Daniel mekololo lyoonime
1 Darius okwa tokola, a langeke oongoloneya ethele nomilongo mbali ya andjagana noshilongo she ashihe. 2 Daniel naantu yalwe yaali oya li aatonateli yawo, opo eliko lyomukwaniilwa lyaa hepe. 3 Daniel okwe shi holola mbala kutya ota longo nawa e vule aatonateli yalwe nenge oongoloneya. Oshoka okwa li a pita ooyakwawo miilonga, omukwaniilwa okwe mu tala a gwana okulengwa elenga lyoshilongo ashihe. 4 Nena aatonateli yalwe noongoloneya oya kambadhala, ya monene Daniel ombedhi yepuko melelo lyoshilongo, ihe inaa shi vula, oshoka Daniel okwa li omwiinekelwa noina longa sha shuusama nenge sha puka. 5 Oya lombwelathana ya ti: “Itatu ka mona epuko lyasha okugandja oombedhi, okulopota Daniel, shila otatu li mono melongelokalunga lye.”
6 Nena oya yi komukwaniilwa noya ti: “Omukwaniilwa Darius, kala u na omwenyo sigo aluhe! 7 Atuhe mba hatu lele oshilongo shoye — aatonateli, aaleli, oongoloneya, aagandjimayele nookomufala — otu uvathana kutya Nkeyama na gandje oshipango shi na oonkondo tadhi dhengele. Lombwela ano aantu ayehe kutya momasiku omilongo ndatu itaa pitikwa, yi indile sha kukalunga kalwe nenge komuntu gulwe, shila okungoye awike, omukwaniilwa. Shaa ngoka ta taaguluka elaka ndika, oku na okuumbilwa melambo lyu udha oonime. 8 Nkeyama, gandja ano oshipango noku shi shainina, opo shi kale sha kola pampango yokwaalunduluka yAamedia nAapersia.” 9 Osho ngaaka omukwaniilwa Darius okwa shaina oshipango shoka. 10 Daniel sho a koneke kutya oshipango osha shainwa, okwa yi kaandjawo. Mondunda yopombanda mongulu ye omwa li omakende ga taalela lwokuJerusalem. Omo moka a tsu oongolo pomakende ge eguluka nokwa galikana Kalunga lutatu mesiku, ngaashi a li ha ningi shito.
11 Aatondi yaDaniel sho ye mu dhimbulula ta galikana Kalunga, 12 ayehe oya yi komukwaniilwa oku ka lya ko Daniel. Oya ti: “Nkeyama, ndishi owa shaina oshipango kutya momasiku omilongo ndatu taga landula shaa ngoka ti indile sha kukalunga kalwe nenge komuntu gulwe kee shi kungoye, nu umbilwe melambo lyu udha oonime?”
Omukwaniilwa okwa yamukula a ti: “Eeno, oshipango sha kola pampango yokwaalunduluka yAamedia nAapersia.”
13 Nena oya ti komukwaniilwa: “Daniel, gumwe gwomaapongekwa Aajuda, ine ku simaneka, Nkeyama, nenge a vulike koshipango we shi gandja. Oha galikana lutatu mesiku.”
14 Omukwaniilwa sho e shi uvu, okwa li u uvite uudhigu nokwa kambadhala okuhupitha Daniel. Okwi ipyakidhile nasho, sigo etango lya toko. 15 Nena aalumentu oya galukile komukwaniilwa e taa ti kuye: “Nkeyama, oto tseya ndishi kutya pampango yAamedia nAapersia kape na shipango sha gandjwa komukwaniilwa tashi vulu okulundululwa.”
