Jesub ge ǃhom hâ khoeba ra ǂuruǂuru
(Markub 2:1-12Lukab 5:17-26)
1 Jesub ge ǂgaus ǃnâ ǂgâ tsî huriǂoasǀkhāb Galileahurirob dib ǁga ǃgâuxa-oa tsî ǁîb ǂhunuma ǃās ǃoa ge hā. 2 Tsî ǁnātimîsin ge ǃhom hâ khoeba, kharob ai ǁgoese Jesub ǃoa ge hā-ū. Tsî Jesub ge nē khoen ǂgomsa a mû, ob ge ǃhom hâ khoeb ǃoa ge mî: “ǂGaoba ūhâ re, ǀgôatse, sa ǁorenats ge go ǀûbahe.”
3 Tsî mû, Moseb ǂhanub* di ǁkhāǁkhā-aogu ge ǁîǃnābe ge mî: “Nē khoeb ge Eloba ra ǃkhāǃkhā.”
4 Xaweb ge Jesuba ǁîgu ǂâide ǂan tsî ǁîgu ǃoa ge mî: “Tare-i ǃaroma go ǂkhababa sago ǂgaogu ǃnâ ra ǂâi? 5 Mâsa kha supu ‘Sa ǁorenats ge go ǀûbahe’ tamas ka io ‘Khâimâ îts ǃgû’ ti mîs xa? 6 Xawe du ge Khoen Ôab ǁorena ǀûbas di ǁkhāsiba ǃhūbaib ai ūhâ ǃkhaisa nî ǂan.” Ob ge Jesuba ǃhom hâ khoeb ǃoa ge mî: “Khâimâ, kharob âtsa ū, îts oms ǁga oa!”
7 Ob ge khâimâ tsî oms âb ǁga ge oa. 8 Tsî ǂnubis ge nēsas ge mû, o ǃao tsî Elob, ǁnāti ī ǁkhāsiba khoena ge māba, koasa ge mā.
Mateub di ǂgaihes
(Markub 2:13-17Lukab 5:27-32)
9 Tsî Jesub ge ǁnāpa xub ge ǃgû, o ǁgui-aimariǃkhōǃoaberos* ǃnâ aob, Mateub ti ǀon hâba mûǂnôa tsî ǁîb ǃoa ge mî: “Tita sao re!” Ob ge khâimâ tsî Jesuba ge sao.
10 Tsî ganupeb Jesuba tāb tawa Mateub di oms ǃnâ ǁîb di ǁkhāǁkhāsabegu* ǀkha ra ǂû hîan ge ǂgui ǁgui-aimariǃkhōǃoa-aon tsî ǁore-aon tsîna hā tsî ǁîgu ǀkha tāb ai ge ǁhao. 11 Tsî Farisegu* ge nēsa mû, o gu ge ǁîb ǁkhāǁkhāsabega ge dî: “Tare-i ǃaromab sago ǁkhāǁkhā-aoba ǁgui-aimariǃkhōǃoa-aon tsî ǁore-aon tsîn ǀkha ra ǂûǁare?”
12 Nēsab ge ǁnâu, ob ge Jesuba ǁîga ge ǃeream: “ǂUru khoen ge ǀaedī-ao-e ǂhâba tama, xawe ǀaesen hân ge ǂhâba bi hâ. 13 Nēsi ǃgû, î nē Xoas di ǂâibasensa sī ǁkhāǁkhāsen ‘ǀKhomxasiba ta ra ǂgao, ǁguiban ose’ ǂhanu-aina nî ǂgaise tama, xawe ǁore-aona ta nî ǂgaise ta ge ge hā.”
ǂÛtama* hâs xa hâ dîs
(Markub 2:18-22Lukab 5:33-39)
14 O gu ge Johaneb ǁĀǁnâ-aob di ǁkhāǁkhāsabega Jesub ǃoa hā tsî ge dî: “Tare-i ǃaroma ge sige tsî Farisegu tsîna ǃnuriǃnāde ǂûtama ra hâ, xawe gu sa ǁkhāǁkhāsabega ǂûtama a hâ ǁoa?”
15 Ob ge Jesuba ǁîga ge ǃeream: “Mâtin ǃgameǁâus tawa hâ khoena nî ǃoa, ǃgame-aob ganupe ǁîn ǀkha hâ hîa? Tātsē! Xawes ge tsēsa nî hā, ǃgame-aob ǁîna xu nî ūbēhesa, on ge ǂûtama nî hâ.
