Josua ta tumine omazimo gokuuzilo kaandjawo
1 Nena Josua okwi ithana, aantu yomezimo lyaRuben, lyaGad netatazimo lyaManasse ya gongale. 2 Oye a ti kuyo: “Ne omwa tsakanitha ashihe shoka omumati gwOmuwa Moses e mu lombwele, mu shi ninge, nomwa vulika komalombwelo gandje agehe. 3 Ethimbo ndika alihe inamu ethela Aaisraeli yakweni. Ne omwa kala mwa dhiginina omalombwelo agehe gOmuwa Kalunga keni. 4 Ngashingeyi Omuwa Kalunga keni okwa kaleke yakweni nombili, ngaashi u uvaneke. Shuneni kaandjeni kevi ndyoka mwe li pewa komumati gwOmuwa Moses kuuzilo waJordan, li ninge lyeni. 5 Dhiginineni nawa ompango ndjoka Moses e mu lombwele: holeni Omuwa Kalunga keni, gwanitheni ehalo lye, vulikeni komalombwelo ge, gameni kuye, ne mu mu longele nomutima aguhe nomwenyo aguhe.”
6-8 Josua okwe ya shunitha kaandjawo nomayambeko nokwe ya lombwele: “Otamu shuna kaandjeni aayamba mu na iigunda yiimuna, iisiliveli, iingoli, iikushu, iiyela noonguwo odhindji. Topolelathaneni naanezimo yakweni mbyoka mwa yugu aatondi yeni.” Noya shuna ihe kaandjawo.
Moses okwa adhika a pe etatazimo lyaManasse evi kuuzilo waJordan, ihe etata ekwawo olya li lya pewa evi kuuninginino waJordan pamwe nomazimo omakwawo.
9 Onkee Aareuben, Aagad nAamanasse kuuzilo oya shuna komagumbo. Oya thigi po oshihupe shAaisraeli muShilo mevi lyaKaanan noya yi kevi lyawo, evi lyaGilead, ndyoka ya taamba, ngaashi Omuwa a li a lombwele Moses.
Oshiyambelo puJordan
10 Ezimo lyaRuben, lyaGad nolyaManasse kuuzilo sho ga thiki kuGelilot pomulonga Jordan, oga tungile ko oshiyambelo oshinene. 11 Oshihupe shAaisraeli osha kundana kutya Aareuben, Aagad nAamanasse kuuzilo oya tungu oshiyambelo puGelilot kombinga yahandika yaJordan. 12 Aaisraeli sho ye shi uvu, egongalo alihe lyAaisraeli olya gongala muShilo, ya ye kiita okukondjitha omazimo gokuuzilo.
13 Nena Aaisraeli oya tumu ko Pinehas, omwana gwomuyambi Eleasar, kAareuben, Aagad nAamanasse kuuzilo kevi lyaGilead. 14 Aawiliki omulongo oya yi pamwe naPinehas; mezimo kehe kuuninginino omwa zi omuwiliki gumwe, omukuluntu gwegumbo lyontumba lyomomaludhi.
15 Oye ya kevi lyaGilead kAareuben, Aagad nAamanasse kuuzilo 16 noye ya lombwele ya ti: “Omolwashike mwa ningi uuwinayi u thike mpono okuyona kuKalunga kaIsrael? Omwa tukulile Omuwa oshipotha, sho mwi itungile oshiyambelo shika! Nani ne itamu mu landula we? 17 Dhimbulukweni epogo lyetu puPeor, Omuwa sho a geelele oshigwana she nuuvu welega. Natango otatu ehamekwa kusho. Nani epogo ndyono inali gwana? 18 Otamu ka tinda oku mu landula natango? Ngele otamu tukulile Omuwa oshipotha ngashingeyi, ota ka geela kehe omuntu muIsrael. 19 Ngashingeyi nduno, ngele evi lyeni inali gwanena esimaneko, ileni kevi lyOmuwa, nkuka ku na etsalihangano. Indileni evi mokati ketu, ihe inamu tukulila Omuwa oshipotha ne inamu tu tukulila oshipotha, sho tamu itungile oshiyambelo shi ili shaa shi shoka shOmuwa Kalunga ketu. 20 Dhimbulukweni Ashan yaSera nkene a tindi okuvulika kelombwelo tali keelele iinima ya tokolelwa okuyonagulwapo; egongalo alihe lyaIsrael olye shi geelelwa. Ashan haye awike ngoka a si molweyono lye.”
