1 ǂOmxa ǁaebab ge toroba Sauli tsî Davidi tsîkha surib ǁaegu gere aiǃgû. Davidi surib ge ǃaruǀîǀgui gere ǀgai tsî Sauli surib ge ǃaruǀîǀgui gere ǂkhabu.
Davidi ôagu
2 Davidi ge sao ra ǀgôaga Hebrons ǃnâ ge ǁorabahe: Amnonni ge ge ǂguro ǀgôa i, Ahinoams, Jesreelǁîs diba. 3 ǀGamǁîb ge Kileab, Nabali ǃoataras Abigails, Karmelǁîs diba. ǃNonaǁîb ge Absalommi, Gesuri gao-aob Talmaib ôas Maakas diba. 4 Hakaǁîb ge Adoniab, Hagits ôaba. Koroǁîb ge Sefatjab, Abitals ôaba 5 tsî ǃnaniǁîb ge a Jitream, Davidi taras Eglas diba. ǁÎgu hoagab ge Davida Hebrons ǃnâ ge ǁorabahe.
Abneri ge Davidi ǀkha ǃgaeǀhao-e ra dī
6 Sauli surib tsî Davidi surib tsîkha ǁaegub toroba hâ hîab ge Abnera Sauli surib ǃnâ danaǂgaeǂgui-aose ge mâisen.
7 Sauli ge ǀnî xōǀkhātaras Rispa ti ǀon hâs, Ajab ôasa ge ūhâ i. Ob ge Sauli ôab, Isboseta Abnera ǀhapiǂgā-am tsî “Tare xū-i ǃaromats ra ti îb taradi di ǀguisa ǁgoe-ū?” ti ge mî. 8 Ob ge Abnera nē mîdi ǂama kaise ǁaixa tsî ge mî: “Judab arita, ǁîb ǃgâib ǃoa nî dī ta tita? Nēs kōse ta ge Sauli surib tsî ǃgâsagu âb tsî horesan âb tsîna ǂgomǂgomsase go ība i. Tita ge goro hui tsi, îts tā Davidi ǃomǁae ǁnā, tsîts ge nēsi tita nē taras ǂama ra ǀhapiǂgā-am. 9-10 ǃKhūb ge Davida gaosisab nî Sauli tsî ǁîb suriba xu ū tsîb Davida Israeli tsî Judab tsîkha hoakha ǂama ǀapasa xu ǃkhawagas kōse nî gao-aodī ǃkhaisa ge mîmâiba. Ab Eloba ǃgam te ǁnā ǃkhaisa ta ga dī tama io.” 11 ǁNātikōseb ge Isboseta Abnera ge ǃao, ǀgui mîs xawesab ge ǃeream ǁoa is kōse.
12 Abneri ge sîsabegu ǀkha Hebrons ǁga Davida ge haisiba: “Sa ǃhū tamaba nēba? Tita ǀkha ǁnâi ǃgaeǀhao-e dī re, o ta ge nî hui tsi, îb Israeli hoaba satsa sao.”
13 Ob ge Davida ge ǃeream: “ǃGâi i ge a, tita ge sats ǀkha ǃgaeǀhao-e nî dī, xawe ta ge ǀgui xū-e ra ǂgaoǀkhā tsi. Tita ǀkhats nî ǃhoasets ga ǀkhīo, tā Sauli ôas Mikals ose hā.” 14 Davidi ge ǁkhāti sîsabegu ǀkha Sauli ôab Isboseta ge haisiba: “Ti taras Mikals, ǀguikaidisi aikhōgu, Filisteǁîgu diga ta ge ti tara kais nîse ǁîs ama mataresa mā-oa te.” 15 Ob ge Isboseta ǁîsa ǁîs aob Paltieli, Lajisi ôaba xu ge ū. 16 Paltieli ge ǁîs ǀkha ge ǃgû, ā ra garuse ǁîsa Bahurims kōse ra saose. Ob ge Abnera ǁîb ǃoa “Dabasen, îts oa” ti ge mî, ob ge ge oa.
17 ǁNās khaoǃgâb ge Abnera Israeli ǂgaeǂgui-aoga ǃoa ge mî: “Sadu kom ǀnai ǂomxa ǁaeba Davida sadu ǂama ra gao-aodī ǂgao-o. 18 ǁÎ ǃkhaisa ǁnâi nēsi dī re, ǃKhūb go Davida mîba xuige ‘Ti ǃgāb Davidi ǃnâ-u ta ge ti ǁaes Israelsa Filisteǁîn tsî nau khākhoen hoan âsa xu nî huiǂui.’ ” 19 Abneri ge ǁkhāti aitsama sī Benjaminǁîn ǀkha ge ǃhoa. ǁÎb ge ǁkhāti Davida aitsama sī Hebrons ǃnâ ge mîba tare-en ge Israelǁîn tsî Benjaminǁîn tsîna mîǀgui ǃkhaisa.