16 “Khoe-i xare-i ge ǁkhāti ǀasa ǃnaba-e ǀoro sara-i ai ǂomǂnûi tama; nē sarab nî ǀnaib ge doa hâ is ǃgâ-ai ǃaruǀîǀgui doaǃā xui-ao. 17 Tsî khoe-i xare-i ge ǁkhāti ǀasa ǂauxûi-e ǀoro ǃgapagu ǃnâ ǁai tama hâ, ǁnās ga dīhe o gu ge ǃgapaga nî ǂari. ǀAsa ǂauxûi-i ge ǀasa ǃgapagu ǃnâ ra ǁaihe tsîn ge hoana ǃgâi ǀgaub ǃnâ ra hâ.”
Danakhoeb di ôas tsî ǀaoǂnâba ge ūhâ i taras tsîra
(Markub 5:21-43Lukab 8:40-56)
18 Nēnab ra Jesuba mîba gu hîab ge Jodeǁî danaǂgaeǂgui-aoba ǁîb ǃoa hā tsî ǃhonaiǃâ bi tsî ge mî: “Ti ôas ge nēsi go ǁō, xawe ǀkhī, î sa ǃomma ǁîs ai ǁgui re, os ge nî ûi.”
19 Ob ge Jesuba khâi tsî ǁîb ǁkhāǁkhāsabegu ǀkha ge sao bi.
20 Os ge disiǀgamǀa kuriga ge ǀaoǂnâba ūhâ i tarasa ǃgâbǀkhāba xu hā tsî Jesub sarab ǂaob ge tsâǀkhā. 21 ǁÎs ge ǁîs ǃnâ a mî xui-ao: “Sarab âb ǀguiba ta ga tsâǀkhā, o ta ge nî ǂgau.”
22 Jesub ge ǂnan tsî ǁîsa mû, ob ge ǁîs ǃoa ge mî: “ǂGaoba ūhâ re, ti ôase, ǂgoms âs ge go hui si xuige.” Os ge tarasa ǁnā ira xu ge ǂgau.
23 Tsî Jesub ge danaǂgaeǂgui-aob ommi ǃnâ sī a ǂgâ, ob ge ǂnuni-aogu tsî khâikhâisen ra ǂgui khoena ge mû. 24 Ob ge ǁîn ǃoa ge mî: “Bē du, ǁō tama xawe ǁoms ǀguisa hî hâ ǀgôaros xuige.” On ge Jesuba ge âiǂui. 25 Tsî nē ǂgui khoenab ge ǃhaeǂui, ob ge ǂgâ tsî ǀgôaros ǃomma ge ǃkhō; os ge ǀgôarosa ge khâi. 26 Tsî nē gommi ge ǁnā hoaraga ǃhūǃâs ǃnâ ge ǂoa.
Jesub ge ǀgam ǂgī khoekha ra mû kai
27 Tsî Jesub ge ǁnāpa xu a ǃgû, o kha ge ǀgam ǂgī hâkha ge sao bi, ǂgaiǂui tsî ra mî kha: “ǀKhomxa khom re, Davidi Ôatse!”
28 Tsî Jesub ge oms ǃnâ sī ǂgâ, o kha ge nē ǂgī hâkha ǁîb ǃoa ge hā. Ob ge Jesuba ǁîkha ge dî: “ǂGom kho kha ra, ǁnāsa ta a dība kho ǁkhā ǃkhaisa?” O kha ge “Ā, ǃKhūtse” ti ge ǃeream.
29 Ob ge mûdi âkha tsâǀkhā tsî “Sakho ra ǂgoms ǃoas ge ǁnāsa nî ī” ti ge mî. 30 O di ge mûdi âkha ge ǁkhowa-amsen tsîb ge Jesuba ǁîkha ǁkhōse ǃkhâikhom tsî ge mî: “Tā-i khoe-i xare-e nēsa ǂan.”