21 Aareuben, Aagad nAamanasse kuuzilo oya yamukula aakuluntu yomagumbo gomomazimo gokuuninginino: 22 “Kalunga Omupangelinkondoawike! Oye Omuwa! Kalunga Omupangelinkondoawike! Oye Omuwa! Oye a tseya nokutya omolwashike twa ningi shika, tse notwa hala, nane wo mu shi tseye! Ngele otwe shi ningile oshipotha noinatu dhiginina okulandula Omuwa, nena ino tu pitika we okukala nomwenyo! 23 Ngele otwa tungu oshiyambelo mokwaavulika kOmuwa, tu lungunithile ko omidhidhindjambo nenge iikulyandjambo nenge tu ete po omakwatathanondjambo, nena Omuwa mwene ne tu geele. 24 Aawe! Otwe shi ningi ashike, oshoka otwa li twa tila nokutya konakuyiwa omaluvalo geni otaga vulu okulombwela ngoka getu: ‘Ne omu na shike nOmuwa, Kalunga kaIsrael? 25 Jordan okwe gu ningi ongamba pokati ketu nane Aareuben nAagad. Ne kamu na sha nOmuwa.’ Nena omaluvalo geni otaga vulu okukeelela omaluvalo getu, gaa galikane we Omuwa. 26 Onkee otwa tungu oshiyambelo, hakufikila ko omidhidhindjambo nenge oondjambo, 27 ihe okukala endhindhiliko pokati ketu nane, osho wo pokati komapipi ngoka tage tu landula, nokutya tse otwa hala shili okusimaneka Omuwa petsalihangano lye nomidhidhindjambo, oontselelandjambo nomakwatathanondjambo. Shika otashi keelele omaluvalo geni, gaa lombwele ngoka getu: ‘Ne kamu na sha nOmuwa.’ 28 Otwa dhiladhila, ngele shika tashi ka ningwa, nena omaluvalo getu otaga vulu okutya: ‘Taleni koshiyelekela shoshiyambelo shOmuwa sha tungwa kootatekulu. Kashi shi shokufikila omidhidhindjambo nenge oontselelandjambo, ihe osho endhindhiliko pokati ketu nane.’ 29 Tse inatu hala okutukulila Omuwa oshipotha nenge tu mu iteke ngashingeyi noku mu tungila oshiyambelo shi ili shomidhidhindjambo, shiikulyandjambo nenge shoontselelandjambo, kakele kaashoka shi li komeho getsalihangano.”
30 Omuyambi Pinehas naawiliki omulongo yoshigwana, ano aakuluntu yomagumbo gomomazimo gokuuninginino mboka ya li pamwe naye, oyu uvu ko shoka Aareuben, Aagad nAamanasse kuuzilo ya ti noya ngungumana. 31 Pinehas, omuna gwomuyambi Eleasar, okwa ti kuyo: “Nena otu shi shi kutya Omuwa oku li pamwe natse. Ne inamu mu tukulila nando oshipotha, onkee omwa hupitha Aaisraeli kondjahi yOmuwa.”
32 Nena Pinehas naawiliki oya laleke Aareuben nAagad muGilead e taa shuna kuKaanan kAaisraeli noye ya tseyithile ashihe. 33 Aaisraeli oya ngungumana noya hambelele Kalunga. Inaa dhiladhila we oku ka hinga iita, ya vunyagule po evi moka mwa tula Aareuben nAagad.