20 Abneri ge Davidi tawa Hebrons ǃnâ ǀgamdisi aogu ǀkha sī, ob ge Davida ǁîga ǂûǁaesa ge dība. 21 Ob ge Abnera Davidi ǃoa ge mî: “Tita ge nēsi ǃgû tsî Israelǁîn hoana sats, gao-aots tawa nî ǀhaoǀhao, ǃgaeǀhao-en sats ǀkha nî dīse, îts satsa turats ra khami gao.” Davidi ge Abnera ge tawedeǁnāxū tsîb ge ǂkhîb ǃnâ ge ǃgû.
Abneri ǃgamhes
22 ǃNubuse ǁnās khaoǃgâ gu ge Davidi toroǃkhamaogu tsî Joab tsîga ǃkhamma xu kaise ǂgui ǁkhâuǁnâxūn ǀkha ge oahā. Abneri ge ǁnā ǁaeb ai Davidi ǀkha Hebrons tawa ge hâ tama hâ i, ǁîbab ge tawedeǁnāxū tsî ǂkhîb ǃnâ ǃgû kai xui-ao. 23 Joab ge toroǃkhamaogu ǀkhab ge oahā, o ge mîbahe: “Neri ôab, Abneri ge gao-aob tawa go hā hâ i, tsî gao-aob ge ǁîba tawede tsî ǂkhîb ǃnâ go ǃgû kai.” 24 Ob ge Joaba gao-aob tawa sī tsî ge mî: “Tare-e nēts go dī-e? Abneri ge sats tawa go hā hâ i, tsîts kha ǁîba xū-ets dī bi tamase ǁkhawa go ǃgû kai? 25 Sats ge Neri ôab, Abnera a ǂan. ǁÎb ge satsab nî gāse tsî sa ǃgûǂoadi tsî dīts ra xūn hoanab nî ǂanǂuise ǀgui go hā.”
26 Joab ge Davida xub ge ǃgûo Davidi nēsa a ǀūse sîsabega Abnera ge sîǃgon tsî gu ge ǁîga ǁîba Siraxs di tsauba xu sī ge ūdawa. 27 Abneri ge Hebrons tawa hā, ob ge Joaba ǁîba ǃās di dao-ams ǀkhāb ǁga, ǁîb ǀkha ǀguri ra ǃhoa ǂgao khami ǂgaeǂgui tsî ǁîba ǃnāb ǃnâ ǃkhā tsî ge ǃkhāǃan, Joab ǃgâsab Asaeli hîab ge ǃgammi ǃaroma. 28 Egab ge Davida nēsab ge ǁnâu, o ge mî: “ǃKhūb ge a ǂan tita tsî ti gaosis, Neri ôab Abneri ǁōb ai hoaragase a ǀhapio ǃkhaisa. 29 Ab nēs ǃaroma hâ ǁkharaba Joab tsî ǁîb surib hoab ai hā. A i Joab surib ǃnâ hoaǁae khoe-e hâ, ǁgoe-ūgus ǃnâ-u ra hōhe ǀae-e ūhâ-i kas, ǃomamaxa-i kas, ǃhora-i kas, ǃgamhe hâ-i kas, ǂû-e ūhâ tama-i kas hoasa.” 30 Nēti kha ge Joab tsî ǁîb ǃgâsab Abisaib tsîkha Abnera ge ǃgam, ǁîkha ǃgâsab Asaelab ge torob ǃnâ Gibeons tawa ǃgam ǃkhais ǃaroma.
Abneri ǁkhōhes
31 Joab tsî ǁîb ǀkha hâ toroǂnubisab ge Davida ge mîmā: “Sago sarana ǀkhau, î ǃoab sarana ana tsî Abneri ǂama ǃoa.” Gao-aob Davidi ge ǁō hâb soros ǁgoe-ai tani-aixūba gere ǃgûsao. 32 Tsî Abneran ge Hebrons tawa ǁkhō-o, ob ge gao-aoba ǀhobas tawa ǃgarise ge ā, tsîn ge khoen hoana ǁkhāti ge ā. 33 Gao-aob ge ǃgaetsana-e Abneri ǂama ge khom:
“Tare xū-i ǃaromab kha Abnera gâre khoe-i khami nî ǁō?
34 Sa ǃomkha ge go ǃgaehe tama hâ i,
sa ǂaira ge ǂai ǁkhamkha ǃnâ go hâ tama hâ i.
Sats ge ǂkhabadī-aon xa ra ǃgamhe khoen khami go ǁō.”
On ge khoen hoana ǁîb ǂama ǁkhawa ge ā.
