Isaki di ǃnaes
1 ǃKhūb ge mîmâib ge hâ i khami Sarasa ge ǀkhae 2 tsîs ge ǁîsa ǀgamǀkhā tsî Abrahamma aoreǀgôaroba kairasib âb ǃnâ ge ǁoraba. Nē ǀgôab ge Elob ge mî hâ i ǁaeb ai ge ǃnae. 3 Ob ge Abrahamma ǁîba Isak ti ǀonǂgai, 4 tsî ǁkhaisa tsēxab geo, Elob ge mîmā hâ i khami ge ǃgao. 5 Isaki ge ǃnae ǁaeb aib ge Abrahamma ge ǀguikaidisi kurixa i. 6 Os ge Sarasa “Elob ge tita go âi kai tsî-i ge mâ khoe-i hîa ga ǁnâu-i hoa-e tita ǀkha nî âi. 7 Tari-e Abrahamma Saras nî ǀgôa-e daisi ǃkhaisa ga mîba hâ? Xawe ta ge tita kairasib âb ǃnâ ǀgôaba go ǁoraba bi” ti ge mî.
8 Nē ǀgôab ge ge kai, tsî ǀōǀōheb nî tsēs ge hā, ob ge Abrahamma kai ǂûǁaesa ge mā.
Abrahammi ge Hagars tsî Ismaeli tsîra ra sîbē
9 ǀGuitsēb ge Ismaeli, Hagars, Egipteǁî ǃgās ge Abrahamma ǁorababa Isaki, Saras ôab ǀkha gere ǀhuru. 10 Os ge Sarasa mûs geo Abrahamma ge mîba: “Nē ǃgās tsî ǁîs di ôab hâra sîbē. Nē khoes di ôab ge ti ôab Isaki ǀkha sa ǃkhūsib di ǀumi-ao tide.” 11 Nē mîdi ge kaise Abrahamma ge tsâǀkhā, Ismaeli tsîn a ǁîb di ôa xui-ao. 12 Xaweb ge Eloba Abrahamma ge mîba: “Tā ǁnātikōse ǀgôab tsî sa ǃgās Hagars hâra ǂama ǂâiǂhansen re. Saras ra mî khami dī re, Isaki ǃnâ-uts nî ǁnā surib hîa ta ge mîmâiba tsiba hō xuige. 13 Tita ge ǁkhāti Ismaeli tsîna ǂgui ǀgôana nî mā, ǁîn tsîn nî ǁae kaise, ǁîb tsîn a sa ôa amaga.”
14 Ob ge Abrahamma ǃnauǁgoaga Hagarsa ǂû-i tsî ǃgapas di ǁgam-i tsîna ǃhōb âs ai ǃnaoba tsî ǀgôab ǀkha ge sîbē. ǁÎs ge ǃgû tsî ǃgaroǃhūb Bersebas dib ǃnâ gere ǀnarema. 15 Tsîs ge ǁgam-i ge toa, o ǀgôaba hai-i ǃnaka aoǁgui 16 tsî ǁaubexa ǀguikaidisi meterga ǁnāpa xu sī ge ǂnû. ǁÎs ge ǁîs ǃnâ “Tā ta ti ôab ra ǁō ǀgausa mû” ti mî tsî ge ātsoatsoa.
17 Ob ge Eloba ǀgôab di āba ge ǁnâu, tsîb ge Elob di ǀhomǃgāba ǀhomma xu Hagarsa ge mîba: “Tare-i xas ra ǁnorahe, Hagarse? Tā ǃao re, Elob go ǀgôab di āba ǁnâu xuige. 18 Khâi, îs ǃgû tsî ǁîba sī ūkhâi tsî ǁkhaeǂgao re. Tita ge ǁîb di suriba xu kai ǁaesa nî dī.” 19 Tsîb ge Eloba mûra âsa ge ǁkhowa-am tsîs ge tsau-e ge mû. ǁÎs ge ǃgû tsî ǃgapasa ǁgam-i ǀkha ǀoaǀoa tsî axaba ge āsi. 20 Elob ge nē ǀgôab ǀkha ge hâ i tsîb ge ǁîba ge kai; ǁîb ge ǃgaroǃhūb ǃnâ ǁan tsî ge khāǁkhâu-ao kai. 21 Parans di ǃgaroǃhūb ǃnâb ǁan hâ hîab ge ǁîba ǁgûs xa Egipteǁî tarasa ge hōbahe.
