Oukadona Omulongo
1 “Opo nee ouhamba weulu otau kala wa fa oukadona omulongo, va kufa eelamba davo va ye va ka shakeneke omuhomboli. 2 Ndele vatano vomuvo ova li omalai, navakwao vatano va li ovanaendunge. 3 Ndele omalai okwa kufa eelamba davo, Oo inaa kufa omahooli. 4 Ndele ovanaendunge ova dja ko ve nomahooli meeshanga nomeelamba davo. 5 Ndele omuhomboli eshi a kala ko, ova fya eemhofi aveshe, ndele tava kofa. 6 Ndele pokati koufiku okwa ingidwa: ‘Omuhomboli oye ou! Indeni mu ke mu shakeneke.’ 7 Opo nee oukadona aveshe ova penduka ndele tava longekida eelamba davo. 8 Omalai okwa lombwela ovanaendunge: ‘Tu peni yo momahooli eni, osheshi eelamba detu otadi dimi.’ 9 Ndele ovanaendunge ove va nyamukula: ‘Ahowe, itae tu wanene ofye nanye. Shi dule tamu i kovashingifi, nye mu ke lilandele.’ 10 Ndele eshi va ya va ka lande, omuhomboli okwe uya; naavo va hangika ve lilongekida, ova ya mo pamwe naye koshivilo shehombolo, noshivelo osha idilwa po. 11 Ndele konima oukadona vakwao yo ve uya, ndele tava ti: ‘Omwene, Omwene, tu yeulula!’ 12 Ndelenee Oye okwa nyamukula ndele ta ti: ‘Oshili handi mu lombwele: Ame nghi mu shii.’ 13 Kaleni hano oupafi, osheshi inamu shiiva efiku notundi.
Ovapiya va pewa oitalenti
(Luk. 19:12-27)
14 “Osheshi otaku ningi ngaashi omunhu ta ka enda koilongo: okwa ifana ovapiya vaye ndele te va pe oinima yaye; 15 okwa pa umwe oitalenti itano, nomukwao ivali, nomutitatu shimwe, okeshe tuu ou osho sha yeleka eenghono daye, opo nee okwa ya koilongo. 16 Ndele oye ou a pewa oitalenti itano, okwa ya diva, ndele te i landakanifa, ndele okwa likolifa ikwao itano. 17 Nosho tuu ou a pewa oitalenti ivali okwa likolifa ikwao ivali. 18 Ndelenee ou a pewa shimwe okwa ya, okwa fa elambo medu, ndele okwa fudika mo oshitalenti shomwene waye.
19 “Ndele eshi pa pita efimbo lile, omwene wovapiya ava okwa aluka ko, ndele okwa valula navo omuvalu. 20 Opo nee ou a li a pewa oitalenti itano okwe uya, okwa eta ikwao itano, ndele ta ti: ‘Omwene, ove wa pele nge oitalenti itano, tala, ame onda likola oitalenti ikwao itano.’ 21 Ndele omwene waye okwa tya kuye: ‘Iyaloo, omupiya ove muwa nomudiinini; ove wa li omudiinini mwaai inini, ohandi ku pe okupangela ihapu. Inda mehafo lOmwene woye.’ 22 Naau kwa li a pewa oitalenti ivali okwe uya ndele okwa tya: ‘Omwene, ove owa pele nge oitalenti ivali, tala, ame onda likola oitalenti ikwao ivali.’ 23 Omwene waye okwa tya kuye: ‘Iyaloo, omupiya ove muwa nomudiinini. Ove wa li omudiinini mwaai inini, ohandi ku pe okupangela ihapu. Inda mehafo lOmwene woye.’
