Jesus ta velula omunashilundu
(Mark. 1:40-45Luk. 5:12-16)1 Ndele Oye eshi a londoloka komhunda, a shikulwa kovanhu vahapu unene. 2 Ndele tala, omulumenhu omunashilundu e uya po, okwe mu linyongamena poshi ndele ta ti: “Omwene, ngeenge wa hala, oto dulu okuyelifa nge.” 3 Oye okwa nana eke laye, e mu kuma ndele ta ti: “Onda hala, yela!” Opo tuu opo a yela koshilundu shaye. 4 Ndele Jesus okwe mu lombwela: “Tala, ino shi lombwela nande olyelye, ndele inda u ke liulike komupristeli, ove u ka yandje oshali sha tongwa kuMoses, shi va ningile ondobwedi.”
Jesus ta velula omumati welenga
(Luk. 7:1-10Joh. 4:43-54)5 Ndele Jesus eshi a fika kuKapernaum, omunefele okwe uya kuye nokwe mu indila, 6 ndele ta ti: “Omwene, omumati wange okwa nangala ta vele keumbo, e noudu wombada noku na ouyehame muhapu.” 7 Jesus okwa tya kuye: “Ohandi uya ndi ke mu velule.” 8 Ndele omunefele okwe mu nyamukula ndele ta ti: “Omwene, ame inandi wana u uye monduda yange; ndele tonga ashike ondjovo imwe, omumati wange opo ta veluka. 9 Osheshi naame yo omunhu omupangelwa, ndele ame ondi novakwaita handi va pangele, ndele handi lombwele ou: ‘Inda,’ ndele ta i, nomukwao: ‘Ila,’ ndele te uya, nomumati wange: ‘Longa shonhumba,’ ndele te shi longo.” 10 Hano Jesus eshi e di uda okwa kumwa, ndele ta ti kwaava ve mu shikula: “Oshili handi mu lombwele: MOvaisraeli inandi mona nande umwe e neitavelo li fike pwaali. 11 Ndelenee Ame ohandi mu lombwele: otaku di vahapu koushilo nokouninginino, ndele tava ka lya pamwe naAbraham naIsak naJakob mouhamba womeulu; 12 ndelenee ovana voshilongo otava ka ekelwa momilaulu dopondjelela; omo tamu ka kala elilaano nelikweshelo lomayoo.” 13 Jesus okwa lombwela omunefele: “Inda nee! Ngaashi wa itavela, osho to ningilwa. Omumati okwa veluka mefimbo tuu olo.”
Jesus ta velula inamweno yaPetrus
(Mark. 1:29-34Luk. 4:38-41)14 Ndele Jesus eshi e uya meumbo laPetrus, okwa hanga inamweno ta vele olwiidi. 15 Ndele Jesus okwe mu kuma keke, ndele olwiidi le mu fiya po. Oye okwa fikama ndele ta yakula Jesus. 16 Ndele onguloshi eshi ye uya, vahapu ava ve kwetiwe keendemoni, ova etwa kuye. Eendemoni okwe di tefa mo ondjovo, novanaudu aveshe okwe va velula; 17 opo pa wanifwe odo da tongwa komuxunganeki Jesaja, eshi a tya: “Okwe litwika oungone wetu, noudu wetu okwe u humbata.”
Jesus ta londwele ovashikuli vaye
(Luk. 9:57-62)18 Ndele Jesus eshi a mona ovanhu vahapu unene ve mu dingilila, okwe va lombwela va alukile komunghulo walanghele kwinya. 19 Ndele omunongo womishangwa umwe okwe uya ndele ta ti kuye: “Omuhongi, onda hala oku ku shikula keshe apa to i.” 20 Ndele Jesus okwa tya kuye: “Eembadje odi nomakwena, needila dokeulu odi noihadi, ndele Omona wOmunhu ke na apa ta wilike omutwe waye.” 21 Ndele umwe vali womovalongwa vaye okwa tya kuye: “Omwene, lekele nge, ndi ye manga ndi ka pake tate.” 22 Ndelenee Jesus okwa tya kuye: “Shikule nge, efa ovafi nava pake ovafi vavo.”
