Jesus ta kundafanwa
(Mark. 14:1-2Luk. 22:1-2Joh. 11:45-53)1 Ndele opa ningwa, Jesus eshi a mana eendjovo odo adishe, okwa tya kovalongwa vaye: 2 “Onye omu shi shii, ngeenge taku piti omafiku avali oku nOpaasa; nOmona wOmunhu ota yandjwa okuvalelwa.”
3 Opo nee ovapristeli ovakulunhu novakulunhu voshiwana va ongala meumbo lomupristeli omukulunhu, edina laye Kajafas 4 ndele va kundafana, va kwate Jesus nekonda ve mu dipae. 5 Ndele tava ti: “Hapefimbo loshivilo shinene, puha ninge epiyaano movanhu.”
Jesus ta vaekwa
(Mark. 14:3-9Joh. 12:1-8)6 Opo nee Jesus eshi a li muBetania omeumbo laSimon omunashilundu, 7 omukainhu umwe okwe uya kuye, e nokashanga ke yadi omaadi e nondilo, ndele okwe a tila komutwe waJesus, fimbo a kala omutumba poshililo. 8 Ndele ovalongwa vaye eshi ve shi mona va ninga omwenyo mwii ndele tava ti: “Oshike hano taa hepifwa ashike? 9 Ngeno a landifwa po, ngeno oimaliwa ihapu, i yandjelwe eehepele.” 10 Ndelenee opo Jesus eshi e shi koneka, ota ti kuvo: “Oshike tamu nyikifa omukainhu oluhodi? Oye okwa longela nge oshilonga shiwa. 11 Eehepele omu va kwete alushe punye, ndele Ame kamu kwete nge alushe. 12 Osheshi eshi a tila omaadi aa kolutu lange, okwe shi ningila epako lange. 13 Oshili handi mu lombwele: Keshe apa mounyuni aushe evaengeli eli tali udifwa, noshilonga eshi shaye otashi ka hepaululwa moku mu dimbulukwa.”
Jesus ta landwa po
(Mark. 14:10-11Luk. 22:3-6)14 Opo nee umwe womwaava omulongo navavali, edina laye Judas Iskariot, okwa ya kovapristeli ovakulunhu 15 ndele ta ti: “Omwa hala okupa nge shike, ndi mu yandje momake eni?” Ovo ove mu futa oimaliwa oisiliveli omilongo itatu. 16 Ndele okudja kefiku tuu eli okwa li ta kongo efimbo la wapala oku mu kengelela.
Odjona yaPaasa
(Mark. 14:12-16Luk. 22:7-13)17 Ndele efiku lotete lomingome inadi fingwa, ovalongwa ove uya kuJesus ndele tava ti: “Openi wa hala, tu ku longele odi yaPaasa u i lye?” 18 Ndele Ye okwa tya: “Indeni koshilando kunima nye mu ke mu lombwele, mu tye: ‘Omuhongi ota ti: efimbo lange ola fika; opwoove handi ka lya oikulya yaPaasa pamwe novalongwa vange.’ ” 19 Ovalongwa ova ninga ngaashi Jesus e va lombwela, ndele va longekida odi yaPaasa.
Jesus ta holola Omukengeleli
(Mark. 14:17-21Luk. 22:14, Luk. 21-23Joh. 13:21-30)20 Ndele onguloshi eshi ye uya, okwa kala omutumba poshililo pamwe novalongwa vaye omulongo navavali. 21 Ndele fimbo tava li, Ye okwa tya: “Oshili handi mu lombwele: umwe womokati keni ota kengelele nge.” 22 Opo vo ova nyika oluhodi shili, ndele va hovela oku mu pula va shikulafana, ndele tava ti: “Omwene, haame ndi shii?” 23 Oye okwa nyamukula, ta ti: “Ou a twa eke laye metiti pamwe naame, oye ta kengelele nge. 24 Heeno, Omona wOmunhu ota i ngaashi pa shangwa, ndele woo, omunhu ou, te mu kengelele! Omunhu ou ngeno okwa li ina dalwa, she mu wapalela.” 25 Ndelenee Judas, ou e mu kengelela, okwa nyamukula ta ti: “Omuhongi, haame ndishi?” Oye ta ti kuye: “Ove we shi tya.”
