ǃKhūb ǃgôasib di ǁâudīgu
1 ǃKhūb ge Moseba ge mîmā, 2 îb sao ra ǁgaragu ǃKhūb ǃgôasib di ǁâudīgu xa hâga sîsenū, Israelǁîn ga ǃanu ǃoabas ǃaroma ǀhao ǁaeb ai. 3 ǃNani tsēde du ge ūhâ sadu sîsenga dīs ǃaroma, xawe hûǁî tsēs, Sabbattsēs ge sâtsēsa tsîs ge ǃKhūba ǀgoreǀîs di tsēs ase nî tsēdīhe. Sîsen-i xare-i ge nē tsēs ai dīhe tide tsî ǃKhūb di ǃgôasib ǃaroma nî khaihe, mâpa ǀguits ga hâ xawe. 4 Sao ra ǁâudīga mîǁguisa ǁaegu ǃnâ tsēdī:
Pasxaǁâudīb
(Numeri 28:16-25)
5 Pasxaǁâudīb, ǃKhūb di ǃgôasib ǃaroma ra dīheb ge soresǂgâb ai ǂguro ǁkhâb di disihakaǀaǁî tsēs ai ra tsoatsoa. 6 Disikoroǀas ǁkhā ǁkhâb dis aib ge Khūkhū-e ūhâ tama Pereb ǁÂudība ra tsoatsoa, ǃKhūb di ǃgôasib ǃaroma. Hû tsēde du ge khūkhū-e ūhâ tama pere-e nî ǂû. 7 ǂGuro tsēs nē tsēdi dis ai du ge ǃKhūba ǀgoreǀîs ǃaroma nî ǀhao, xawe sîsen-i xare-e dī tide. 8 Hû tsēdi ǁaeba du ge ǀaeǁguibasa ǃKhūb ǃaroma nî ǁguiba. Xawe hûǁî tsēs ai du ge ǁkhawa ǃKhūba ǀgoreǀîs ǃaroma nî ǀhao, xawe du ge sîsen-i xare-e dī tide.
9-10 ǃKhūb ra mā du ǃhūb ǃnâ du ga sī, tsî sadu ǃhoroba ǃgao, o ǂguro ǂoaǂamsa ǃhoroǃâna pristeri ǃoa sī-ū. 11 Pristeri ge ǁîna ǀō-aisa ǁguibas ase ǃKhūb di ǃgôasib ǃaroma nî ǁguiba, sadu ǃKhūb xa nî ǃkhōǃoahese. Pristeri ge nē ǁguibasa Sabbattsēsa ra sao tsēs ai nî dī. 12 Nē tsēs ain ge ǃhoroǁguibas tsî khauǁguibas ǃaroma ǀgui kurixa ūo ǁkhaorob 13 tsî ǀgam kiloxramkha mel-i ǀkhera-oli-i ǀkha habasa-i tsîna ǁguibas ase nî māhe. Nē ǁguibas ge ǃgâi ǁamaba ūhâs ǃKhūba ǃgâibas ase ī. Tsî ǁkhāti ǁî-i ǀkha ǀgui liter ǂauxûi-e ganganǁguibas ase mā. 14 Nē ǁguibas ǃaroma du ǂguro ǂoaǂamsa ǃân ǃhoro-i dina ǃKhūbdi ǃgôasib ǃaroma ǁguiba tamas kōse du ge ǀasase ǂûtani hâ ǃhoro-e orase, tamas ka io ǁansase, tamas ka io ǁnaruhe hâse ǂû tide. Nē ǁgaragu ge sa surib hoaragab xa hoaǁae nî ǁnâuǀnamhe.