Abrahammi tsî Abimelex hâkha di ǃgaeǀhaos
22 ǁNā ǁaeb aib ge Abimelexa Pikoli, ǁîb toroǃkhamaogu di ǃkhōdana-aob ǀkha ǃgû tsî Abrahamma sī ge mîba: “Elob ge mâ xū-i hîats ra dī-i hoa-i ǃnâ sats ǀkha hâ. 23 Xuige nēsi Elob aiǃâ tita, ti ôan tamas ka io ti suribats gāxaǃnâ tide ǃkhaisa nū. Sa ǃoagu ta ge îǂhôa i xuige sats tsîn nî tita tsî nē ǃhūb, ǁîb ǃnâts ǁan hâb ǃoagu îǂhôa ǃkhaisa mîmâi re.”
24 Ob ge Abrahamma “Mîmâi ta ge ra” ti ge ǃeream.
25 Abrahammi ge tsau-i Abimelexi di ǃgāgu ge ūǀhana bi-i ǃaroma Abimelexa ge ǀau. 26 Ob ge Abimelexa “Tita ge tari-i ge ǁnāsa dī ǃkhaisa a ǀū. Sats ge tita mîba tama hâ tsî ta ge ǁkhāti nēsi ǀgui ǁnāsa go ǁnâu” ti ge ǃeream. 27 Ob ge Abrahamma Abimelexa gūn tsî goman tsîna ge mā, tsî kha ge ǁîkha ǃgaeǀhaosa ge dī. 28 ǁÎb di ǀgoana xub ge Abrahamma hû ǁkhaode ǀgui ǀkhāb ai khaiǂui 29 ob ge Abimelexa “Tare-i ǃaromats nē hû ǁkhaode go khaiǂui?” ti ge dî bi.
30 Ob ge Abrahamma “Tita ge nē tsausa khao ǃkhais di ǃkhō-ams ase nē hû ǁkhaode ūǃoa re” ti ge mî. 31 Tsîs ge ǁnā ǃkhaisa Berseba ti ge ǀonǂgai, ǁnāpa kha ge ǁîkha nūsa dī xui-ao.
32 Nē ǃgaeǀhaosa kha ge Abimelexi tsî Abraham hâkha Bersebas ai dītoas khaoǃgâ kha ge Abimelexi tsî Pikol hâkha Filistias ǁga ge oa. 33 Ob ge Abrahamma dabehaisa Bersebas ǃnâ ǃhana tsî ǁnāpa ǃKhūb, ǀAmo Eloba gere ǀgoreǀî. 34 Tsîb ge ǁîba Filistias ǃnâ gaxuse ge ǁan.
Isak ta dalwa
1 Ndele Omwene okwa talela po Sara, ngaashi e mu udanekela. Ndele Omwene okwa ninga ngaashi a popile. 2 Sara okwa ninga oufimba, ndele okwa dalela Abraham moukulupe waye omona okamati mefimbo tuu olo a lombwelwa kuKalunga. 3 Ndele okaana okamati aka Sara e mu dalela, Abraham okwe ka luka Isak. 4 Ndele Abraham okwa pitifa okaana kaye okamati, Isak, etanda eshi ka ninga omafiku ahetatu, ngaashi Kalunga e mu lombwela. 5 Nomido daAbraham oda li efele limwe eshi a dala okaana kaye okamati Isak. 6 Ndele Sara okwa tya: “Kalunga okwa yolifa nge. Keshe ou te shi udu, ota ka yola pamwe.” 7 Ye okwa tya vali: “Olyelye ngeno a shiiva okulombwela Abraham nokutya, Sara ona ka nyamifa ounona? Osheshi ame onde mu dalela okaana okamati moukulupe waye.” 8 Nokaana ka kula noka tova. Ndele Abraham okwa ninga oitelekela inene mefiku tuu olo Isak a tova.