Ouvalelo Uyapuki tau dikwa
(Mark. 14:22-26Luk. 22:15-201 Kor. 11:23-25)26 Ndele eshi va li tava li, Jesus okwa kufa omungome, ndele ta hambelele, ndele te u pambula, ndele te u pe ovalongwa vaye ndele ta ti: “Tambuleni, lyeni; eshi olutu lange.” 27 Opo Ye okwa kufa eholo, ndele ta pandula, ndele te li va pe, ndele ta ti: “Nweni mo amushe; 28 osheshi olo ohonde yange, ohonde yehangano, tai tilwashi omolwavahapu okudima po omatimba. 29 Ndele handi mu lombwele: okunena eli Ame itandi nu vali oiimati ei yomuviinyu fiyo efiku olo, handi ke a nwa mape pamwe nanye omouhamba waTate.”
Jesus a fila ovalongwa vaye oshisho
(Mark. 14:27-37Luk. 22:31-34Joh. 13:36-38)30 Ndele eshi va imba eimbilo lepandulo ova dja mo ndele tava i kOmhunda yEemono. 31 Ndele Jesus ta ti kuvo: “Oufiku ou wonena onye amushe otamu lidimbike nge, osheshi okwa shangwa: ‘Ame ohandi denge omufita, needi doufita otadi lihane.’ 32 Ndele Ame ngeenge nda nyumuka, ohandi mu tetekelele kuGalilea.” 33 Opo Petrus okwa nyamukula ta ti kuye: “Nande aveshe nave ku lidimbike, haame handi ku lidimbike nande efiku limwe.” 34 Jesus ta ti kuye: “Oshili handi ku lombwele: oufiku ou, ekondobolo fimbo inali kwena, ove to lidimbike nge lutatu.” 35 Petrus okwa tya kuye: “Nande ondi fye naave, itandi ku lidimbike nande.” Osho tuu ovalongwa vakwao aveshe va tya.
Jesus ta indile muGetsemane
(Mark. 14:32-42Luk. 22:39-46)36 Opo nee Jesus okwa ya navo konhele, edina layo Getsemane; ndele okwa tya kovalongwa vaye: “Kaleni omutumba apa, fimbo handi i kwinya ndi ka ilikane.” 37 Ndele pamwe naye okwa kufa Petrus novana vavali vaSebedeus. Ye okwa hovela okunyika oluhodi nokuudite oudjuu. 38 Ndele okwa tya kuvo: “Omwenyo wange owa nyika oluhodi fiyo okufya, kaleni apa mu kale oupafi pamwe naame.” 39 Ndele okwa ehena ko kanini, ndele a wila eombe poshi, okwa indila ndele ta ti: “Tate, ngeenge tashi dulika, eholo eli nali koye nge; ndele hangaashi Ame nda hala, ndelenee ongaashi Ove wa hala.”
40 Ndele okwe uya kovalongwa, ndele okwe va hanga va kofa ndele ta ti kuPetrus: “Hano osho mwa nyengwa okukala oupafi okafimbo kamwe pamwe naame. 41 Kaleni oupafi, nye mu indile, muha hangike komahongaulo; omhepo oya hala, ndele ombelela i noungone.”
42 Ndele okwa shuna ko lutivali, okwa indila ta ti: “Tate, ngeenge itashi dulika eholo eli li koye nge inandi li nwa, ehalo loye nali wanifwe.” 43 Ndele okwa aluka ko ndele okwe va hanga vali va kofa, osheshi omesho avo a dinda keemhofi. 44 Ndele okwe va fiya po, ndele okwa shuna ko, ndele ta ilikana lutitatu, a popyulula eendjovo dinya.
45 Opo nee okwe uya kovalongwa ndele ta ti kuvo: “Otamu kofa natango, ndele tamu tulumukwa! Tala, efimbo ola fika, Omona wOmunhu ota yandjwa momake ovalunde. 46 Fikameni, tu yeni, tala, ou ta kengelele nge oku li popepi.”