24 “Ndele ou yo kwa li a pewa oshitalenti shimwe okwe uya ndele okwa tya: ‘Omwene, ondi ku shii, oove omulumenhu mukukutu, ho teya apa ino kuna po, ndele to ongele apa ino yelela po. 25 Onghee nda tila, ndele nda ya, ndele onda paka medu oshitalenti shoye; tala, oshoye osheshi!’ 26 Ndelenee omwene waye okwa nyamukula ndele a tya kuye: ‘Omupiya oove mwii nomundedenhu! Ove wa li u shii nge, handi teya apa inandi kuna po, ndele handi ongele apa inandi yelela po. 27 Ove kwa li u nokuyandja oshitalenti shange kovalandakanifi, ame mokwaaluka kwange ngeno ndi alulilwe shange noshilikolwa shasho. 28 Onghee hano mu kufeni oshitalenti, nye mu shi pe ou e kwete omulongo. 29 Osheshi ou e na, oye ota pewa, ndele ta kala e na ihapu unene; ndele ou ehe na, oye ta kufwa naashi e shi kwete. 30 Ndele omupiya ou mwii mu ekeleni momilaulu dopondjelela; omo hamu kala elilaano nelikweshelo lomayoo.’
Etokolo mokwaaluka kwOmona wOmunhu
31 “Ndele Omona wOmunhu eshi te uya moshinge shaye novaengeli vayapuki aveshe pamwe naye, opo nee ota kala omutumba kolukalwapangelo loshinge shaye. 32 Noiwana aishe otai ongelwa koshipala shaye, ndele ta yoolola ovanhu moovakwao, ngaashi omufita ta yoolola eedi moikombo. 33 Eedi ote di ameke kolulyo laye, noikombo okolumosho laye. 34 Opo nee ohamba otai lombwele ovo vokolulyo layo: ‘Onye ovanangekwa noupuna vaTate, ileni, mu ka fyuulule ouhamba ou mwe u longekidilwa, keshito lounyuni. 35 Osheshi Ame onda li nda fya ondjala, onye omwa pa nge okulya; Ame onda li nda fya enota, onye omwa nwefa nge; Ame onda li ongedi, onye omwa nangeka nge. 36 Ame onda li olutu longaho, ndele mwa dika nge; ndele nda li nda vela, omwe uya okutalela nge po; nda li modolongo, omwe uya kwaame.’ 37 Opo nee ovayuki tave mu nyamukula ndele tava ti: ‘Omwene, onaini twe ku mwene, wa fya ondjala ndele twe ku pa oikulya, nowa fya enota ndele twe ku nwefa? 38 Onaini twe ku mwene, Oove ongedi ndele twe ku nangeka, ile olutu longaho ndele twe ku dika? 39 Onaini twe ku mwene wa vela ile u li modolongo ndele fye twe uya kwoove?’ 40 Ndele ohamba tai ke va nyamukula ndele tai ti kuvo: ‘Oshili handi mu lombwele: aishe ei mwe i ningila umwe waava ovamwatate vanini, Aame mwe i ningila.’
41 “Opo nee ota lombwele venya vokolumosho laye: ‘Djeni po pwaame, onye ovafingwa, mu ye momundilo waalushe wa longelwa Satana novaengeli vaye. 42 Osheshi Ame onda li nda fya ondjala, nye inamu pa nge okulya; Ame nda fya enota, nye inamu nwefa nge; 43 Ame onda li ongedi, nye inamu nangeka nge; hamunghele, nye inamu dika nge; nda li nda vela nomodolongo, ndelenee nye inamu uya okutalela nge po.’ 44 Opo nee ava yo otave mu nyamukula ndele tava ti: ‘Omwene, onaini twe ku mwene wa fya ondjala ile enota ile ongedi ile hamunghele ile wa vela ile modolongo, ndele inatu ku yakula?’ 45 Opo nee Oye te va nyamukula ndele ta ti: ‘Oshili handi mu lombwele: aishe inya inamu i ningila umwe waava vanini, Aame mwene inamu i ningila.’ 46 Ndele ava tava i mokuhandukilwa kwaalushe, ndele ovayuki omomwenyo waalushe.”