34 Aareuben nAagad oya ti: “Oshiyambelo shika osho onzapo kutseni atuheni kutya Omuwa oye Kalunga.” Noye shi luku “Onzapo”.
Josuab ge aiǂoas ǃhaode oasa ra mā-am
1 Josuab ge Rubenni tsî Gadi tsî ǃkhare ǃhaos Manaseb dis tsîdi khoena ǂgai 2 tsî ǁîn ǃoa ge mî: “Sadu ge ǃKhūb di ǃgāb Moseb ge dī du nîse mîmā du xūn hoana ge dī tsî ǁkhāti ti mîmādi hoade ge ǁnâuǀnam. 3 Nē ǁaeb hoab ǃnâ du ge sadu Israelǁî ǃgâsana ǁnāxūǃgâ tama ge hâ i. Sadu ge ǃKhūb sadu Elob di mîmāde ǂgomǂgomsase ge ǁnâuǀnam. 4 ǃKhūb sadu Elob ge mîmâib ge khami sadu ǃgâsan, Israelǁîn ǂkhîb ǃnâ nî ǁan ǃkhaisa ge dī. Nēsi sadu di ǁanǃkhaib ǃoa oa, Jordanni aiǂoasǀkhāb ai ǁgoe ǃhūb, ǃKhūb di ǃgāb Moseb ge mā dub ǃoa. 5 Kōǃgâ, Moseb ge mādu ǂhanuba du ǀuru tidesa: ǃKhūb sadu Eloba ǀnam, ǁîb di ǂâisa dī, ǁîb mîmāde ǁnâuǀnam, ǁîba ǂgomǂgomsaba, î ǁîba sadu hoaraga ǂgaob tsî ǀoms ǀkha ǃoaba.” 6-8 Josuab ge ǁîna ǀkhae tsî nē mîdi ǀkha ge oa kai: “Sadu ge ǃkhū hâse ra oa, ǂgui ǂgarixūn, ǀhaiǀurib, ǃhuniǀurib, brons-i, ǂnūǀurib tsî ǂgui saran tsîn ǀkha. Sadu khākhoena xu du ga ǁkhâuǁnâ xūna sadu ǃhaos di khoen ǀkha ǀgoragu.” On ge ge oa.
Moseb ge Jordanni aiǂoasǀkhāb ai ǁgoe ǃhūba ǀgui ǃkhare ǃhaos Manaseb disa ge mā, xawe nau ǃkhare ǃhaosab ge Josuaba Jordanni di huriǂoasǀkhāb ai ǁgoe ǃhūba nau ǃhaodi ǀkha ge mā.
9 ǁNāti di ge Rubenni tsî Gadi tsîkha ǃhaora tsî ǃkhare ǃhaos Manaseb dis tsîde ge ǁaru. ǁÎn ge nau Israelǁîna Silos tawa Kanaanǃhūb ǃnâ ǁnāxū tsî Gileadi, ǁîn di ǃhūb ǂûb, ǃKhūb ge Moseb ǃnâ-u mîmā khamin ge ūbasenni ǁga ge ǃgû.
Jordanni tawa hâ altars
10 Rubenni tsî Gadi ǃhaora tsî ǃkhare ǃhaos Manaseb dis tsîdi ge Gelilots tawa di ge Jordanni ǀgūse a sī, o kai, ǂoaǂamsa altarsa ǃāb tawa ge ǂnubi. 11 On ge nau Israelǁîna ge mîbahe: “ǃGâ re! Rubenni tsî Gadi ǃhaora tsî Manaseb di ǃkhare ǃhaos tsîn di khoen ge Gelilots tawa, sada ǀkhāb Jordanni dib ai altar-e ge ǂnubi.”