Jesus ta kwatwa ndele ta hokololifwa
(Mark. 14:43-52Luk. 22:47-53Joh. 18:3-12)47 Ndele tala, fimbo ta popi, Judas, umwe waava omulongo navavali, okwe uya, ta ende pamwe nongudu inene i nomaongamukonda needibo, va dja kovapristeli ovakulunhu nokovakulunhu voshiwana. 48 Naau, e mu kengelela, okwa li e va pa oshidimbulukifo ta ti: “Ou handi mu fipi komulungu, Oye ou, mu kwateni.” 49 Ndele okwa ya kuJesus divadiva ndele ta ti: “Rabbi, wa tokelwa!” Ndele te mu fipi komulungu. 50 Ndelenee Jesus okwa tya kuye: “Kaume, owa ila shike apa?” Opo nee ova ehena kuJesus, ve mu nanena omake ndele ve mu kwata. 51 Ndele tala, umwe womwaava va li pamwe naJesus, okwa nana eke laye, a pweya mo eongamukonda laye, ta denge omupiya womupristeli omukulunhu, ndele okwe mu teta okutwi. 52 Opo nee Jesus ta ti kuye: “Shunifa mo eongamukonda loye moshilaleko shalo, osheshi aveshe ava tava kwata keongamukonda, otava fi keongamukonda. 53 Ile ou shii, nghi dulu okwiindila Tate, a tumine nge paife ovaengeli ve dule eengudu dakula omulongo nambali! 54 Ndele omishangwa otadi wanifwa ngahelipi ngeno, odo tadi ti, oshi nokuningwa ngaha?”
55 Efimbo tuu eli Jesus okwa lombwela eengudu: “Onye mwe uya okukwata nge ongaashi omukolokoshi, mu nomaongamukonda needibo. Omafiku aeshe kwa li nda kala omutumba motembeli ndele nda longa, nye inamu kwata nge. 56 Ndelenee aishe ei oya ningwa, omishangwa dovaxunganeki opo di wanifwe.” Opo nee ovalongwa aveshe ve mu fiya po, ndele va ya onhapo.
Jesus koshipala shovakulunhu
(Mark. 14:53-56Luk. 22:54, Luk. 63-71Joh. 18:12-14, Joh. 19-24)57 Ndele ovakwati vaJesus ove mu twala komupristeli omukulunhu, Kajafas, omo mwa ongala ovanongo vomishangwa novakulunhu. 58 Ndele Petrus okwe mu shikula e li konima kokule, fiyo omomukala womupristeli omukulunhu; okwa ya mo ndele okwa kala omutumba povapiya, a mone nhumbi tashi ningwa.
59 Ndele ovapristeli ovakulunhu noshiongalele ashishe shovakulunhu ova li tava kongele Jesus oihokolola yoipupulu, va shiive oku mu dipaa, 60 ndele inave i mona, nande eendobwedi dihapu doipupulu da holokela po. Ndele hauxuuninwa eendobwedi mbali de uya mo 61 ndele tadi ti: “Ou okwa tile: ‘otembeli yaKalunga ohandi dulu oku i ngumauna po, noku i tungulula omafiku atatu.’ ” 62 Omupristeli omukulunhu okwa fikama ndele ta ti kuye: “Ito nyamukula sha, ava eshi tave ku popi.” 63 Ndelenee Jesus okwa mwena. Opo nee omupristeli omukulunhu okwa tya kuye: “Ohandi ku anifa kuKalunga omunamwenyo, u tu lombwele, ngeenge Oove Kristus, Omona waKalunga?” 64 Jesus okwa tya kuye: “Ove we shi tya. Ndele ohandi mu lombwele: onena eli otamu ka mona Omona wOmunhu ta kala omutumba kolulyo lEenghono ndele te uya, ta ende kombada yoilemo yokeulu.” 65 Opo nee omupristeli omukulunhu okwa pombaula oikutu yaye, ndele okwa tya: “Okwa tuka Kalunga. Ohatu kongele vali shike ondobwedi? Tala, paife eshi omwa uda etukano laye. 66 Otamu ti ngahelipi?” Ovo va nyamukula tava ti: “Oku netimba lokufya.” 67 Opo nee vo ve mu fiila omate moshipala ndele ove mu denga neengonyo; vamwe ove mu denga omanghava 68 ndele va tya: “Kristus, tu xunganekela, olyelye ou e ku denga.”