Disi ǂkhamkhoedi di ǂkhōs*
1 “Tsî Gaosib ǀhommi dib ge nēti nî ī: Disi ǂkhamkhoedi ge ǃamǀaedi âde ū tsî ǃgame-aoba di sī nî ǀhao-ūse ge ǃgû. 2 Koro gâdi tsî koro ǁnâuǃāxadi tsîn ge ge hâ i. 3 Koro gâdi ge ǃamǀaede di ge ū, xawe egas ǃaroma ǀkhera-oli-e ūsao tama ge hâ i, 4 nau ǁnâuǃāxa korodi ǃamǀaedi âdi ǀkha ǂâu hâ ǀkhera-oli-e xapagu ǃnâ ūsaobasen hîa. 5 ǃGame-aob ge kaise ǀhabe, o di ge hoade ǂomhî tsî ge ǁom.
6 “Tsî tsuxuǃgâb ai-i ge ǃgari dom-e ge ǃhuriǂkhai kai di, mî ra-e: ‘Mû, ǃgame-aob ge go hā go! Hā, î ǁkhoreǁhare bi!’ 7 O di ge hoa oaxaede khâimâ tsî ǃamǀaede ǂhomis ǃaroma pētga ge ǁara-am. 8 O di ge koro gâde naude ge ǀkhoma: ‘Toxopa oliro-i ǀkha hui se re, sise ǃamǀaedi ra ǀkhaiǃnâ xuige.’ 9 Xawe di ge koro ǁnâuǃāxade ‘Hî-î, hoase ǃaroma ǂâu tide. ǂHaruguǃkhai-i ǁga ǃgû, î sī ǁamabasen re’ ti ge ǃeream. 10 Ganupe di gâ oaxaede oli-e ǁamaǃgû hâ hîab ge ǃgame-aoba ge hā. Tsî ǂhomisen ge hâ idi ge ǁîb ǀkha ǃgameǁâus ǃnâ ge ǂgâ, tsîs ge daosa ge ǂganamhe.
11 “Tsî nau korodi ge oahā di geo, ǃauga mâ tsî ǃgarise ge ǂgai: ‘ǃGôahesatse, toxopa ǁkhowa-amba se re!’ 12 Ob ge ǃgame-aoba ǁîde ge ǃeream: ‘Amase ta a ǀū so!’ ”
13 Tsîb ge Jesuba ǀams ai ge mî: “ǂKhaikari hâ, mâs a tsēs tamas ka io ir, ǁîb ai ta nî hāba ǃkhaisa du a ǀū xuige.Disi oaxaedi di ǂkhōs xa.
ǃNona ǃgāgu xa hâ ǂkhōs
(Lukab 19:11-27)
14 “ǁKhawab ge Gaosib ǀHommi diba ǁae-e daob ai nî ǀkhai khoeb khami ī. ǁÎb ge ǃgāgu âba ǂgai tsî mari-e ge ǂgomǃgâ, ǃereamsa gu ǀguitsē nî māse. 15 Tsîb ge mâ ǃgāb hoaba ǁîb di ǁkhāsib ǃoa ge mā: ǀGuiba koroǀoadisi ǃhuniǀuri maride, nauba ǀgamǀoadisi ǃhuniǀuri maride tsî ǃnonaǁîba ǀguiǀoadiside. ǁNās khaoǃgâb ge ge ǃgû. 16 ǁNā ǃgāb hîa ge koroǀoadisi ǃhuniǀuri maride a ǂgomǃgâheb ge ǁnātimîsi nē maridi ǀkha ge sîsentsoatsoa tsî kaise ǃhae ǁaeb ǃnâb ge ǀgamǃnâguse ǂgomǃgâheb ge hâ i maris xa ge hōǂgā. 17 ǁNā ǃgāb hîa ǀgamǀoadisi ǃhuniǀuri maride ge a ǂgomǃgâheb tsîn ge ǁnātimîsi sîsentsoatsoa tsî ǀgamǃnâguse ge hōǂgā. 18 Xawe ǁnā ǃgāb hîa ǀguiǀoadisi maride ge ǂgomǃgâheb ge ǃhūb ǃnâ āsa khao tsî ǁîb ǀhonkhoeb maride ǁnāpa ge sâu.