16 Omukwaniilwa sho kwa li kee na sho ta vulu, okwa gandja elaka, Daniel a kwatwe noku umbilwe melambo lyu udha oonime. Okwa ti kuDaniel: “Kalunga koye ho mu longele nuudhiginini, ne ku hupithe.” 17 Emanya olya li lya galangatithilwa kokana kwelambo, nomukwaniilwa okwa tula ko oshihako she, osho wo oshihako shoomvalekele dhe, opo Daniel kaa hupithwe nando okulye. 18 Nena omukwaniilwa okwa shuna kuuwa, i idhilike iikulya nokwa londokwa koomposi uusiku auhe.
19 Petendo lyeluwa omukwaniilwa okwa meneka nokwa yi nokweendelela kelambo. 20 Sho a thiki ko, okwi ithana noluhodhi ta ti: “Daniel, mumati gwaKalunga omunamwenyo! Kalunga ngoka ho mu longele nuudhiginini, okwa vulu tuu oku ku hupitha koonime?”
21 Daniel okwa yamukula a ti: “Nkeyama, kala u na omwenyo sigo aluhe! 22 Kalunga okwa tumu omuyengeli gwe, a mutike omakana goonime, opo dhaa lye ndje po. Okwe shi ningi, oshoka oku shi shi kutya ngame kandi na mbedhi noinandi yona kungoye, Nkeyama.”
23 Omukwaniilwa okwa tuntua kenyanyu nokwa gandja elaka, Daniel a hilwe mo melambo. Oyo noye mu hili mo noya mono, ina lumatwa nando okuli, oshoka okwi inekela Kalunga. 24 Nena omukwaniilwa okwa gandja elaka lyokukwatitha aantu ayehe mbeyaka ya lile ko Daniel, noyu umbilwa melambo lyu udha oonime pamwe naakadhi noyana. Manga inaa thika kondaandelo yelambo, oonime odhe ya ndjombokele e tadhi mokotola po omasipa gawo agehe.
25 Omukwaniilwa Darius okwa nyolele aantu yomiigwana ayihe, yomomaludhi agehe noyomomalaka agehe kombanda yevi elaka tali ti: “Kundweni! 26 Otandi popi te ti, moshilongo shandje ashihe shaa ngoka na tile ye a simaneke Kalunga kaDaniel.
Oye Kalunga omunamwenyo,
oye nota lele aluhe sigo aluhe.
Oshilongo she kashi na mpo nashi ka teka po,
noonkondo dhe kadhi na mpoka nadhi hulu po.
27 Oye ta hupitha e ta kanyutulula;
ota longo iilongakumithi niilongandhindhiliko
megulu nokombanda yevi.
Okwa hupitha Daniel
moshiponga shokuliwa po koonime.”
28 Daniel okwa kala e na esimano mepangelo lyaDarius nosigo omuuyuni waKores, omukwaniilwa gwaPersia.
Danieli xamn āb ǃnâ
1 Dariusi ge ǀguikaidisi tsî ǀgamdisi ǀkharisi ǂgaeǂgui-aoga ǁîb di gaosib ǃnâ nî mâi ǃkhaisa ge mîǁgui. 2 ǁÎgu xōǀkhā gu ge ǁkhāti ǃnona khoegu, ǁîgu ǃnâb Danieli tsîna hâga ge ǁhûihe, gowoniaga gu nî mûǂamse, în gao-aob xūna ǃgâise ǃûiǃgâhe. 3 Danieli ge nau mûǂamaogu tsî gowoniagu hoagu ǃgâ-ai ǂoaǂamsa sîsena ge dī, tsîb ge gao-aoba ǁîb di hoaraga gaosib di mûǂamaose ǁîba gere mâi ǂgao. 4 O gu ge nau mûǂamaogu tsî gowoniagu tsîga ǁîb di ǂgaeǂguis ǃnâ gu Daniela ǁî-i ǀkha nî ǀhapiǂnûiǀkhā tsū xū-e gere ôa. ǁÎgu ge ôa gu gere, xawe dīsā-i xare-e hō tama ge i, Danieli ge ǁîb di ǃoabasa xū-i xare-e ǁnāxūǃgâ tamase, ǂgomǂgomsase tsî ǂhauǃnâse gere dī xui-ao. 5 O gu ge ǁîǃnābe ge mîǀîgu: “Sage ge ǁîba ge nî ǀhapiǂnûiǀkhā-ū xū-i xare-e Danieli ǃoagu hō tide, ǁîb eloǃoabas ǃnâ-u ge ga hō tama io.”