Okulidimbika kwaPetrus
(Mark. 14:66-72Luk. 22:55-62Joh. 18:15-17, Joh. 25-27)69 Ndele Petrus okwa li omutumba momukala. Ndele omukalele okakadona umwe e uya kuye ndele ta ti: “Naave yo owa li pamwe naJesus, Omugalilea.” 70 Ndele ye okwe lidimbika omoipafi yaaveshe ndele ta ti: “Nghi udite ko eshi to popi.” 71 Ndele eshi a ya moluvanda, okakadona kamwe ke mu mona ndele okwa tya kwaavo va li mo: “Naau yo okwa li pamwe naJesus, Omunasareti.” 72 Navali okwe lidimbika nokwaana: “Omulumenhu ou nghi mu shii.” 73 Ndele konima yokafimbo opwe uya vamwe ava va li ko ofika, ndele va tya kuPetrus: “Oshili naave yo oumwe waavenya, osheshi nelaka loye ole ku holola.” 74 Oye okwe lidimbika vali nokulifingaela nokwaana kutya: “Omulumenhu ou nghi mu shii. Ndele ekondobolo la kwena.”Ekondobolo la kwena. 75 Petrus okwa dimbulukwa eendjovo daJesus, e di mu lombwela: “Ekondobolo fimbo inali kwena, oto lidimbike nge lutatu.” Ye okwa ya pondje, ndele okwa lila unene.
Jesub ǃoagu hâ ǀapeǀhaos
(Markub 14:1-2Lukab 22:1-2Johaneb 11:45-53)1 Tsî Jesub ge nē xūn hoana ǁkhāǁkhātoas khaoǃgâb ge ǁkhāǁkhāsabegu* âb ǃoa ge mî: 2 “Hoago a ǂanse ra ge ǀgam tsēra ǀguira ǃgau hâ Pasxaǁâudīb nî tsoatsoas aiǃâ, ob ge Khoen Ôaba ǀapexūhe tsî nî ǃgâuhe.”
3 ǁKhā ǁaeb ǂûb ai gu ge danapristergu tsî ǀnî ǂnomdomgu* tsîga ǀgapipristeri* Kajafab oms tawa ge ǀhao hâ i, 4 tsî ǂganǃgâsib ǃnâ, mâ ǀgaub ai gu Jesuba ǃkhō tsî nî ǃgamsa gere ǀapeǀhao. 5 Xawe gu ge ǁîǃnābe ge mî: “Pasxaǁâudīb di ǁaeb ai ge ge nēsa a dī ǁoa, khoen nî kaise khâikhâisen xui-ao.”
Jesub ge Betanis ǃnâ ra ǂkhauhe
(Markub 14:3-9Johaneb 12:1-8)6 Jesub ge Betanis ǃnâ ǃomamasiba ge ūhâ i khoeb, Simonni di oms ǃnâ ge hâ i. 7 Tsî ǂûb ra hîa i ge tara-i hîa alabas xaparos, ǃgomǀgausa ǃgâihamoli-i xa hâǃnâhesa tani hâ-e ǂgâxa tsî ǁî-e Jesub danas ai ge ǂnâǂui. 8 Xawe ǁkhāǁkhāsabegu ge nēsa mû, o gu ge kaise ǀara tsî ge dî: “Tare xū-i ǃaroma nētikō hîǀhurusa? 9 ǁÎs kom nē ǃgâihamoli-e kaise ǂgui maris ai ǁamaxū tsî ǀgâsana ga mā hâo!”
10 Xaweb ge Jesuba ge ǂan i tare-e gu ra ǃhoasa tsî ǁîgu ǃoa ge mî: “Tare-i ǃaroma go ǁîsa ra ǂhani? Kaise a ǃgâi tsî îsa xū-es ge go dība te. 11 ǀGâsana du ge hoaǁae sadu ǁaegu nî ūhâ, xawe du kom tita hoaǁae sadu ǀkha ūhâ tideo. 12 Ti ǁkhōsa ǂhomis ǃaromas ge ǁîsa nē ǃgâihamoli-e ti soros ai go ǂnâ. 13 Amase ta ra mîba go, ǃGâiǂhôas ga ǃhūbaib hoaragab ǃnâ aoǁnâhe ǃkhai-i hoa-i ai i ge nē taras di ǃgâidīb xa nî ǃhoahe, ǁîs di ǂâiǂâisensa ǃoa.”
