Johaneb ǁĀǁnâ-aob di aoǁnâs
(Mateub 3:1-12Lukab 3:1-18Johaneb 1:19-28)1 Nēs ge ǃGâiǂhôas Jesub Xristub,* [Elob Ôab*] xa ra ǃgûsa. 2 Kēbo-aob Jesajab di ǂkhanis ǃnâ xoamâihe hâ khami:
“Mû tita ge ti ǀhomǃgāba sa aiǃâ ra sî,
daobab sa aiǃâ nî
ǂhomiba tsise.
3 Dom-i ge ǃgaroǃhūb ǃnâ ra ǂgai:
‘ǂHomi du re ǃKhūb di daoba;
î du ǁîb di ǂgaroga ǂhanuǂhanu!’ ”
4 Ob ge Johaneba ǃgaroǃhūb ǃnâ ǁāǁnâ rase ǂhai tsî gere aoǁnâ: “ǃHobasen, î du ǁāǁnâhe! Ob ge Eloba ǁorena nî ǀûba du.” 5 Tsî ǁgoe hâ Judeaǃhūb khoen tsî hoaraga ǁanǂgāsaben Jerusalems din tsîn ge Johaneb ǃoa ge sī. Tsîb ge ǁîna Jordanǃāb ǃnâ ge ǁāǁnâ, ǁoren ânan ge ǁguiǁnâo.
6 Johaneb ge ǃnaiǀûn ǀkha kurusa saraba gere ana, khōǃgaesenna kamanab âb ai ǃgae hâse tsîb ge ǂhomn tsî ǃgarodani-i tsîna gere ǂû.
7 Johaneb ge ǁkhāti khoena gere aoǁnâba: “ǀNî Khoeb hîa tita xa ǀgaisab ge ǃgoaxa. ǁÎb di ǀkhapura ǃhâuroga ǃhon tsî xores tsîna ta anu tama hâba. 8 Tita ge ǁgam-i ǀkha ra ǁāǁnâ, xawe ǁîb ge ǃAnu Gagab ǀkha nî ǁāǁnâ du!”
Jesub di ǁāǁnâhes tsî ǃâitsâhes
(Mateub 3:13—4:11Lukab 3:21-22Lukab 4:1-13)9 Tsî gaxu ǁae-i ǃkharu tamaseb ge Jesuba Nasarets, Galileaǀkharib ǃnâ ǁgoesa xu ǀkhī tsî Johaneb xa Jordanǃāb ǃnâ ge ǁāǁnâhe. 10 Jesub ge ǁgam-e xu ǂoaxa, ob ge ǀhommi ra ǁkhowa-amsen tsîb Elob Gagaba ǂnabu-i khami ǁîb ai ra ǁgôaxa ǃkhaisa ge mû. 11 O-i ge dom-e ǀhomma xu ge mî: “Sats ge ti ǀnamǀnamsa ǀGôats, ǃgâiǃgâibasensa ta ūǃnâ hâtsa.”
12 ǁNātimîsib ge Gagaba Jesuba ǃgaroǃhūb ǃnâ ge ǂgaeǂguiǂgā. 13 ǁNāpab ge ǁîba hakadisi tsēde Satanni xa gere ǃâitsâhe. ǃGarob ǀgurun tsî xamarin ge ǁîb ǀkha ge hâ i, tsî gu ge ǀhomǃgāga gere ǃoaba bi.
Jesub ge haka ǁauǃkhō-aoga ra ǂgai
(Mateub 4:12-22Lukab 4:14-15Lukab 5:1-11)14 Johaneb ge ǃkhōsis ǃnâ ūhes khaoǃgâb ge Jesuba Galileab ǁga ǃgû tsî Eloba xu hâ ǃGâiǂhôasa gere aoǁnâ. 15 Ob ge ge mî: “ǁAexa i ge go! Elob Gaosib ge go ǀgū. ǃHobasen Elob ǁga, î ǃGâiǂhôas ǃnâ ǂgom re!”
16 Galileahurirob di ǀnomammi aib garu hîab ge Jesuba ǀgam ǁauǃkhō-aokha, Simonni tsî ǁîb di ǃgâsab, Andreab tsîkha ge mû. ǁÎkha ge ǀûidi ǀkha hurirob ǃnâ gere ǁauǃkhō. 17 Ob ge Jesuba ǁîkha ǃoa ge mî: “Sao te re, o ta ge khoeǃkhō-aose nî dī kho.” 18 ǁNātimîsi kha ge ǁîkha ǀûide ǁgui tsî ǁîba ge sao.