19 “Tsî kaise gaxu ǁae-i khaoǃgâb ge ǀhonkhoeba oahā tsî ǃgāgu âba ge ǂgai, î gu ǂgomǃgâhe gu ge maridi xa ǃereamsa mā. 20 ǁNā ǃgāb hîa koroǀoadisi ǃhuniǀuri maride ge ǂgomǃgâheb ge hā tsî ge mî: ‘ǀHonkhoetse, koroǀoadisi ǃhuniǀuri maridets ge ge ǂgomǃgâ te hâ i, xawe ta ge ǀgamǃnâguse ra mā-oa tsi.’ 21 Ob ge ǀhonkhoeba ge mî: ‘ǃGâi tsî ǂgomǂgomsa ǃgātse, ǃgâisets ge go dī. ǀOron ǂamats go ǂgomǂgomsa i, xui-ao ta ge ǂguin ǂama nî ǂgomǃgâ tsi. Hā, î tita ǀkha ǃgâiaǂgaoǀhao!’ 22 ǁNās khaoǃgâb ge ǃgāb hîa ǀgamǀoadisi ǃhuniǀuri maride ge ǂgomǃgâhe hâ iba ge mî: ‘ǀHonkhoetse, ǀgamǀoadisi ǃhuniǀuri maridi ǂamats ge ge ǂgomǃgâ te, xawe ta ge ǀgamǃnâguse ra mā-oa tsi.’ 23 Ob ge ǀhonkhoeba ge mî: ‘ǃGâisets ge go dī, ǃgâi tsî ǂgomǂgomsa ǃgātse! ǀOron ǂamats go ǂgomǂgomsa i, xui-ao ta ge ǂguin ǂama nî ǂgomǃgâ tsi. Hā î tita ǀkha ǃgâiaǂgaoǀhao!’ 24 ǀUnis aib ge ǀguiǀoadisi ǃhuniǀuri maride ge ǂgomǃgâhe hâ i ǃgāba hā tsî ge mî: ‘ǀHonkhoetse, ǂan ta ge a sats a kaise ǃgari khoe, tsoro tamats hâpa ǃgao tsî ǃhana tamats hâpa ra ǀhaoǀhaotsa ǃkhaisa. 25 Tsî ta ge sa maris nî kā ǃkhaisa ta gere ǃao xui-ao ǁîsa ǃhūb ǃnâ ge sâu tsî nēs ge ǁîsa, mā tets ge hâ i khami.’ 26 Ob ge ǀhonkhoeba ǁîb ǃoa ge mî: ‘Sa ǁgai tsî ǀopesa ǃgātse! Ā, ǃgâisets ge a ǂan tsoro tama ta hâpa ta ra ǃgao tsî ǃhana tama ta hâpa ta ra ǀhaoǀhao ǃkhaisa. 27 Kaise ga ǃgâi hâ ǃkhais ge ti marisats ga marisâuǁgâus ǃnâ sâu hâ tsî ta ga ǁîs ai sâuhōǂgāsa hō hâsa. 28 Nēsi ǁnâi nē ǃgāba xu marisa ū, î ǁnā ǃgāb hîa disiǀoadisi ǃhuniǀuri maride ūhâba mā. 29 ǁNān hîa ūhân ge ǀarobahe tsî ǃnāǂamsase nî ūhâ, xawe ūhâ taman ge ūn hâ ǂkhariro-i tsîna nî ūxūhe. 30 Nēsi ǁnâi ǁnā ǁgai ǃgāba ǃaugab ǃkhaenab ǃnâ aoǂui, āb tsî ǁaninǁgûb tsîkha hâpa.’