35 ǁNās khaoǃgân ge khoen hoana Davida hā gere ǀkhomatsâ, îb noxopa i a tsēa hîa xū-e ǂû, xaweb ge nū tsî ge mî: “Ab Eloba ǃgam te, sores ganupe ǂgâ tama hîa ta ga pere-i kas, ǀnî ǂûxū-i kas hoasa ǂûo.” 36 Hoan ge nē ǃkhaisa mû tsî ge ǃgâibahe. ǁÎn ge gao-aob ge dī xūn hoan xa ge ǃgâibahe i. 37 ǂNubis hoas tsî Israeli hoab ge ge ǁnâuǃā gao-aob di ǂâibasen tamas ge i ǃkhaisa Neri ôab, Abneri nî ǃgamhesa. 38 Tsîb ge gao-aoba ǂamkhoegu âb ǃoa ge mî: “Hōǃâ tama go hâ, nētsēb go ǂoaǂamsa ǂgaeǂgui-aoba Israeli ǃnâ ǁō ǃkhaisa? 39 Gao-aose ta Elob xa ǁhûihe hâ, xawe ta ge nētsē noxopa a ǂkhabusa tsî nē khoekha, Serujas ôakha ge kaise a ǀgaisaba te. Ab ǃKhūba aitsama ǂkhawadī-aokha tsūdīb âkha ǂama ǁkhara.”
1 Ndele pa li oita efimbo lile pokati kepata laSaul nepata laDavid. Ndele eenghono daDavid da ehena komesho efimbo alishe, ndelenee epata laSaul la xutuka efimbo alishe.
Ovana ovamati vaDavid va dalelwa muHebron
2 Ndele David a dalelwa ovana ovamati muHebron. Noshiveli shaye sha li Amnon, ina Ahinoam womuJisreel. 3 Nomutivali waye okwa li Kileab, ina Abigail, omwalikadi waNabal, Omukarmel. Nomutitatu oAbsalom, omona waMaaka, omona okakadona kaTalmai, ohamba yaGesur. 4 Nomutine oAdonia, omona waHaggit. Nomutitano oSefatja, omona waAbital. 5 Nomutihamano oJitream, ina Egla, omwalikadi waDavid. Vo ova dalelwa David muHebron.
Abner te liyandje kuDavid
6 Ndele fimbo pa li oita pokati kepata laSaul nepata laDavid, Abner okwe lipamekela eumbo laSaul. 7 Saul okwa li e nomwalikadi wopomunghulo, edina laye Rispa, omona waAja. Ndele Isboset okwa lombwela Abner: Omolwashike wa lile komwalikadi watate wopomunghulo? 8 Opo nee Abner okwa handuka unene omolweendjovo daIsboset ndele ta ti: “Aame omutwe wombwa yaJuda mbela? Ame handi file onghenda epata laxo Saul novamwaina nookaume kaye. Ndele inandi ku yandja momake aDavid, ndele nena eli to vele nge eembedi molwokunyona kwange nomukainhu? 9 Kalunga na handukile nge nena nokomesho, ngeenge itandi ningile David ngaashi Omwene e mu udanekela nokwaana. Osho handi ke mu ningila. 10 Ouhamba ohandi u kufa mepata laSaul ndi dike olukalwapangelo laDavid, ye a pangele Israel naJuda, okudja kuDan fiyo okuBerseba.” 11 Ndele Isboset ina shiiva okunyamukula shaAbner, osheshi e mu tila. 12 Opo nee Abner a tuma ovatumwa kuDavid apa a li va tye: Oshilongo oshalyelye? Ninga ehangano naame. Ndele tala, eke lange opo li ameke Israel ashishe kwoove. 13 Ndele ye ta ti: Eewa. Ame ohandi ka ninga ehangano naave, ndelenee oshinima shimwe handi shi pula kwoove, nokutya: Ino holoka koshipala shange okuninga to eta Mikal yaSaul pamwe naave, eshi to uya koshipala shange. 14 David okwa tuma yo ovatumwa kuIsboset yaSaul va tye: Pe nge omwalikadi wange Mikal, ou nde mu onda noipa efele limwe yeenhele doulumenhu wOvafilisti. 15 Ndele Isboset okwa tuma nokwe mu kufa komulumenhu waye Paltiel yaLais. 16 Nomulumenhu waye okwa enda pamwe naye, ndele te mu shikula, ta lili fiyo okuBahurim. Opo nee Abner ta ti kuye: Shuna! Ndele ye okwa shuna.