ǃGaos di ǁâudīb
(Numeri 28:26-31)
15 Sabbattsēsa ra sao tsēs, ǁîs ai du ǂguro ǂoaǂamsa ǃhoroǃâna ǃKhūb ǃaroma ga ǁguibasa xu du ge hû ǀoasa wekhega nî ǃgôa. 16 Hûǁî Sabbattsēs khaoǃgâ, korodisiǁî tsēs ai, ǃKhūb ǃaroma ǀasase ǃgaosa ǂguro ǂoaǂamsa ǃhoroǃâna ǁguiba. 17 Mâ omaris hoas ge ǀō-aisa ǁguibas ase ǀgam perekha ǃKhūb ǃaroma nî hā-ū. Mâ pereb hoab ge ǀgam kiloxramkha mel-i khūkhū-e ūhâ-i ǀkha amhe tsî ǂguro ǂoaǂamsa ǃhoro-i hîa ǃgaohe hâ-i ase ǃKhūb ǃaroma nî ǁguibahe. 18 Nē peren ǀkhab ge hoaraga ǀhûhâsiba ūo hû ǁkhaorogu, ǀgui ǁgōb, ǀgam baikha tsîna nî ǁguiba. Khauǁguibas asen ge ǃhoroǁguibas tsî ǂauxûiǁguibas tsîra ǀkha ǃKhūb ǃaroma nî ǁguibahe. Nē ǁguibas ge ǃgâi ǁamaba ūhâs ǃKhūba ǃgâibas ase ī. 19 ǁKhāti ǀgui piriba ǁoreǁguibas ase tsî ǀgam ǀgui kurixa ǁkhaorokha ǂkhîbagus ǁguibas ase ǁguiba. 20 Pristeri ge pristergu ǃaroma pereb ǀgam ǁkhaorokha ǀkha hâba ǀō-aisa mās ase ǃKhūb ǃaroma nî ǁguiba. Nē ǁguibadi ge a ǃanu. 21 Nē tsēs ai tā sîsen-i xare-e dī, xawe ǃKhūba ǀgoreǀîs ǃaroma ǀhao. Nē ǁgaragu ge sa surib hoaragab xa hoaǁae nî tsēdīhe, mâpa ǀguin ga hâ xawe.
22 Sadu ǃhanaga du ga ǃgao, o tā ǁhôadi ai mâ ǃhoroba ǃgao tsî ǁkhāti tā oaǃgâ tsî ǃhorob di ǃnurugu hîa ge ǃgauga ǃgao; ǀgâsan tsî ǃhaokhoen ǃaroma ǁnāxū. ǃKhūb ge a sadu Elo xuige.
ǀAsa kurib ǁâudīb
(Numeri 29:1-6)
23-24 ǂGuro tsēs hûǁî ǁkhâb dis ai ǀō-aisa tsēs sâb disa khai, î xâiǁnâs di ǀōba du ga ǁnâu, o ǀgoreǀîs ǃoabas ǃaroma ǀhao. 25 ǁNā tsēs ai ǂûǁguibasa ǃKhūb ǃaroma aiǂhomi, xawe tā sîsen-i xare-e ǁnā tsēs ai dī.
ǂKhîbagus tsēs
(Numeri 29:7-11)
26-27 Disiǁî tsēs hûǁî ǁkhâb dis aib ge ǂkhîbagus ǁâudība nî dīhe. ǁNā tsēs ai i ge xū-i xare-e ǂûhe tamase, ǀgoreǀîs di ǃoabas ǃaroma ǀhaohe tsî ǂûǁguibasa ǃKhūb ǃaroma nî ǁguibahe. 28 Tā ǁnā tsēs ai sîsen-i xare-e dī, nēs a ǂkhîbagus di tsē tsî ǃKhūb sadu Elob di mûǁae ǂkhîbagusa sadu ǃaroma nî dī xui-ao. 29 Khoe-i ǁnā tsēs ai ga xū-e ǂû-i hoa-i ge Elob ǁaes di ǀgui-i ase ǃaruǀî ǃgôahe tide. 30 Khoe-i ǁnā tsēs ai ga sîsen-i ge ǃKhūb xa aitsama nî ǃgamhe. 31 Nē ǁgarab ge sa surib hoaragab ǃoagu nî sîsenūhe, mâpa ǀguin ga hâ xawe. 32 Nē tsēsa ǀō-aisa sâtsēs ase soresǂgâb khoeseǁî tsēs ǁkhâb disa xū soresǂgâb disiǁî tsēs dib kōse tsēdī. Nē ǁaeb ǃnâ i ge xū-i xare-e ǂûhe tide.