Judab ge Jesuba ǀapexūsa ra ǀhûǀgui
(Markub 14:10-11Lukab 22:3-6)14 Ob ge Judab Iskariotǁîb, disiǀgamǀagu di ǀguiba, danapristergu ǃoa ǃgû 15 tsî ge dî: “Sago ta ga Jesuba māǁnâo, tare-e go nî matare te?” O gu ge Judaba ǃnonadisi ǀhaiǀuri maride ge matare. 16 Tsî ǁnā ǁaeba xub ge Judaba ǂhanu ǁaeba gere ôa, Jesubab nî māǁnâse.
ǀUni Pasxaǃuiǂûs
(Markub 14:12-21Lukab 22:7-13, Lukab 21-23Johaneb 13:21-30)17 Tsî ǂguro tsēs khūkhū-e* ūhâ tama pere-i ǁâudīb dis ai gu ge Jesub ǁkhāǁkhāsabega ǁîb ǃoa hā tsî ge dî bi: “Mâpa ge kha Pasxaǃuiǂûsa nî aiǂhomiba tsi?”
18 Ob ge Jesuba ǁîgu ǃoa ge mî: “ǃĀs ǃnâ go ra ǂgâ khami go ge ǀnî aoba nî mû, o ǁîba mîba: ‘ǁKhāǁkhā-aob ge ra mî: Ti ǁaeb ge go hā tsî ta ge sa oms ǃnâ ti ǁkhāǁkhāsabegu ǀkha Pasxaǃuiǂûsa nî ǁâudī.’ ”
19 Tsî gu ge ǁkhāǁkhāsabega Jesub xa gu ge mîmāhe khami dī tsî Pasxaǃuiǂûsa ge aiǂhomi.
20 Tsî ǃui i ge, ob ge Jesuba ǁkhāǁkhāsabegu âb ǀkha tāb ǂnamipe ge ǂnû. 21 Ganupe gu ra ǂû hîab ge ǁîgu ǃoa ge mî: “Amase ta ra mîba go, ǀguib sago dib ge nî ǀapexū te.”
22 Xawe kaise ǃoa tsî burugâ hâse gu ge ǁkhāǁkhāsabega ǀguiǀguibese ge dî bi: “ǃKhūtse, tita kha ǁî ta?”
23 Ob ge Jesuba ge ǃeream: “ǁNāb tita ǀkha nē ǃores ǃnâ ǃommi âba ra ǀharib ge nî ǀapexū te. 24 Khoen Ôab ge Xoas ra mî khami nî ǁō. Xawe kaise i ge nî ǃhuriǃhurisaba ǁnā khoeb ǁîba nî ǀapexūba! ǃGâi ga hâ ǃkhais ge ǁnāti ī khoeb ga tātsēs tsîna ǃnae tama hâsa!”
25 Ob ge Judab hîa Jesuba nî ǀapexūba ge dî: “ǁKhāǁkhā-aotse, amase tita kha ǁî ta?”
“Sats go ti mî” tib ge Jesuba ge ǃeream bi.
ǃKhūb di ǃAnu ǃUiǂûs
(Markub 14:22-26Lukab 22:14-201 Korinteǁîn 11:23-25)26 Tsî ǂû gu ra hîab ge Jesuba pereba ū, ganganǀgoresa dī, khôa tsî ǁkhāǁkhāsabegu âba mā tsî ge mî: “Ū î ǂû, nēs ge ti sorosa.”
27 ǁNās khaoǃgâb ge ǀgabisa ū, Eloba gangan tsî ǁîga mā tsî ge mî: “Hoago ǁîsa xu ā. 28 Nēb ge ti ǀaob ǀasa ǃgaeǀhaos dib, Elob tsî ǁîb khoen ǁaegu, ǂguin di ǁoren ǀûbasa ǃoa ra ǂnâxūheba. 29 Amase ta ra mîba go, ǁkhawa ta nē ǂauxûiba ā tidesa, ǁnā tsēs ti Îb di Gaosib ǃnâ ta ǁîba ǀasase sago ǀkha sī nî ās kōse.”
