaul okwa li e hole David. Saul sho e shi uvu, okwe shi panda. 21 Okwa dhiladhila: “Ngele tandi gandja Mikal kuDavid, otandi ke mu yula, opo a ka dhipagwe kAafilisti.” Nena Saul okwa ti kuDavid ishewe: “Oto ningi oshitenya shandje.” 22 Okwa lombwele aambala ye, ya popye naDavid monguwi taa ti: “Omukwaniilwa okwe ku hokwa naambala ye oye ku hole, onkee ethimbo olyo opala kungoye okuhokana omwanakadhona.”
23 Sho ya lombwele David oohapu ndhika, okwa yamukula: “Okuninga oshitenya shomukwaniilwa osho esimano enene, unene tuu komuntu omuthigona ngangame.”
24 Aambala oya lombwele Saul shoka David a ti. 25 Saul okwe ya lombwele, ya lombwele David ya tye: “Omukwaniilwa ina hala iigonda yilwe yomufuko, uupa owala wokuulumentu wAafilisti ethele ya sa, a galulile aatondi ondjahi ye.” (Ondunge ndjika Saul okwe yi dhiladhila, a dhipagithe David kAafilisti.) 26 Aambala yaSaul oya tseyithile David shoka Saul a ti, naDavid okwa li a hokwa okuninga oshitenya shomukwaniilwa. Esiku lyu uthilwa ohango manga inaali thika, 27 David naantu ye oya yi e taa dhipaga Aafilisti omathele gaali. Okwa tete ko uupa wuulumentu nokwe u eta komukwaniilwa nokwe u mu yalulile, opo a ninge oshitenya. Onkee Saul okwa gandja omwanakadhona Mikal, a hokanwe kuDavid.
28 Saul okwa yelelwa kutya Omuwa okwa li e na David nosho wo kutya omwanakadhona Mikal oku mu hole. 29 Onkee okwa tila unene David nokwa ningi omutondi gwe mokukalamwenyo kwe akuhe. 30 Omatangakwiita gAafilisti oga li hage ya notaga kondjo, ihe molugodhi kehe David okwa li e na elago e vule aaniihako ayehe yalwe yaSaul. Onkee David okwa ningi omusimani unene.