Jesus ta lotifa efuta
(Mark. 4:35-41Luk. 8:22-25)23 Ndele Ye okwa ya mowato novalongwa vaye ve mu shikulila mo. 24 Ndele tala, mefuta omwa tukuluka omhepo i neenghono nomakufikufi a tuvika owato; ndele Ye okwa hangika a kofa. 25 Ndele ova ya kuye, ve mu pendula ndele tava ti: “Omwene, tu xupifa, ohatu ningine mo!” 26 Ndele Oye okwa tya kuvo: “Ovaneitavelo linini nye, oshike mu noumbada?” Ndele okwa fikama, ndele ta hanyene omhepo nefuta, ndele pa ninga eloto linene. 27 Ndele ovanhu ova kumwa ndele tava ti: “Ou okwa tya ngahelipi, eshi omhepo nefuta tali dulika kuye?”
Jesus ta velula ovanhu vavali ve kwetiwe keendemoni
(Mark. 5:1-20Luk. 8:26-39)28 Ndele eshi e uya kombinga inya medu lOvagadara, ovanhu vavali ve kwetiwe keendemoni va dja meembila ve mu shakeneka, va pwiduka nai, onghee kapa li ou a dula okweenda nondjila inya. 29 Ndele tala, ova ingida va tya: “Ove wa hala shike mufye, Oove Omona waKalunga? Owe uya oku tu hepeka efimbo manga inali fika?” 30 Ndele kwinya kokule navo okwa li ku nongudu inene yoingulu tai nape. 31 Ndele eendemoni de mu indila tadi ti: “Ngeenge to tu te mo, tu tuma mongudu yoingulu.” 32 Ndele Oye okwa tya kudo: Djeni mo, mu ye ko! Odo da dja mo muvo, ndele tadi i moingulu. Tala, opo nee ongudu aishe ye liundula ko komunghulo womhunda ndele tai mbonyokele mefuta noya fila mo. 33 Ovafita ova dja ko onhapo; ova ya koshilando ndele tava hepaulula aishe, novanhu ve neendemoni nhumbi va ningwa. 34 Ndele tala, oshilando ashishe sha kongoloka nosha shakeneka Jesus; ndele eshi ve mu mona, ove mu indila a dje mo moshilongo shavo.
Jesub ge ǃomamasa ūhâ khoeba ra ǂuruǂuru
(Markub 1:40-45Lukab 5:12-16)1 Tsî ǃnâuba xub ge Jesuba ǁgôaxa, on ge kai ǂnubis khoena ge sao bi. 2 ǁNātimîsib ge ǃomamasiba ūhâ khoeba Jesub ǃoa hā tsî ge ǃhonǁgoa. ǁÎb ge ge ǀkhoma: “ǃKhūtse sats ge a ǁkhā, ǂgaots kao ǃanuǃanu tesa.”
3 Ob ge Jesuba ǃommi âba ǀhōǂui, tsâǀkhā bi tsî ge mî: “ǂGao ta ra, ǃanu!” ǁNātimîsib ge ǁîb di ǃomamasiba xu ge ǃanuǃanuhe. 4 Jesub ge ǀgaisaseb ge ǃhoa-ū bis khaoǃgâ ǁîba sîbē tsî ge mî: “Tā khoe-i xare-e nēs xa mîba. ǃGû îts pristeri tawa sī ǁgausen ǂuruts go ǃkhaisa. ǁNās khaoǃgâ Moseb ge mîmā hâ i khami ǁgauǁgaus ase ǀkhaexū-e Tempeli tawa sī-ū, on ge hoana nî ǂan ǂuruǂuruhets go ǃkhaisa.”