30 ǁNās khaoǃgâ gu ge ǁnaetsana-e ǁnae tsî ǀKheraǃhommi ǁga ge ǃgû.
Jesub ge Petrub xa ǀūxūhesa ra aimûǀgaru
(Markub 14:27-31Lukab 22:31-34Johaneb 13:36-38)31 Tsîb ge Jesuba ǁîgu ǃoa ge mî: “Nē tsuxub ǃnâ go ge sago hoago nî bēxū te, Xoas nēti ra mî xui-ao: ‘Elob ge ǃûi-aoba nî ǃgam on ge gūna nî ǀgaruǀgaruhe.’ 32 Xawe ǁōba xu ta ga ūkhâihes khaoǃgâ ta ge sago aiǃâ Galileab ǃoa nî ǃgû.”
33 Ob ge Petruba ge ǃeream: “Hoa khoen ga ǁnāxūǃgâ tsi, xawe ta ge tita tātsēs tsîna ǀūxū tsi tide!”
34 Ob ge Jesuba Petruba ge ǃeream: “Amase ta ra mîba tsi, nē tsuxub ǂûb ǃnâ, anib nî ās aiǃâts ge ǃnona ǃnādi kōse nî ǀūxū te.”
35 Ob ge Petruba ge mî: “Sats ǀkha ta ga ǁō, xawe ta ge tātsēs tsîna ǀūxū tsi tide!”
Tsî nau ǁkhāǁkhāsabegu hoagu on ge ǁkhās ǁkhāsa ge mî.
Jesub ge Getsemaneb ǃnâ ra ǀgore
(Markub 14:32-42Lukab 22:39-46)36 ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba ǁkhāǁkhāsabegu âb ǀkha Getsemane ti ra ǂgaihe ǃkhaib tawa hā tsî ge mî: “Nēpa go ǂnû re, tita ra ǁnāpa sī ǀgore hîa.” 37 Tsîb ge Petrub tsî Sebedeub ôakha tsîga ge ūsao. ǁNā ǁaeb aib ge Jesuba ǃoab tsî ǀhūb tsîn xa ge ǃkhōhetsoatsoa. 38 Tsîb ge ǁîgu ǃoa ge mî: “Ti ǀoms ge kaise ǁōb kōse ǃoa hâ. Nēpa hâ, î tita ǀkha ǂkhaikari hâ re.”
39 Tsîb ge ǂkharirose aisǀkhāb ǃoa ǃgû tsî ais ǂama ǃhūb ai ǁnāǁgoe tsî ge ǀgore: “Ti Îtse, īǁkhā i kao, as nē ǀgabis tsâb disa ǃgû-īǀkhā te re. Xawe as ǁnâi sa ǂâis ǀguisa ī re, tis ose.” 40 ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba ǁkhāǁkhāsabegu âb ǃoa oahā tsî ǁom hâse ge hō gu. Ob ge Petrub ǃoa ge mî: “ǀGui iri tsîna go kha tita ǀkha ǂkhaikari a hâ ǁoa? 41 ǂKhaikari hâ, î ǀgore, î go tā ǃâitsâb ǃnâ ǁnā. Gagas ge amase a māsenxa, xawes ge sorosa a ǂkhabusa xuige.”
42 ǁKhawab ge ǁîga xu ǃgû tsî ge sī ǀgore: “Ti Îtse, nē ǀgabis tsâb dis ga ūbēhe ǁoa tsî ta nî hana ā sis kao, as ǁnâi sa ǂâisa ī re.” 43 Tsî ǁkhawab ge ǁîgu ǃoa oahā, ob ge ǁom hâse ge hā hō gu, ǃaruǀîǀgui gu ge mûdi âga ǁkhowa-amsase ūhâ ǁoa i xui-ao.
44 Tsîb ge ǃnonaǁî ǃnāsa ǁkhawa ge ǀgoreǃgû tsî ǀnaib ge ǀgore hâ i mîdi ǁkhāde ge ǀgore. 45 ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba ǁkhāǁkhāsabegu âb ǃoa hā tsî ge mî: “Ganupe go ǁomǁgoe tsî sâ hâ? Kō! Iri ge go ǀoa, Khoen Ôab nî ǁore-aon ǃomǁae māǁnâheba. 46 Khâi, î ge ǃgû re. Tita nî ǀapexūb go ǀgūtoa xuige!”