31 Xawe omsa xu ǂoa tsî kha ge ǃgû, o kha ge ǁnā ǀkharib ǃnâ hoa khoena ǁîb xa ge ǁgamba.
ǃGome khoeb di ǂuruǂuruhes
32 Tsî ǁîkha ge ǂoa tsî nē gomma a khoraǂui, on ge khoena ǃgome tsî ǁgâuab* xa hâǃnâhe khoeba Jesub ǃoa ge hā-ū. 33 ǁGâuab ge ǃhaeǂuitoahes khaoǃgâb ge ǃgomeba ge ǃhoatsoatsoa tsîn ge ǁnāpa ge mâ i ǂnubis khoena buru tsî ge ǂgaiǂui: “Tātsē i ge nēti ī xū-e Israelǁîn ǃnâ ge mûhe tama hâ i.” 34 Xawe gu ge Farisega ge mî: “ǁÎb kom ǁgâuagu di danaǂgaeǂgui-aob di mā-ams ǀkha ǁgâuaga ra ǃhaeǂuio.”
Jesub ge khoena ra ǀkhom
35 Tsîb ge Jesuba ǃādi tsî ǃgaroǃādi hoade ǃgûǃnâ tsî ǁîna sinagogegu* ǃnâ ǁkhāǁkhā, ǃGâiǂhôas Gaosib disa aoǁnâ tsî hoa ǀaesengu tsî tsû-ain tsîna ǁaes ǃnâ gere ǂuruǂuru. 36 Tsî Jesub ge ǂnubis khoena mû, ob ge ǁîna ge ǀkhom, tsau hâ tsî ǁnāxūhe hâ gūn, ǃûi-ao-i ose hân khamin ge ī i amaga. 37 Tsîb ge ǁkhāǁkhāsabegu âb ǃoa ge mî: “ǃGaos ge a kai, xawe sîsenaogu ge a ǀoro. 38 ǁNā-amaga ǃKhūb, ǃgaos dib ǃoa ǀgore, îb sîsenaoga ǃgaos âb ǃoa sî.”
Jesus ta velula oshingudu
(Mark. 2:1-12Luk. 5:17-26)
1 Ndele Ye okwa ya mowato, a tauluka, ndele te uya koshilando shambulavo. 2 Ndele tala, ovo va eta kuye oshingudu a nangala kolutala. Jesus eshi a mona eitavelo lavo, okwa tya koshingudu: “Kala nomwenyo muwa, omumwange, omatimba oye taa dimwa po.” 3 Ndele tala, vamwe vomovanongo vomishangwa ove lipopila ndele tava ti: “Ou ota sheke.” 4 Ndele Jesus eshi a shiiva omadiladilo avo okwa tya kuvo: “Otamu diladilile shike owii momitima deni? 5 Ndele eshi shipu shi dule shikwao oshilipipo, okutonga: ‘omatimba oye otaa dimwa po’, ile okutonga: ‘fikama, u ende?’ 6 Ndelenee opo mu kale mu shi shii, Omona wOmunhu e neenghono kombada yedu okudima po omatimba.” Okwa lombwela oshingudu: “Fikama, kufa olutala loye, u ye kombuleni.” 7 Ndele ye okwa fikama ndele ta i kombulavo. 8 Ndele eengudu dovanhu eshi de shi mona, oda haluka ndele tadi fimaneke Kalunga, eshi a pa ovanhu eenghono di fike apa.
Jesus ta ifana Mateus
(Mark. 2:13-17Luk. 5:27-32)
9 Ndele Jesus eshi a dja ko, okwa mona ko omunhu, edina laye Mateus, e li omutumba pongulu yomafutilo opeengaba, ndele ta ti kuye: “Shikule nge.” Ou okwa fikama ndele te mu shikula. 10 Ndele okwa ningwa, fimbo ta li meumbo laau, tala, ovafutifi vahapu novalunde ve uya mo, ndele tava li pamwe naJesus novalongwa vaye. 11 Ndele Ovafarisai eshi ve shi mona, ova tya kovalongwa vaye: “Omuhongi weni oshike ta lile pamwe novafutifi novalunde?” 12 Ndelenee Jesus eshi e shi uda, okwa tya: “Ava va pama, ihava pumbwa omuveluli, ndelenee ovanaudu ovo tuu aveke. 13 Ndelenee indeni mu ke lilonge kutya, eshi otashi ti shike: ‘Efilonghenda nda hala, hayambo.’ Osheshi inandi uya okwiifana ovayuki, ndelenee ovalunde ovo tuu.”