19 Tsî aiǃâb ǁgab ge ǂkharirose ǃgû, ob ge ǀnî khoeǃgâgukha, Jakobub tsî Johaneb tsîkha, Sebedeub ôakha ge mû. ǁÎgu ge ǂgaus ǃnâ ge hâ i, ǀûidi âga ra dī-unuse. 20 Jesub ge ǁîkha ge ǂgai, sao bi nîse. ǁNātimîsi kha ge ǁîkha îba ǂgaus ǃnâ ǀkhupisîsenaogu ǀkha ǁnāxū tsî Jesuba ge sao.
ǂKhaba gagaba ge ūhâ i khoeb
(Lukab 4:31-37)21 O gu ge Jesub tsî ǁîb di ǁkhāǁkhāsabegu tsîga Kapernaums ǁga ge ǃgû. Tsî sao ra Sabbattsēs* aib ge ǁîba sinagogeb* ǃnâ ǂgâ tsî ge ǁkhāǁkhātsoatsoa.
22 Hoaragan ge ǁîb di ǁkhāǁkhāǀgaub xa ge burugâ. ǁÎb ge ǁkhāsib ǀkha gere ǁkhāǁkhā, Moseb ǂhanub* di ǁkhāǁkhā-aogu khamis ose. 23 ǁNātimîsib ge ǂkhaba gaga-e ūhâ khoeba sinagogeb ǃnâ ǂgâxa tsî 24 “Jesu, Nasaretǁîtse, tare-ets sida xu ra ǂgao? Sidats nî hîkākāsets go hā? ǂAn ta ge a tarits a ǃkhaisa! Sats ge Elob di ǃAnutsa!” ti ge ǃau.
25 Ob ge Jesuba “ǃNō, î khoeba xu ǂoa!” ti nē gagaba ge mîmā. 26 Tsîb ge nē ǂkhaba gagaba ǀgabi bi, ǃgarise ǃau tsî khoeba xu ge ǂoa.
27 Hoaraga khoen ge burugâ tsî ǀûs ose gere mîbagu: “Tare-e nē-e? Nē-i ge nî ǀasa ǀgaisa ǁkhāǁkhāǃnôa i. Nē khoeb ge ǁkhāsib ǀkha ǂkhaba gagan tsîna ra mîmā tsîn ge ra ǁnâuǀnam bi.” 28 Jesub di ǂhôas ge kaise ǃhaese Galileab ǃnâ ge khoraǂuisen.
Jesub ge ǂgui khoena ra ǂuruǂuru
(Mateub 8:14-17Lukab 4:38-41)29 Tsî sinagogeba xu gu ge ǂoaxa, ob ge Jesuba Jakobub tsî Johaneb tsîkha ǀkha Simonni tsî Andreab hâkha di oms ǃnâ ge ǂgâ. 30 Os ge ǁnāpa Simonni ǀuiǁgûsa ǁkhais ǀkha ge ǀaeǁgoe hâ i, tsî gu ge ǁnātimîsi ǁîba ǁîs ǀaeb xa ge mîba. 31 ǁÎs tawab ge sī, ob ge ǃommi ai ǃkhō tsî ge huikhâi si. Os ge ǁkhaisa ge ǂoaxū si tsîs ge ǁîga ge ǃoaba.
32 Tsî ǃui i geo, sores ǂgâb khaoǃgâ on ge khoena hoan hîa ǀaesen hân tsî ǁgâuagu* xa hâǃnâhena Jesub ǁga ge ǀkhī-ū. 33 Hoaraga khoen ǃās din ge oms dao-ams tawa ge ǀhao. 34 Jesub ge ǃkharagaǃnâgu ǀaesenaina ūhâ khoena ǂuruǂuru tsî ǁkhāti ǂgui ǁgâuaga ge ǃhaeǂui. ǁÎb ge ǁgâuaga ǃhoasa mā-am tama ge i, tarib a ǁîba ǃkhaisa gu ge ǂan i xui-ao.
Jesub ge Galileab ǃnâ ra aoǁnâ
(Lukab 4:42-44)35 Tsî sao ra ǃnauǁgoagab ge Jesuba khâimâ tsî ǀgurib nî hâ tsî ǀgore ǃkhai-i ǁga ge ǃgû. 36 O gu ge Simonni tsî ǁîb di horesagu tsîga ǁîba ge ôatsoatsoa. 37 Hō bi gu geo gu ge ge mî: “Hoaraga khoen ge ra ôa tsi!”