6 O gu ge ǁîga gao-aob tawa ǂgâ tsî ge mî: “Gao-ao Dariutse, ǀamose ûi re. 7 Sige hîa ǂgaeǂguis ǃnâ mâge, mûǂamaoge, gowoniage, ǀkharisi ǂgaeǂgui-aoge tsî ǂamkhoege ge go ǁnâugu, gao-aosi mîmā-i nî māǂuihesa. Nē mîmās ge ǁkhōǁkhōsase nî ǂgaoǀkhā, ǃnonadisi tsēdi ǁaeb ǃnâ ga sats gao-aots ose, ǀnî elo-i tamas ka io khoe-e ǀgoreǀî khoe-i hoa-i, xamn āb ǃnâ nî aoǂgāhesa. 8 Sats gao-aotsa nēsi ǁnâi xoaǁguisa mîmā-i, dī-unuhe ǁoa-e māǂui; Mediaǁî tsî Persiaǁî ǂhanub, ǂgaedawahe ǁoaba.” 9 Ob ge gao-aob Dariusa xoasa mîmā-e ge māǂui. 10 Danieli ge nē ge māǂuihe mîmāsab ge ǁnâuo, oms âb ǁga ge oa. ǀGapikab ǃnā-oms âb ge Jerusalems ǀkhāb ǁga ǃoa hâ mûǂuidaode ge ūhâ i. ǁNāpab ge ǁîba ǀnaib gere dī khami, ǃnona ǃnāde tsēs ǃnâ ǁîb Elob aiǃâ ǃhonǁgoa tsî ǁîba gere ǀgoreǀî.
11 Danieli di khākhoegu ge ǁîb Eloba ǀgoreǀî tsîb huiba ra ǂganbasense ǁîba ge hō. 12 O gu ge hoaga gao-aob tawa sī tsî gao-aosi mîmās xa ǁîb ǀkha ge ǃhoa: “Sats kom mîmā-e ge māǂuio, ǃnonadisi tsēdi ǁaeb ǃnâ ga sats gao-aots ǀguits ose, ǀnî elo-i tamas ka io khoe-e ǀgoreǀî khoe-i hoa-i, xamn āb ǃnâ nî aoǂgāhesa.”
Ob ge gao-aoba ge ǃeream: “Ā, ǁnās ge ǁaposase mâ mîmāsa. ǁÎs ge Mediaǁî tsî Persiaǁî ǂhanub ǂgaedawahe ǁoab khami ī.”
13 O gu ge gao-aoba ge mîba: “Jodeǁî ǃkhōsaben di ǀguib, Danieli ge satsa ǃgôa tama hâ gao-aotse, tsî sats ge māǂui mîmāsa ǁnâuǀnam tama hâ. ǁÎb ge noxopa ǃnona ǃnāde tsēs ǃnâ ra ǀgore.”
14 Nēsab ge ǁnâu, ob ge gao-aoba kaise tsūse ge tsâ tsî mâtib ga Daniela huiǂui ǃkhaisa ǁkhāb as kōse ge dītsâ. Nēsab ge soresǂgâb kōse ge dītsâ. 15 Danieli di khākhoegu ge ǁkhawa gao-aob tawa sī tsî ǁîb ǃoa ge mî: “ǃGôahesa gao-aotse, Mediaǁî tsî Persiaǁî ǂhanub ǃoa i gao-aob ga māǂui mîmā-e ǀkharaǀkharahe ǁoa ǃkhaisats ge a ǂan.”