ǁHaodi ǁÂudīb
(Numeri 29:12-40)
33-34 ǁHaodi ǁÂudīb ge disikoroǀaǁî tsēs hûǁî ǁkhâb dis ai tsoatsoa tsî hû tsēdi ǁaeba ǃKhūb ǃaroma nî aiǃgû. 35 ǂGuro tsēs nē ǁâudīb dis ai ǀgoreǀîs di ǃoabas ǃaroma ǀhao, xawe ta sîsen-i xare-e dī. 36 Mâ tsēs hoasa nē hû tsēde xu, ǂûǁguibasa ǃKhūb ǃaroma ǁguiba. ǁKhaisaǁî tsēs ai ǁkhawa ǀgoreǀîs di ǃoabas ǃaroma ǀhao, î ǂûǁguibasa ǁguiba. ǁNā-amaga i ge khoe-i xare-e sîsen tide.
37 (Sao ragu ge ǃKhūb ǃgôasib di ǁâudīgu khoen ra ǀgoreǀîs di ǃoabas ǃaroma ǀhao tsî ǁguibaga: ǂÛǁguibadi, khauǁguibadi, ǃhoroǁguibadi, ǁguibadi tsî ǂauxûiǁguibadi tsēs ra ǂgaoǀkhā khami ra ǁguibahede. 38 Nē ǁâudīgu ge ǁnaetisa Sabbattsēdi tawa ǀgui ra ǀarohe tsî nē ǁguibadi ge ǁnaetisa mādi tawa ǀgui ra ra ǀarohe; sadu ǁguibadi nūs di dīǀoaǀoas ase tsî ǃnorasa ǁguibadi sadu ǃKhūb ǃaroma ra mādi tsîna.)
39 Sadu ǃhanaga du ga ǃgao, o nē ǁâudība hû tsēdi ǁaeba ǁâudī, disikoroǀas hûǁî ǁkhâb dis ai ra tsoatsoase. ǂGuro tsēs tsî ǀuni tsēs tsîra ge ǀō-aisa sâtsēra ase nî khaihe. 40 ǂGuro tsēs ai ǂoaǂamsa haiǂûn, palmhaiǁnâugu tsî ǂnarexa haiǁnâugu tsîna ū, î ǃKhūb ǁâudīga tsoatsoa. 41 Hû tsēde tsēdī. Nē ǁgarab ge hoaǁae sa surib hoaragab xa nî ǁnâuǀnamhe. 42 Hû tsēdi ǁaeban ge hoaraga Israelǁîna tentomdi ǃnâ nî hâ, 43 îb sa suriba ǃKhūb ge Israelǁîna ǀguiǃgupu tentomdi ǃnâ ûi kaisa ǂan, Egipteba xub ge ǁîna ǂgaeǂguiǂuio. ǁÎb ge ǃKhūb sadu Eloba.
44 Nē ǀgaub aib ge Moseba Israelǁîna ǁgaraga ge mā, în ǃKhūb di ǃgôasib ǃaroma nē ǁâudīga tsēdī.
Eemhango doivilo inene
1 Omwene okwa popya vali naMoses, 2 a lombwele ovana vaIsrael a tye kuvo: “Omafimbo oivilo yOmwene mwoo mu nokwoongala moiongalele iyapuki, oo omafimbo oivilo yange. 3 Napa longwe omafiku ahamano, ndelenee efiku etiheyali olo efiku letulumuko, efiku loshiongalele shiyapuki. Inamu longa sha, osheshi lo Eshabata lOmwene meenhele deni adishe.