38 Ob ge Jesuba ge ǃeream: “A ge ǀgūse ǁgoe ǃādi ǁga ǃgû re, î ta ǁnā khoena ǃGâiǂhôasa sī aoǁnâba. ǁNās ge hāba ta ge ǃaromasa xuige.” 39 Tsî hoaraga Galileab ǃnâb ge Jesuba ǃgû tsî sinagogegu ǃnâ aoǁnâ tsî ǁgâuaga gere ǃhaeǂui.
Jesub ge ǃomamasa ūhâ khoeba ra ǂuruǂuru
(Mateub 8:1-4Lukab 5:12-16)40 Ob ge ǃomamasa ūhâ khoeba Jesub ǃoa hā tsî ge ǃhonǁgoa. Tsîb ge “Sats ge a ǁkhā, ǃanuǃanu tesa, ǂgaots kao” ti ge ǀkhoma bi.
41 Jesub ge kaise ǀkhom bi tsî ǃommi âba ǀhōǂui, tsâǀkhā bi tsî ge mî: “ǂGao ta ra, ǃanu!” 42 ǁNātimîsib ge khoeb di ǃomamasiba ge bē tsîb ge ge ǃanu.
43 Jesub ge ǀgaisaseb ge ǃhoa-ū bis khaoǃgâ, ǁîba ge sîbē. 44 Tsîb ge Jesuba ǁîba ge mîba: “Tā khoe-i xare-e nēs xa mîba. ǃGû, îts pristeri tawa sī ǁgausen ǃanuts go ǃkhaisa. ǁNās khaoǃgâ Moseb ge mîmā hâ i khami ǁguibasa Tempeli tawa sī-ū, on ge hoana nî ǂan ǃanuǃanuhets go ǃkhaisa.”
45 Xaweb ge nē khoeba kaise nēs xa ge ǃhoa tsî ǂgui khoena ge ǁgamba tsîb ge Jesuba ǃaruǀî harase ǃādi ǃnâ ge ǂgâ ǁoa i. ǁÎb ge ǃāde xu ge hâbē, xawes tsînan ge khoena hoa ǃkhaiga xu ǁîb ǁga gere sī.
Johannes ta udifa ndele ta shashe
1 Ehovelo levaengeli laJesus Kristus, Omona waKalunga.
2 Ngaashi pa shangwa momushangwa womuxunganeki Jesaja:
“Tala, ohandi ku tetekelifile omutumwa wange,
oye te ku longekidile ondjila.
3 Ondaka yomwiingidi tai udika mombuwa:
‘Longekidileni Omwene ondjila,
mu yelakanifileni omalila.’ ”
4 Johannes Omushashi okwa holoka mombuwa nokwa udifa kutya, ovanhu nave lidilulule nava shashwe, opo omatimba avo a dimwe po. 5 Noshilongo ashishe shaJudea nOvajerusalem aveshe ova ya kuye, ndele ova shashelwa kuye momulonga waJordan, eshi va hepaulula omatimba avo. 6 Ndele Johannes okwa li a djala oshikutu sholududi longamelo nekwamo loshipa moshiya shaye, ndele okwa li ha li oshipaxu nomaadi eenyiki. 7 Ndele okwa udifa ndele ta ti: “Konima yange otaku di ou e dule nge eenghono, naame inandi wapala nande okupetama nokuditula omiya deenghaku daye. 8 Ame onde mu shasha nomeva, ndelenee Ye ote ke mu shasha nOmhepo Iyapuki.”
Jesus ta shashwa ndele ta yelekwa
(Mat. 3:13Mat. 4:17Luk. 3:21-22Luk. 4:1-13Joh. 1:31-34)9 Ndele opa ningwa omafiku enya, Jesus okwa dja kuNasaret shomuGalilea, ndele okwa shashelwa kuJohannes momulonga waJordan. 10 Ndele eshi a dja momeva, oku wete eulu la yeuluka nOmhepo ya fa onghuti ye mu kulukila; 11 ndele meulu omwa dja ondaka tai ti: “Oove Omona wange omuholike, onde ku hokwa.”
12 Ndele diva Omhepo Oye mu twala mombuwa. 13 Ndele oye okwa menekela mombuwa omafiku omilongo ine, ndele okwa hongaulwa kuSatana, ndele okwa kala poifitukuti, novaengeli ove mu yakula.
14 Ndele Johannes eshi a kwatwa, opo nee Jesus okwa ya kuGalilea, ndele okwa udifa evaengeli laKalunga, 15 ndele ta ti: “Efimbo ola fika, ouhamba waKalunga wa ehena popepi, lidilululeni nye mu itavele evaengeli.”