Jesub di ǃkhōhes
(Markub 14:43-50Lukab 22:47-53Johaneb 18:3-12)47 Tsî ganupeb Jesuba ra ǃhoa hîab ge Judab, disiǀgamǀa ǁkhāǁkhāsabegu di ǀguiba, kai ǂnubis hîa gôagu tsî ǃhôadi tsîn ǀkha ǁâtanisen hâs xa ǁnūhe hâse ge hā. ǁÎgu ge danapristergu tsî ǀnî ǂnomdomgu xa ge sîhe. 48 ǀNaib ge Judaba ǁîna ǁgauǁgau-e ge mā hâ i: “ǁNāb, ǁoas ǀkha ta ga tawedeb ge ǁîba, ǁîba go ge nî ǃkhō” ti.
49 Tsîb ge Judaba ǂhanuse Jesub ǃoa ǃgû tsî “Tawede tsi ta ra, ǁKhāǁkhā-aotse!” ti mî tsî ge ǁoatawede bi.
50 Ob ge Jesuba ǁîb ǃoa ge mî: “Ti horetse, ǁî-ets go hāba-e dī re!”
On ge hā tsî Jesuba ǃkhō tsî ǃkhōsis ǃnâ ge ū. 51 Tsî Jesub ǀkha hâgu di ǀguib ge gôab âba ǂgaeǂui tsî ǀgapipristeri di ǃgāb ǂgaesa ge ǁhāǁnâ. 52 Ob ge Jesuba ǁîb ǃoa ge mî: “Sa gôaba ǃkhais âb ǃnâ ǂgā-oa. Gôab ǀkha ra ǃgam-i hoa-i ge gôab xa nî ǃgamhe. 53 ǂAn tama go ǁnâi hâ, ti Îb ai ta ǀoadisidi ǀhomǃgān di huiba, sage ǁkhaebas ǃaroma ǂgan ǁkhāsa, tsîb ǁkhāti ǁnātimîsi ǁîna nî sîǀkhīsa? 54 Xawe nēsa ta ga dī, os ge nē xūn nî ī ti ra mî Xoasa dīǀoaǀoahe tide.”
55 Ob ge Jesuba ǂnubis khoen ǃoa ge mî: “Tare-i ǃaroma du kha ǁkhōǁkhōsa tsūdī-ao-e ra ǃkhō khami gôagu tsî ǃhôadi tsîna ūhâse tita nî ǃkhōse go ǀkhī? Mâ tsēs hoasa ta ge Tempeli ǃnâ gere ǁkhāǁkhā, xawe tare xū-i ǃaroma du kha ǃkhō te tama ge hâ i? 56 Nēn hoan ge kēbo-aogu gere Xoas ǃnâ mîn nî dīǀoaǀoahese ge ī.”
ǁNā ǁaeb ai gu ge hoaraga ǁkhāǁkhāsabega Jesuba ǁnāxū tsî ge ǃkhoeni.