Jesub ge Romeǁî ǂamkhoeb di ǃgāba ra ǂuruǂuru
(Lukab 7:1-10)5 Tsî Jesub ra Kapernaums ǃnâ ǂgâ hîab ge kaidisigu di danaǂgaeǂgui-aoba ǁîb ǃoa hā tsî ge ǀkhoma bi: 6 “ǃKhūtse, ti ǃgāb ge oms tawa ǀaesen tsî ǃgû ǁoase, kaise ra tsûse ǁgoe.”
7 Ob ge Jesuba ǁîb ǃoa ge mî: “Tita ge sī nî ǂuruǂuru bi.” 8 Ob ge kaidisigu di danaǂgaeǂgui-aoba ge ǃeream: “ǀHonkhoetse, anu tama ta ge hâ, ti oms ǃnâts nî ǂgâ ǃkhaisa; ǀgui mîs ǀguisa mî re, ob ge ti ǃgāba nî ǂgau. 9 Tita on ge a khoe, ǂamkhoegu ǀgaib ǃnâ mâ ta tsî toroǃkhamaoga ti ǃnaka ūhâ ta tsî nēb ǃoa ta ga ‘ǃGû’ ti mî, ob ge ra ǃgû tsî naub ǃoa ‘Hā’ ob ge ra hā tsî ti ǃgāb ǃoa ta ga ‘Nēsa dī’ ti mî, ob ge ra dī.”
10 Tsî Jesub ge nēsa ǁnâu, ob ge buru tsî sao bi hâ khoen ǃoa ge mî: “Amase ta ra mîba du, tātsē ta Israelǁîn tsîn ǃnâ ǁnāti ī ǀgaisa ǂgom-e hō tama hâ ǃkhaisa. 11 O ta ra mîba du, ǂgui khoen ge aiǂoas tsî huriǂoas tsîna xu hā tsî Abrahammi, Isaki tsî Jakob tsîgu ǀkha ǁâudīb di tāb tawa, Gaosib ǀHommi dib ǃnâ nî ǂnû, 12 xawe ǁnān hîa gaosib ǃnâ nî hâse in ge ǃaugab ǃkhaenab, ās tsî ǁaninǁgûb hâǃnâb ǃoa nî aoǂuihe.” 13 Ob ge Jesuba kaidisigu di danakhoeb ǃoa ge mî: “ǃGû, î ǂgomts go khami ībahe!” Tsîb ge nē ǃgāba ǁkhā ǁaeb ai ge ǂgau.
Jesub ge ǂgui khoena ra ǂuruǂuru
(Markub 1:29-34Lukab 4:38-41)14 Tsî Jesub ge Petrub oms ǃnâ ǂgâ, ob ge Petrub ǀuiǁgûsa ǁkhais ǀkha ǀaeǁgoe hâse ge mû. 15 Ob ge ǁîs ǃomma ge tsâǀkhā tsîs ge ǁkhaisa ge ǂoaxū si; os ge khâimâ tsî ge ǃoaba bi.
16 Tsî ǃui i ge, on ge ǂgui ǁgâuagu* xa hâǃnâhe khoena Jesub ǁga ge ǀkhī-ū, tsîb ge nē ǂkhaba gagaga mîs ǀguis ǀkha sauruǂui tsî ǀaesen hâ khoen hoana ge ǂuruǂuru. 17 Nēs ge ge ī, kēbo-aob Jesajab xa ge mîhes nî dīǀoaǀoahese: “ǁÎb ge aitsama sada ǂkhabusasiga ū tsî sada ǀaesenga ge ūbē.”
Jesub di saoǃgonaosis
(Lukab 9:57-62)18 Tsî Jesub ge ǂnubis khoen ǁîb ǂnamipe hâ ǃkhaisa a mû, ob ge ǁkhāǁkhāsabega* ge mîmā, î gu Galileahurirob di aiǂoasǀkhāb ǃoa ǃgâu. 19 Tsîb ge ǂanǂansa Moseb ǂhanub di ǁkhāǁkhā-aoba ǁîb ǃoa hā tsî ge mî: “ǁKhāǁkhā-aotse, satsa ta ge ra sao ǂgao, mâǀîts ga ǃgûs hoasa.”