Jesus ta ifana ovalongwa
(Mat. 4:12-22Luk. 4:14-15Luk. 5:1-11)16 Ndele mokweenda komunghulo wefuta laGalilea okwa mona ko Simon naAndreas, ondenge yaye, tava ekele oshiyulifo mefuta, osheshi ova li ovayuli veeshi. 17 Opo Jesus okwa tya kuvo: “Shikuleni nge, ndele handi mu ningi ovayuli vovanhu.” 18 Opo tuu opo ova fiya po oiyulifo yavo, ndele ove mu shikula. 19 Ndelenee eshi a ehena ko kanini, okwa mona Jakob yaSebedeus nondenge Johannes, va hangika mowato, tava tangulula oiyulifo yavo. 20 Ndele okwe va ifana diva; vo ova fiya po xe Sebedeus mowato pamwe novamati ovafutwa, ndele ove mu shikula.
Jesus ta longo ovanhu ndele ta velula
(Luk. 4:31-37)21 Ndele ova ya kuKapernaum; ndele diva efiku lEshabata okwa ya moshinagoga, ndele ta longo. 22 Ovo ova kuminwa elongo laye, osheshi Oye okwe va longa ngaashi omunaenghonopangelo, hangaashi ovanongo vomishangwa.
23 Ndele moshinagoga yavo omwa hangika omunhu e nomhepo ya nyata, ndele ya ingida 24 tai ti: “Owa hala shike mufye, Jesus Omunasareti? Owe uya u tu hanaune po? Ondi ku shii, kutya Oove lyelye, Oove Omuyapuki waKalunga.”
25 Jesus okwe mu hanyena ndele ta ti: “Mwena, ove u dje mo muye.” 26 Omhepo ya nyata oye mu kama, ndele oya dja mo muye nokwiingida pombada. 27 Aveshe ova kumwa, ova pulafana va tya: “Oshike eshi? Elongo lipe li neenghono! Ye ota hanyene eemhepo da nyata, ndele do tadi dulika kuye.” 28 Ndele etumbalo laye la udika diva momikunda adishe domuGalilea.
29 Eshi va dja mo moshinagoga, ova ya diva meumbo laSimon naAndreas, pamwe naJakob naJohannes. 30 Ndele inamweno yaSimon okwa hangika ta vele olwiidi, ndele ve mu tonga diva kuJesus. 31 Ye okwa ya kuye, ndele okwe mu yambula keke, nolwiidi ole mu efa, ndele ye te va yakula.
32 Ndele eshi onguloshi ye uya, netango la ningina, vo ova eta kuye ovanaudu aveshe, naava ve kwetiwe keendemoni. 33 Noshilando ashishe sha ongala poshivelo. 34 Ye okwa velula vahapu ava va vela omaudu e lili noku lili, ndele okwa ta mo eendemoni dihapu, Ye ina efa eendemoni di popye, osheshi odi mu shii.
Jesus ta udifa nota velula omunaudu woshilundu
(Mat. 8:2-4Luk. 4:42-44Luk. 5:12-16)35 Nongula inene, fimbo eluwa inali tenda, Ye okwa penduka a dja mo, ndele okwa ya koima kwe likalela, ndele ta ilikana. 36 Ndele Simon naava va li naye, ove mu shikula. 37 Ndele eshi ve mu mona, ova tya kuye: “Aveshe otave ku kongo.”
38 Ndele okwa tya kuvo: “Tu yeni komikunda dopoushiinda, opo ndi ka udifile ko yo, osheshi osho tuu osho nde shi endela.” 39 Ye okwa ya ndele ta udifa meeshinagoga davo domuGalilea ashishe, ndele ta te mo eendemoni.
40 Ndele kuye okwe uya omunaudu woshilundu, ndele te mu indile a twa eengolo ndele ta ti: “Oove ngeenge wa hala, oto dulu okuyelifa nge.” 41 Jesus okwe mu fila onghenda, okwa nana eke laye, ndele okwe mu kuma, ndele ta ti: “Onda hala, yela.” 42 Oshilundu osha dja mo muye diva, ndele ye okwa yela. 43 Okwe mu kumaida nomahanyeno, okwe mu lekela diva. 44 Ndele okwa tya kuye: “Tala, ino shi lombwela nande olyelye, ndele inda u ke liulikile komupristeli, ove u ka yandjele eveluko loye oshali osho sha tongwa kuMoses, shi va ningile ondobwedi.” 45 Ndele eshi a ya pondje, okwa hovela oku shi hepaulula shili nokuudifa oshinima osho, onghee hano Jesus ina dula vali okuya moilando moipafi, ndele okwa kala koxulo poima pe likalela novanhu vokeembinga adishe ove uya kuye.