4 “Omafimbo oivilo yOmwene nokutya, omafiku oiongalele iyapuki aa mu noku a diinina pomafimbo a pangelwa.”
Oshivilo shaPaasa
5 Mohani yotete mefiku etimulongo netine lohani, onguloshi, olo Opaasa yOmwene; 6 ndele mefiku etimulongo netitano mohani tuu ei oku na oshivilo shomingome dihe nonhafi shOmwene. Nye mu nokulya omingome dihe nonhafi omafiku aheyali. 7 Mefiku lotete pu na okuningwa oshiongalele shiyapuki. Inamu longa sha. 8 Ndelenee momafiku aheyali eteleni Omwene omundiloyambo. Mefiku etiheyali pu na okukala oshiongalele shiyapuki. Inamu longa sha shomoilonga yeni.
9 NOmwene okwa popya naMoses, 10 a lombwele ovana vaIsrael a tye kuvo: “Nye ngeenge tamu fiki medu linya Ame handi ke li mu pa, ndele tamu teya oilya yalo, mu nokweetela omupristeli oshipandi shotete shoshipe sheteyo leni. 11 Ndele ye e nokudungadungifa oshipandi koshipala shOmwene opo mu wapalele Omwene. Mefiku tali shikula Eshabata, omupristeli e noku shi dungadungifa. 12 Mefiku tuu olo nye tamu dungadungifa oshipandi, mu nokuyambela Omwene odi yomudo umwe ihe noshipo exwikiloyambo, 13 nongaashi eendjayambo dalo oufila wa nakwa u fike peekilograma mbali, wa lumbakanifwa omaadi ngaashi omundiloyambo wOmwene edimba liwa; naavali oikunwayambo yalo omaviinyu e fike polita imwe. 14 Ndele nye inamu lya omungome woshipe ile oilya ya kangwa ile oilya yahawiishu fiyo okefiku olo tamu twaalele Kalunga keni oshaliyambo. Oyo onghedimhango yaalushe komaludalo eni meenhele adishe deni.
Oshivilo shaPentekoste
15 “Opo nee nye mu nokuvala okudja kefiku tali shikula Eshabata nokutya okefiku olo tamu eta oshipandi shedungadungifwayambo oivike iheyali i yadi 16 fiyo okefiku tali shikula Eshabata etiheyali nye mu nokuvala omafiku omilongo nhano. Opo nee mu nokweetela Omwene eendjayambo dipe. 17 Oko tamu kala nye mu nokweeta omingome mbali dokudungadungifwayambo, da telekwa noufila wa nakwa u fike peekilograma mbali, da telekwa di nonhafi ngaashi oshipe kOmwene. 18 Pamwe nomingome mu nokweeta yo eedi heyali domudo umwe dihe noshipo nongobe onyasha yomhedi needi eendume mbali. Do otadi ningi exwikiloyambo kOmwene pamwe neendjayambo noikunwayambo ngaashi omundiloyambo wedimba liwa kOmwene. 19 Ndele nye mu nokuyamba oshikombo oshindume etimbayambo nosho yo eedi mbali domudo umwe epanduloyambo, 20 nomupristeli e noku i dungadungifa edungadungifwayambo koshipala shOmwene pamwe nomungome woshipe needi mbali. Odo nadi kale diyapuki kOmwene ndele tadi ningi domupristeli. 21 Mefiku tuu olo mu nokushiva oshiongalele sheni shiyapuki. Inamu longa sha. Oyo onghedimhango yaalushe komaludalo eni meenhele deni adishe.
22 “Ndele nye ngeenge tamu teya omapya eni, mokuteya kweni inamu teya fiyo okominghulo, nomitwe da wila poshi, inamu di toola po. Ove u noku di fiila po ohepele nomunailongo. Aame Omwene Kalunga koye.”