Hagar naIsmael tava tewa mo
9 Opo nee Sara okwa mona nhumbi omona waHagar, omupika omukainhu Omuegipiti ou a dalela Abraham, ta sheke Isak.
10 Ndele ye ta ti kuAbraham: “Taataa mo omupika omukainhu pamwe nomona waye. Osheshi omona womupika ou ita ka fyuulula pamwe naIsak, omona wange.” 11 Ndelenee Abraham okwa ninga omwenyo mwii molweendjovo odo molwokaana kaye. 12 Ndele Kalunga okwa lombwela Abraham: “Ino ninga omwenyo mwii molwomona nomolwomupika woye. Pwilikina Sara mwaashishe eshi te ku lombwele. Osheshi muIsak omo tamu ka dja ovo tava lukwa oludalo loye. 13 Ndele handi ka ninga yo omona womupika oshiwana shinene, osheshi ye omona woye.”
14 Opo nee Abraham okwa penduka ongula inene, ndele a kufa omungome noshako yomeva, ndele te i tula kepepe laHagar, pamwe nokaana ndele te va lekele. Ye okwa dja po ndele okwa ka elaela mofuka yaBerseba.
15 Ndele omeva omoshako eshi a pwa mo, ye okwa tula okaana kaye momudile woshixwa 16 ndele ta i a ka kale omutumba oule woshinano shokuumba oshikuti, osheshi ye ota ti: “Ihandi dulu okutala efyo lokaana.” Ndele ye okwa ya a ka kale omutumba kokule kanini ndele ta lili pombada. 17 Opo Kalunga okwa uda ondaka yokaana, ndele omweengeli waKalunga okwa ifana Hagar ndele te mu pula: “Oshike she ku hanga, Hagar? Ino tila osheshi Kalunga okwa uda ondaka yokaana koye ponhele apa ke li. 18 Penduka, kufa po okaana, ka kwata meke lako, osheshi Ame ohandi ke ka ninga oshiwana shinene.” 19 Opo nee Kalunga okwa pashukifa omesho aye, ndele okwa mona omufima! Ndele ye okwa ya nokwa yadifa oshako nomeva ndele a nwefa okaana. 20 Ndele Kalunga okwa kala pamwe nokaana. Ndele oka kula ndee taka kala mofuka ndele taka ningi omukongo. 21 Ye okwa kala mofuka yaParan. Naina okwe mu kongela omwalikadi medu laEgipiti.
Ehangano pokati kaAbraham naAbimelek
22 Mefimbo tuu olo Abimelek naPikol, ondjai yaye, ova kundafana naAbraham ndele tava ti: “Kalunga ota kala pamwe naave mwaashishe eshi to longo. 23 Anene nge hano paife apa medina laKalunga, ove uha kotokele nge nepata lange noludalo lange. Ngaashi ame nde ku ningila ouwa, ove ou na okuningila nge yo ouwa noshilongo omo u li omunailongo.” 24 Ndele Abraham okwa nyamukula ta ti: “Ame ohandi ane.”
25 Ndele Abraham okwa tangunina Abimelek molwomufima oo a nyekwa kovapiya vaAbimelek. 26 Opo nee Abimelek okwa nyamukula ta ti: “Ame inandi shiiva kutya olyelye e shi ninga. Naave yo ino shi shiivifila nge, naame yo inandi uda sha fiyo onena eli.” 27 Opo Abraham okwa kufa eedi neengobe nokwe di pa Abimelek. Ndele vo vavali va ninga ehangano. 28 NaAbraham okwa tongola oudjona oukadi vaheyali meedi ve likalele. 29 Opo Abimelek okwa tya kuAbraham: “Oudjona ava vaheyali wa tongola mo, ovashike?” 30 Ndele ye okwa nyamukula ta ti: “Ove ou na okutambula meke lange oudjona oukadi ava vaheyali, opo va ninge eendobwedi nokutya, aame nda xupile omufima ou.” 31 Onghee hano va luka onhele ei Berseba, osheshi vo vavali ova anena po. 32 Osho ngaha va ningila ehangano muBerseba. Opo nee Abimelek naPikol, ondjai, ove lilongekida nova shuna kedu lOvafilisti. 33 Ndele Abraham okwa twika omuti womutamarisk muBerseba nokwa ifana edina lOmwene Kalunga kaalushe. 34 Ndele Abraham okwa kala efimbo lile omunailongo medu lOvafilisti.