Okulidilika oikulya
(Mark. 2:18-22Luk. 5:33-39)
14 Ovalongwa vaJohannes ove uya kuye ndele tava ti: “Ofye nOvafarisai luhapu ohatu lidilike oikulya; oshike ovalongwa voye ihave lidilike?” 15 Ndele Jesus okwa tya kuvo: “Ookaume komuhomboli otava shiiva ngahelipi okunyika oluhodi fimbo omuhomboli e li puvo? Ndele omafiku tae uya, omuhomboli te va kufwa, opo nee otave lidilike oikulya. 16 Ndele kaku na ou ta vandeke oshikutu shikulu noshivando shipe, osheshi oshivando sha tya ngaha otashi pombaula oshikutu, nombululu otai ningi inene i dule yonale. 17 Nomaviinyu mape ihaa dilwa momakutu makulu; osheshi omakutu otaa tauka, nomaviinyu taa tika mo, nomakutu otaa nyonauka po; ndele omaviinyu mape ohaa dilwa momakutu mape, opo aishe ivali tai xupu.”
Jesus ta velula omukainhu ndele ta nyumuna omona waJairus
(Mark. 5:21-43Luk. 8:40-56)
18 Fimbo kwa li te di va lombwele, tala, omukulunhu woshinagoga e uya po, okwe linyongamena poshi kuye ndele ta ti: “Omona wange okakadona opo a fi paife, ndele ila tuu u mu tenheke eke loye, opo a ninge omwenyo.” 19 Ndele Jesus okwa fikama ndele ta i naye pamwe novalongwa vaye. 20 Ndele tala, omukainhu umwe, a li a vela etiko lohonde omido omulongo nambali, e uya konima yaye ndele ta kumu konyemba yoshikutu shaye. 21 Osheshi ye okwe lipopila ta ti: “Shimha tuu handi kumu koshikutu shaye, ohandi veluka.” 22 Ndele Jesus okwa punguluka, okwe mu tala ndele ta ti: “Kala nomwenyo muwa, omumwange; eitavelo loye le ku velula.” Pefimbo tuu olo omukainhu okwa veluka.
23 Ndele Jesus eshi e uya meumbo lomukulunhu ndele ta mono oonakushika eenyalilo nongudu ya weelela. 24 Okwa tya: “Djeni mo, osheshi okakadona inaka fya, oka kofa.” Ovo ve mu yola. 25 Ndele ongudu yovanhu eshi ya tewa mo, okwa ya mo, ndele te mu kwata keke; opo nee okakadona ka penduka. 26 Ndele ondaka ei oya udika moshilongo shinya ashishe.
Ovapofi vavali nomufitandaka
27 Ndelenee Jesus eshi a dja ko, ovapofi vavali ove mu shikula, ova ingida ndele tava ti: “Omona waDavid, tu fila onghenda!” 28 Ndele eshi e uya meumbo, ovapofi venya ove uya kuye; Jesus okwa tya kuvo: “Onye tamu itavele tuu ndi neenghono oku shi ninga?” Ovo va tya kuye: “Heeno, Omwene.”
29 Ye okwa kuma omesho avo ndele ta ti: “Ningilweni paitavelo leni.” 30 Nomesho avo a twikuluka. Jesus okwe va kumaida neenghono ndele ta ti: Taleni, eshi shiha udike nande okomunhu. 31 Ndelenee ova ya ndele tave mu hepaulula moshilongo shinya ashishe.
32 Ndele tala, ava eshi va ya, ovo va eta kuye omunhu iha popi, e nondemoni. 33 Ndele ondemoni eshi ya tewa mo, omufitandaka okwa popya, neengudu dovanhu da kumwa, ndele tadi ti: “Oshinima sha tya ngaha inashi monika nale nande efiku limwe muIsrael.” 34 Ndelenee Ovafarisai ova tya: “Eendemoni ohe di tefa mo omukulunhu weendemoni.”
Jesus ta udifa ndele ta velula
35 Ndele Jesus okwa li ta endaenda noilando aishe nomikunda, ndele ta longo meeshinagoga davo, ndele ta udifa evaengeli lOuhamba, ndele ta velula ovanaudu vavo, nakeshe tuu oshiponga. 36 Ndele eshi a tala eengudu dovanhu okwe di uditila onghenda, osheshi ovo va li va hepekwa, ndele va loloka va fa eedi dihe na omufita. 37 Ye okwa tya kovalongwa vaye: “Oilya oi li po ihapu, ndele ovatei ovo ovanini. 38 Ilikaneni hano Omwene weteyo, a tume ovatei keteyo laye.”