16 Ob ge gao-aoba ge mîmā tsîb ge Daniela hā-ūhe tsî xamn āb ǃnâ ge aoǂgāhe. Gao-aob ge Daniela ǃoa “Ab sa Elob, ǂgomǂgomsasets goro ǃoababa huiǂui tsi re” ti ge mî. 17 Tsîs ge ǀuisa hā-ūhe tsî ās di ams ai ge ǂnûihe. Gao-aob ge ǁîsa ǁîb di ǀkhunuǂnûidas tsî ǁîb ǂamkhoegu didi tsîn di saosa ǂnûi-ais ǀkha ge ǂganamǀgaiǀgai, xū-i xare-i Danieli di mâsib ai ǀkharaǀkharahe tidega. 18 ǁNās khaoǃgâb ge ǁîba gao-ommi âb ǁga oa tsî ǂomoǃnâ tsuxuba ge ūhâ i. ǁÎb ge xū-i xare-e ǂû tamas ka io ǃgâiaǂgao-i xare-e ge ūhâ tama hâ i.
19 Sao ra tsēb ge gao-aoba ǃnauǁgoaga khâi tsî ǃhaese xamn āb ǁga ge ǃgû. 20 Ābab ge ǀgū, ob ge ǂâiǂhansen rase ge ǂgai: “Daniel, ûitsama Elob di ǃgātse, sa Elob, ǂgomǂgomsasets ra ǃoababa, xamna xu huiǂui tsi ǁkhāb go?”
21 Ob ge Daniela ge ǃeream: “Ats gao-aotsa ǀamose ûi re. 22 Ti Elob ge ǁîb di ǀhomǃgāba xamn di amǃnâgab nî ǃgaeǂganamse go sî, în tā xū-i xare-e dī te, ǁîb mûǁae ta ǀhapio xui-ao. Gao-aotse, sats ǃoagus tsîna ta ge ǃûǂam tama hâ.”
23 Ob ge gao-aoba kaise ǃgâiaǂgao tsî ge mîmā, îb Daniela xamn āba xu ūǂuihe. Tsî ǂgaeǂuiheb ge, o i ge ǂnao-i xare-e ǁîb ai ge ǀkhai i, ǁîb di Elob aib ge ǂgomaiǂnûi hâ i amaga. 24 Ob ge gao-aoba ge mîmā tsî gu ge Daniela ge ǀanaǃgâ aoga, ǁîgu taradi tsî ôan tsîn ǀkha xamn āb ǃnâ ge aoǂgāhe. ǃNakab kōses tsînan ǁnāǁgôa tama hîan ge xamna ǁîna uriǃgâ tsî ǂkhōn âna ge khôaǂkhū.
25 Gao-aob Dariusi ge ǃhūbaib di ǁaedi, ǃhaodi tsî gowagu di khoen hoana ge xoaba:
“Ab sadu ǃgâiǃgâba ǀarosen re. 26 Tita ge hoaraga gaosib tib ǃnâb Danieli di Eloba ǃaoǃgâhe tsî ǃgôasiba nî māhe ǃkhaisa ra mîmā.
“ǁÎb ge a ûitsama Elo,
tsîb ge ǀamos kōse nî hâhâ.
ǁÎb di gaosib ge tātsē hîkākāhe tide,
ǁîb ǂgaeǂguis ge tātsē ǀam tide.
27 ǁÎb ge huiǂui tsî ra ǃnoraǃnora,
ǁîb ge saodi tsî buruxa dīna
ǀhommi ǃnâ tsî ǃhūbaib ai ra dī.
ǁÎb ge Daniela xamn di ǁgoroga xu ge huiǂui.”
28 Danieli ge gao-aob Dariusi ǂgaeǂguis ǁaeb ǃnâs tsî Persiab gao-aob Koresi ǂgaeǂguis ǁaeb ǃnâs tsîna ǃgâiǃgâxase ge ûi hâ i.