ǀUni ǀgoraǃgâs
31 “Xawe Khoen Ôab ga ǂkhaisib âb ǃnâ a hā, ǁîb ǀhomǃgāgu hoagu ǀkha, ob ge ǂkhaisib trons âb ai nî ǂnû. 32 ǁÎb ais aiǃâ di ge hoa ǁaede nî ǀhao tsî ǃûi-aob ra ǁîb di gūna ǁîb amǀkhāb ǁôab ai tsî pirina ǁîb ǁareǀkhāb ai khai, 33 khamib ge Khoen Ôaba ǂhanu-ai khoena ǁîb amǀkhāb ǁôab ai tsî nauna ǁîb ǁareǀkhāb ai nî mâ kai. 34 Ob ge Gao-aoba amǀkhāb ai mân ǃoa nî mî: ‘Hā re, sadu hîa ti Îb xa ǀkhaehe hâdo, î ǃhūbaib di kuruhesa xu du ǂhomibahe hâ Gaosiba ǀumi. 35 ǃÂ ta ge i, o du ge gere ǂûmā te. ǁGâ ta ge hâ i, o du ge gere āsi te. ǃHaokhoe ta ge i, o du ge sadu omdi ǃnâ gere ǃkhōǃoa te; 36 ǀōǀkhā ta ge hâ i, o du ge gere ana te. ǀAesen ta ge hâ i, o du ge gere ǃkhōǂhomi te. ǃKhō-oms ǃnâ ta ge hâ i, o du ge gere sari te.’ 37 On ge ǂhanu-aina nî ǃeream: ‘ǃKhūtse, mâǁae da ǃâ hâse mû tsi tsî ge ǂûmā tsi? Tamas ka io, ǁgâ hâse tsî ge āsi tsi? 38 Mâǁae da ge ǃhaokhoese mû tsi tsî sida omdi ǃnâ ǃkhōǃoa tsi? Tamas ka io, ǀōǀkhāse mû tsî ge ana tsi? 39 Mâǁae da ge sida ǀgui tsēs tsîna ǀae hâse mû tsi, tamas ka io ǃkhō-oms ǃnâ tsî ge sari tsi hâ i?’ 40 Ob ge Gao-aoba nî ǃeream: ‘Amase ta ra mîba du, ti ǃgâsa-e du ge dība ǂkhariro-i hoa-e du ge tita ge dība!’
41 “Ob ge Gao-aoba naun hîa ǁîb ǁareǀkhāb ai mân ǃoa nî mî: ‘Sa ǀâxarexūhe hâdo, bē ti aisa xu, î ǀamoǀaeb hîa ǁgâuab* tsî ǁîb ǀhomǃgāga ǂhomibahe hâb ǃnâ ǂgâ! 42 ǃÂ ta ge hâ i, xawe du ge ǂûmā te tama ge i tsî ǁgâ ta hâ i, os tsîna du ge āsi te tama ge hâ i. 43 ǃHaokhoe ta ge i, xawes tsîna du ge sadu omdi ǃnâ ǃkhōǃoa te tama ge hâ i. ǀŌǀkhā ta ge hâ i, xawes tsîna du ge ana te tama ge hâ i; tsî ǀaesen ta ge hâ i tsî ǃkhō-oms ǃnâ hâ i, xawes tsîna du ge sari te tama ge hâ i.’ 44 On ge nî ǃeream bi: ‘ǃKhūtse, mâǁae da ge ǀgui tsēs tsîna ǃâ hâse, ǁgâ hâse, ǃhaokhoese, ǀōǀkhāse, tsî ǀaesen hâse, tamas ka io, ǃkhō-oms ǃnâ hâse mû tsî ǃoaba tsi tama hâ i?’ 45 Ob ge Gao-aoba nî ǃeream: ‘Amase ta ra mîba du, mâ ǃnās ti ǂkhariron di ǀgui-e du ge hui tama is hoasa du ge tita huisa ge ǂkhā.’ 46 On ge ǁîna ǀamo ǁkharab ǃaroma nî ūbēhe, ǂhanu-ain ǀamo ûiba nî hō hîa.”