17 Ndele Abner okwa kundafana novakulunhu vOvaisraeli ndele ta ti: “Shito omwa li mwa hala David a ninge ohamba yeni. 18 Shi wanifeni hano, osheshi mokutonga David Omwene a tile: ‘Neke lomupiya wange David, Ame ohandi ka xupififa oshiwana shange Israel momake Ovafilisti nomomake ovatondadi vavo aveshe.’ ” 19 Ndele Abner okwa popya yo momatwi Ovabenjamin. Ndele Abner okwa ya yo kuHebron nokwa popya momatwi aDavid ashishe osho sha li shiwa momesho Ovaisraeli nomomesho epata alishe laBenjamin. 20 Abner eshi e uya kuDavid muHebron pamwe novalumenhu omilongo mbali David okwa telekela Abner novanhu vaye oshitelekela. 21 Ndele Abner ta ti kuDavid: “Ame nda hala okufikama nokwoongela Ovaisraeli aveshe komwene wange ohamba, opo va ninge ehangano naave. Opo nee to dulu okupangela ashishe osho omwenyo woye wa hala.” Opo nee David a lekela Abner ndele ye a ya nombili.
Joab ta dipaa Abner
22 Opo tuu opo ovapiya vaDavid naJoab va aluka okushinga oita, ndele va eta oixuulwa ihapu pamwe navo. Ndelenee Abner ina hangika vali puDavid muHebron, osheshi ye e mu lekela nokwa ya nombili. 23 Joab netanga alishe lovakwaita ovo va li pamwe naye, eshi ve uya keumbo, Joab okwa shiivifilwa kutya, Abner yaNer e uya kohamba, ndele yo ye mu lekela nokwa ya nombili. 24 Opo nee Joab e uya kohamba ndele ta ti: Ove wa ninga ngahelipi? Tala, Abner e uya kwoove. Omolwashike we mu efa a ye ashike ngaha? 25 Abner yaNer ou mu shii nokutya, okwa ile pwoove e ku pukife, opo a shiive okudja kwoye nokuuya po kwoye, heeno, opo a shiive ashishe ove to shi ningi. 26 Joab eshi a dja po puDavid okwa tuma ovatumwa va ka shikule Abner. Vo ve mu alula komufima waHassira. Ndelenee David ina shiiva sha. 27 Abner eshi e uya kuHebron, Joab e mu twala pomunghulo meni loshikololo shoshivelo a popye naye mongumitila, ndele te mu tu medimo, ndele ta fi, omolwomumwaina Asahel. 28 David eshi e shi uda ta ti: Ame noshilongo shange, katu netimba lohonde yaAbner yaNer fiyo alushe koshipala shOmwene. 29 Nali wile komutwe waJoab nokombada yepata laye alishe, ndele meumbo laJoab mu nokukala omunhu ou e na eshisho lomaxu ile oudu woshilundu ile ou ta endele keemhani ile ou ta dipawa keongamukonda ile ou a hepa omungome. 30 Osho ngaha Joab nomumwaina Abisai va dipaa Abner, shaashi ye okwa dipaele omumwaina Asahel molwoodi puGibeon. 31 David okwa lombwela vali Joab novanhu aveshe ava va kala puye ta ti: Pombauleni oikutu yeni mu djale oikutu yeefya mu lile Abner. Nohamba David ya enda konima yolutala lomudimba. 32 Vo eshi va paka Abner muHebron, ohamba ya yelula ondaka yayo ndele tai lili pombila yaAbner. Ovanhu aveshe va lila yo. 33 Nohamba ya tota eimbilo leenghali omolwaAbner ndele tai ti:
“Abner okwa li tuu e nokufya efyo lelai?
34 Omake oye inaa mangwa
nomaulu oye inaa tulwa mo momalyenge oshikushu.
Ove wa fya ngaashi omunhu ta fi
komake ovakolokoshi.”
Novanhu aveshe ve mu lila nokulililila pombada. 35 Opo nee ovanhu aveshe ve uya, fimbo ku yela va fininike David a lye omungome. Ndelenee David okwa ana ndele ta ti: Kalunga na handukile nge nena nokomesho ngeenge handi makele omungome ile shimwe shi lili etango fimbo inali ningina. 36 Novanhu aveshe ve shi dimbulukwa ndele oshe va wapalela. Ngaashi ashishe osho ohamba ya ninga sha wapalela ovanhu. 37 Novanhu aveshe naIsrael ashishe ve shi dimbulukwa efiku tuu olo nokutya, edipao laAbner yaNer inali dja kohamba. 38 Ohamba ya lombwela vali ovapiya vayo, tai ti: “Inamu shiiva nokutya, nena omukulunhu nomulumenhu munene womuIsrael a fya? 39 Ndelenee ame oshingone natango, nande nda vaekwa ndi ninge ohamba, ndele ovalumenhu ovo, ovana ovamati vaSeruja otava nyenge nge molwoukukutu wavo. Omwene na alulile omukolokoshi paukolokoshi waye!”