Oshivilo shomudo mupe
23 NOmwene okwa popya naMoses, 24 a lombwele ovana vaIsrael a tye: “Mohani onhiheyali efiku lotete lohani olo efiku letulumuko leni, efiku ledimbulukifo neshiko lomanghuma, efiku loshiongalele shiyapuki. 25 Inamu longa sha. Ndelenee eteleni Omwene omundiloyambo.”
Efiku lokudiminwa po omanyonauno
26 Omwene okwa popya vali naMoses ndee ta ti: 27 “Ndelenee efiku etimulongo mohani ei onhiheyali olo efiku lekwatakanifo. Olo efiku loshiongalele shiyapuki kunye. Nye mu nokufya oluhodi nokuyambela Omwene omundiloyambo. 28 Nomefiku tuu olo inamu longa sha, osheshi olo efiku lekwatakanifo, opo mu kwatakanifwe koshipala shOmwene Kalunga keni. 29 Osheshi keshe umwe, ou ita fi oluhodi mefiku tuu olo, e nokudimwa po moshiwana shavo. 30 Nosho yo keshe umwe ou ta longo sha mefiku tuu olo, Ame ohandi ka dima po omwenyo ou moshiwana shavo. 31 Inamu longa sha nande. Onghedimhango ei oyaalushe komaludalo eni meenhele adishe deni. 32 Efiku olo nali ninge efiku letulumuko kunye ndele mu nokunyika oluhodi. Efiku etimugoi lohani onguloshi, okudja onguloshi fiyo okonguloshi mu nokudiinina Eshabata leni.”
Oshivilo shomatwali
33 NOmwene okwa popya vali naMoses, 34 a lombwele ovana vaIsrael a tye: “Okefiku etimulongo netitano lohani tuu ei onhiheyali momafiku aheyali ope noshivilo shomatwali shOmwene. 35 Mefiku lotete ope noshiongalele shiyapuki. Inamu longa sha. 36 Momafiku aheyali mu nokweetela Omwene omundiloyambo. Mefiku etihetatu ope noshiongalele sheni shiyapuki, ndele mu nokweetela Omwene omundiloyambo. Olo efimbo loshivilo. Inamu longa sha.
37 “Olo efimbo loshivilo shOmwene, mulo mu nokwoongala moiongalele iyapuki mu etele Omwene omundiloyambo, exwikiloyambo, oiliwayambo, etomenoyambo nomanwinoyambo ngaashi sha pangelelwa efiku keshe. 38 Ponho yomashabata Omwene eeshali deni nomaudanekoyambo aeshe eni neeshali deni adishe dehalo liwa edi otamu di etele Omwene.
39 “Ndelenee mefiku etimulongo netitano lohani onhiheyali onye ngeenge tamu tuvikile oilya yeni yomomapya, nye mu nokudana omafiku aheyali. Efiku lotete olo efiku letulumuko nefiku etihetatu olo efiku letulumuko. 40 Mefiku lotete kufeni oiimati iwa komiti, noivale yomilunga noitai yomomiti da hapa nomihamba dopomulonga, ndele hafeni koshipala shOmwene Kalunga keni omafiku aheyali. 41 Ngaashi oshivilo shOmwene mu noku shi dana omafiku aheyali keshe omudo. Oyo onghedimhango yaalushe komaludalo nomaludalo. Mohani onhiheyali mu noku shi dana. 42 Omafiku aheyali mu nokukala momatwali. Aveshe ava va dalelwa muIsrael ve nokukala momatwali, 43 Opo omaludalo eni a shiive nokutya, Ame nda kaleka ovana vaIsrael momatwali eshi nde va pitifa mo medu laEgipiti. Aame Omwene Kalunga keni.”
44 Osho ngaha hano Moses okwa shiivifila ovana vaIsrael oivilo yOmwene.