12 Nē ǃkhaisan ge ǁnâu, on ge hoaraga Israelǁîna Silos tawa ge ǀhao, în aiǂoasǀkhāb di ǃhaodi ǃoagu sī torodī.
13 Israelǁîn ge prister Eleasari ôab Pinehasa Rubenni tsî Gadi tsî Manaseb di ǃkhare ǃhaos tsîdi ǁga Gileada ǃoa ge sî. 14 Pinehasi ǀkha gu ge disi ǂgaeǂgui-aoga ge ǃgû, ǀguiba mâ ǃhaos hoasa xu; mâb ǁîgu dib hoab ge ge ǁîb ǀaokhoen di dana i. 15 O gu Gileadi ǃnâ Rubenni tsî Gadi tsî ǃkhare ǃhaos Manaseb dis tsîdi tawa sī 16 tsî hoaraga ǀhûhâsib ǃKhūb dib ǀons ǃnâ ǁîn ǃoa ge mî: “Tare xū-i ǃaroma du nē tsū xū-e Israeli di Elob ǃoagu go dī? Nē altarsa ǂnubibasens ǀkha du ge ǃKhūb ǃoagu go mâǃoaxa. Sadu ge ǃaruǀî ǁîba saoǃgon tama hâ. 17 ǂÂi-oa re Peors tawa da ge dī ǁoreb xa, tsî mâtib ge ǃKhūba ǁîb di ǁaes ǂûsa ǂhīǁōb ǀkha ǁkharasa. ǁNās ǃaroma da ge nēsis kōse ra tsâ. ǁNā ǃkhaisa ǂâuba du tama? 18 Nēsi du ǁîba saoǃgonsa nî ǂkhā? Nētsē du ga ǃKhūba a mâǃoa, ob ge ǁîba ǁari Israeli di khoen hoan ǀkha nî ǁaixa. 19 Sadu ǃhūb ga ǁîb ǃnâ ǀgoreǀîsa anuba tama io, ǃKhūb di ǃhūb, ǁîb di Tentommi mâǃnâba ǃoa oaǀkhī. Sida ǃhūb ǃnâ hâǃkhai-e ūbasen. Xawe tā ǃKhūb ǃoagu khâikhâisen tamas ka io sida khâikhâiǃnâ, ǃKhūb sada Elob altars hâ hîa ǀnî altar-e ǂnubibasens ǀkha. 20 ǂÂi-oa re mâtib ge Serab ôab Axanna hîkākāhe nîse ī xūn ǂama hâ mîmāsa ǁnâuǀnamoǃnâ ǃkhaisa; hoaraga ǀhûhâsib Israels dib ge ǁnās ǃaroma ge ǁkharahe. Akanni ǀgui tamab ge ǁîb di ǁoreb ǃaroma ge ǁōba.”
21 On ge Rubenni tsî Gadi tsî Manaseb ǃkhare ǃhaos tsîdi khoena, huriǂoasǀkhāb ǃhaodi ǀaokhoen ǂgaeǂgui-aoga ge ǃeream: 22 “Hoaǀgaixab ge a Elo. ǁÎb ge a ǃKhū, Hoaǀgaixab ge a Elo. ǁÎb ge a ǃKhū. ǁÎb ge a ǂan tare-i ǃaroma da go nē ǃkhaisa a dīsa, tsî da ge sadu on nî ǂan ǃkhaisa ra ǂgao. Mâǃoaxa tsî da ga ǃKhūb ǃnâ ǂgom tama io, tā ǁnâi ǃaruǀî ûi kai da. 23 ǃKhūba ǁnâuǀnamoǃnâ tsî da ga altarsa a ǂnubibaseno, ǁîs ai da khauǁguibadi tamas ka io ǂûǁguibadi tamas ka io ǂkhîbagusǁguibade nî ǁguibase, ab ǁnâi ǃKhūb ǂûba ǁkhara da. 24 Tātse! Nēsa da ge ǃgoaxaǁaeb ǃnân ǀnîsi sadu ôana sida dina ǃoa nî mî ǃkhaisa da goro ǂâiǂhansen xui-ao go dī: ‘Tare dīxū-e du sado ǃKhūb, Israeli di Elob ǀkha ūhâ? 25 ǁÎb ge Jordanna ǃhūǀgorase sida tsî sadu, Rubenni tsî Gadi khoedu tsîda ǁaegu ge ǁgui. Sadu ge dīxū-i tsîna ǃKhūb ǀkha ūhâ tama hâ.’ On ge sadu ôana sida ôana ǃKhūba ǀgoreǀîsa nî ǂkhā. 26 ǁNā-amaga da ge altarsa ge ǂnubi, khauǁguibadi tamas ka io ǂāǁguibadi ǃaromas ose, 27 xawe ǁgauǁgaus ase sida tsî sadu tsîn ǃaroma tsî sada khaoǃgâ nî hā surib ǃaroma, î da ǃKhūba ǁîb di ǃanu Tentommi aiǃâ ǀgoreǀî, sada khauǁguibadi tsî ǂāǁguibadi tsî ǂkhîbagusǁguibadi ǀkha. ǁNās ge sadu ôan sida dina ǃoa ‘sadu ge dīxū-e ǃKhūb ǀkha ūhâ tama hâ,’ ti mî ǃkhaisa nî ǁkhae. 28 Sida ǂâibasens ge sida tsî sida ôan ǃoan nî ǁnāti mîs karao, on ge sida ôana a mî ǁkhā: ‘Kō re, sida aboxan ge ǃKhūb di altars khami ī altarsa ge ǂnubi. ǁÎs ge khauǁguibadi tamas ka io ǂāǁguibadi ǃaroma ǂnubihe tama hâ, xawe ǁgauǁgaus ase sida khoen tsî sadu din tsîn ǃaroma.’ 29 Sida ge ǀnîtsēs tsîna ǃKhūb ǃoagu khâikhâisen tide tsî ǁkhāti nēsi ǃKhūba ǃoabaǀû tide, khauǁguibadi tsî ǃhoroǁguibadi tsî ǂāǁguibadi di altarsan go ǂnubi ǃkhais ǃaroma. Sida ge ǀkhara altar-e ǃKhūb sida Elob di altars, ǁîb Tentommi aiǃâ mâs xōǀkhā ǂnubi tide.”
30 Prister Pinehasi tsî ǁîb ǀkha hâ disi ǂgaeǂgui-aogu ǀhûhâsib digu, huriǂoasǀkhāb ǃhaodi digu ge Rubenni tsî Gadi tsî Manaseb ǃkhare ǃhaos tsîdi khoen di mîde gu ge ǁnâu, o ge ǂkhîǂâixa. 31 Ob ge prister Eleasari di ôab Pinehasa ǁîn ǃoa ge mî: “ǃKhūb sada ǀkha hâ ǃkhaisa da ge nēsi a ǂan. Sadu ge ǁîb ǃoagu khâikhâisen tama hâ, tsî du ge ǁnās ǀkha Israelǁîda ǃKhūb di ǁkharaba xu go sâuǂui.”
32 ǁNās khaoǃgâ gu ge Pinehasi tsî ǂgaeǂgui-aogu tsîna Rubenni tsî Gadi tsîkha di khoena Gileadi ǃnâ ǁnāxū tsî Kanaanna ǃoa Israelǁîn ǁga oa tsî ǁîna sī ge ǂanǂan. 33 On ge Israelǁîna ǂkhîǂâixa tsî Eloba ge kare. ǁÎn ge Rubenni tsî Gadi tsîkha khoen ǃoagu torodī tsîn ǁîn di ǃhūba nî hîkākā ǃkhais xa ǃaruǀî ǃhoa tama ge i.
34 Rubenni tsî Gadi tsîkha di khoen ge ge mî: “Nē altars ge a sada hoada di ǃkhō-am, ǃKhūb a Elo ǃkhaisa.” Tsîn ge ǁîsa “ǃKhō-ams” ti ge ǀonǂgai.