20 Ob ge Jesuba ǁîb ǃoa ge mî: “ǀGirin ge āna ūhâ tsî ǀhomaniron ge ani-omde ūhâ, xaweb ge Khoen Ôaba danasab nî ǂnûi tsî sâ ǃkhai-i tsîna ūhâ tama hâ.”
21 Tsî ǀnîb Jesub ǁkhāǁkhāsabegu dib ge ǁîb ǃoa ge mî: “ǃKhūtse, mā-am te, î ta aibe ti îba sī ǁkhō.” 22 Ob ge Jesuba ǁîb ǃoa ge mî: “Satsa sao te re, în ǁō hâna ǁîn di ǁō hâna ǁkhō.”
Jesub ge ǁgaoǂoasa ra ǃnōǃnō
(Markub 4:35-41Lukab 8:22-25)23 Tsî Jesub ge ǂgaus ǃnâ ǂgâ, o gu ge ǁîb ǁkhāǁkhāsabega ge sao bi. 24 Tsî mû, ǁaixa ǁgaoǂoas ge hurirob ai khâi tsî ǂgausa ge xāǂgā. 25 O gu ge Jesub di ǁkhāǁkhāsabega ǁîba ǂkhaiǂkhai tsî ge mî: “ǃKhūtse, ore ge re, āǁō ge kom rao!”
26 Ob ge ǁîgu ǃoa ge mî: “Tare-i xa go ra ǃao, sa ǂkhariǂgomxago?” Ob ge khâi tsî ǂoab tsî ǃgabigu tsîna ge ǃgabe, tsîb ge kai ǃnōsasiba ge hā.
27 ǁKhāǁkhāsabegu ge nēs xa buru tsî ge mî: “Tariba kha ǁnâi nē khoeb, ǂoab tsî ǃgabigu xas tsîna ra ǁnâuǀnamheba?”
Jesub ge ǁgâuagu xa hâǃnâhekha ra ǂgauǂgau
(Markub 5:1-20Lukab 8:26-39)28 Tsî Jesub ge nauǃnanib hurirob dib, Gadareǁîn ǃhūb ǃnâ a sī, o kha ge ǀgam khoekha, ǁgâuagu xa ge hâǃnâhe ikha ǀhobade xu Jesub ǁga ge hā. ǁÎkha ge kaise ge ǁkhōǁkhōsa i, khoe-i xare-i ge ǁnā daob ǃnâ ī ǁoas kōse. 29 ǁNātimîsi kha ge ge ǂgaiǂui: “Tare-ets sikhoma xu ra ǂgao, Elob Ôatse? ǂHanu ǁaeb nî hās aiǃâts nî sikhoma tsûtsûgats go hā?”
30 Tsî ǃnūse, ǁîkha xus ge ǂgui hāgūn di ǀhaesa gere ǃû. 31 O kha ge nē ǁgâuakha Jesuba ge ǀkhoma: “Sikhomats ga ǃhaeǂui ǂgao, o mā-am khom, î khom ǁnā hāgūn ǃnâ ǂgâ re.”
32 Ob ge Jesuba ǁîkha ǃoa ge mî: “ǃGû!” O kha ge ǂoa tsî hāgūn ǃnâ ge ǂgâ. ǁNātimîsis ge hoaraga hāgūn di ǀhaesa ǃnâub di ǁnōb ai ǁhapuǁgôa tsî hurirob ǃnâ ge āǁō.
33 Tsî hāgūn di ǃûi-aogu ge ǃkhoeni tsî ǃās ǃnâ gu ge ǂgâ, o ī ge xūn hoan tsî ǁgâuagu xa hâǃnâhe khoekha ǀkha ge ī xūn tsîna sī ge ǂhôa. 34 ǁNātimîsin ge ǃās di hoaraga khoena ge ǃgûǂoa, Jesub ǀkha nî ǀhaose tsî ǁîban ge mû, on ge ge ǀkhoma bi, îb ǁîn di ǀkhariba xu ǂoa.