Jesub ra ǀapemāǃnans aiǃâ ǂhai
(Markub 14:53-65Lukab 22:54-55, Lukab 63-71Johaneb 18:13-14, Johaneb 19-24)57 On ge ǁnān hîa Jesuba ge ǃkhōna ǀgapipristeri, Kajafab oms ǁga ge ǃgû-ū bi, Moseb ǂhanub* di ǁkhāǁkhā-aogu tsî ǀnî ǂnomdomgu tsîn ǀhao hâpa. 58 ǁKhā ǁaeb aib ge Petruba ǃnūseba xu ge sao, ǀgapipristeri î-ommi di omǂnamib kōse. Ob ge ǂgâ tsî Tempeli di ǃûi-aogu ǀkha sī ǂnû tsî ge ǃâu, îb mû taren hoan Jesub ǀkha ra īsa. 59 Tsî gu ge danapristergu tsî hoaraga ǀapemāǃnans tsîna ǂhumi ǃkhō-am-e Jesub ǃoagu gere ôa, î gu ǁnā ǀgaub ai ǃgam bi ǁkhā. 60 ǂGui ǀhûǀguitimî-aon hîa Jesub xan ǂhumi ǀhûǀguisa mā ǁkhā ti ge mîna gu ge hō, xawe i ge ǀgui khami ī ǃkhō-am-i tsîna ge ǀkhai i. ǀUnis ai kha ge ǀgam khoekha ǂoaxa 61 tsî ge mî: “Nē mâ khoeb ge ge mî: ‘Tita ge Elob Tempela khôaǁnâ tsî ǃnona tsēdi ǃnâ nî ǂnubikhâi.’ ”
62 Ob ge ǀgapipristera khâi tsî Jesuba ge dî: “Tare-ets nē ǂgā-amdi ai a mî ǁkhā?” 63 Xaweb ge Jesuba ǃnōs ǀguisa ge hî. Ob ge ǀgapipristera ǁkhawa ǁîb ǃoa ge mî: “Ûitsama Elob di ǀons ǃnâ ta ge tita ra ǂgaoǀkhā tsi îts mîba da, isets satsa a Xristu,* Elob Ôa ǃkhaisa.”
64 Ob ge Jesuba ge ǃeream bi: “Sats go mî. Xawe ta hoado ra mîba, nēsisa xu du ge Khoen Ôaba amǀkhāb ǁôab Hoaǀgaixab dib tawab ǂnôase tsî ǀhommi ǃâudi aib ǃgoaxase nî mû!”
65 Ob ge ǀgapipristera sarab âba ǀkhau tsî ge ǃau: “Eloǃkhāǃkhā-aotse! Amase da ǃaruǀî ǀhûǀguitimî-aona ǂhâba tama, hoadu go ǁnâu ǁîb di ǃkhāǃkhāsa xui-ao! 66 Sado mâti du ra mî?”
On ge ge ǃau: “ǀHapixa a! Ab ǃgamhe!”
67 On ge Jesub ais ǃnâ ǂāra tsî gere ǂnau bi. Tsî ǀnîn ǁapu bi tsî 68 “Sats kom a kēbo-ao-o, Xristutse! Mîba da, tari-i go ǂnau tsi ǃkhaisa?” ti gere mî.
Petrub ge Jesuba ra ǀūxū
(Markub 14:66-72Lukab 22:56-62Johaneb 18:15-18, Johaneb 25-27)69 Tsî ganupeb Petruba ǃauga omǂnamib ǃnâ ǂnôa hîas ge ǀgapipristeri ǃgādi di ǀguisa ǁîb tawa hā tsî ge mîǀî bi: “Sats tsîn kom Jesub, Galileaǁîb ǀkha go hâ io.”
70 Xaweb ge Petruba ǁnāpa ge hâ in hoan aiǃâ ǀūxū tsî ge mî: “Amase ta ge nē du ra ǃhoan hoana a ǀū.” 71 Tsî egab Petruba omǂnamib di dao-ams ai ra sī hîas ge ǀnî ǃgāsa mûǃā bi tsî ǁnāpa ge ǀgūse mâ i khoen ǃoa ge mî: “Nē khoeb ge Jesub, Nasaretǁîb ǀkha go hâ i.”
72 ǁKhawab ge Petruba Jesuba ǀūxū tsî nē ǃnāsa nūs ǀkha “Amase ta ra nū, tita ge ǁnā khoeba a ǀū” ti ge mî.
73 Tsî ǁaero-e ī tsîn ge ǀnî khoen hîa ǁnāpa ge mâ ina Petrub ǃoa hā tsî ge mî: “Sa ǃhoaǀgauba xu da ge a ǂan sats a Galileaǁî tsî amase ǁîn di ǀgui ǃkhaisa.”
74 Ob ge Petruba ge mî: “Elob ǃnâ ta ra nū, ǀū ta a khoeb ge ǁnāba.” Tsî ǁnātimîsib ge aniba ge ā. 75 Tsî kaise ǃhaeseb ge Petruba Jesub ge mî hâ i mîde ge ǂâihō: “Anib nî ās aiǃâts ge ǃnona ǃnāde nî ǀūxū te.” Tsîb ge kaise tsûsase ra āse ge ǂoa.