Jesus ta kutifa ovalumenhu omayovi atano
(Mat. 14:13-21Mark. 6:30-44Luk. 9:10-17)1 Konima yoinima ei Jesus okwa ya langhele kwinya yefuta laGalilea nokutya, yefuta laTiberias. 2 Nongudu inene ye mu shikula, osheshi vo ova mona oikumwifalonga inya ye e i ningila movanaudu. 3 Ndele Jesus okwa londa komhunda, ndele oko a kala omutumba pamwe novalongwa vaye. 4 Ndelenee Opaasa, oshivilo shOvajuda osha li popepi.
5 Opo Jesus eshi a yelula omesho aye, okwa mona ongudu inene yovanhu tai uya kuye, okwa tya kuFilippus: “Ohatu ka landa peni omingome okuliwa kwaava?” 6 Ndelenee eshi e shi tonga oku mu yeleka, osheshi Ye mwene okwa li e shi shii, eshi a hala okuninga. 7 Filippus okwe mu nyamukula: “Omingome deedenari omafele avali itadi va wanene, ovo aveshe va pewe nande okapambu kanini.” 8 Opo nee umwe womovalongwa vaye, Andreas, omumwaina waSimon Petrus, okwa tya kuye: 9 “Ope nokamati ke nomingome nhano doilya neeshi mbali, ndelenee edi tadi kwafa shike kwaava ve fike apa.” 10 Ndele Jesus okwa tya: “Lombweleni ovanhu va kale omutumba.” Ndelenee opa li omwiidi muhapu ponhele ei. Ndele ovalumenhu ve fike pomayovi atano va kala omutumba. 11 Ndele Jesus okwa kufa omingome, okwa pandula, ndele okwe di pa ovalongwa, novalongwa ve di tukulila ava va li omutumba; neeshi osho tuu, dihapu, ngaashi va hala. 12 Ndelenee eshi va kuta, Ye okwa tya kovalongwa vaye: “Tooleni oundjaumukile va xupa po, paha hepe sha.” 13 Ndelenee ve va toola, ndele va yadifa oimbale omulongo naivali oundjaumukile vokomingome nhano doilya, va xupa kwaava va lya.
14 Opo ovanhu eshi va mona oshikumwifalonga eshi Jesus e shi ninga, ova tya: “Ou oshili omuxunganeki winya kwa li e nokuuya mounyuni.” 15 Ndele hano Jesus eshi e shi koneka kutya, vo ova hala oku mu kufa noku mu fininika, ve mu ninge ohamba, okwa shuna komhunda, Oye aeke.
Jesus ta ende mefuta
(Mat. 14:22-33Mark. 6:45-52)16 Nonguloshi eshi ye uya, ovalongwa vaye va ya kefuta. 17 Ndele eshi va ya mowato, ova yauka efuta nokuyaukila kuKapernaum. Ndele opa laula nale, naJesus ine uya natango kuvo. 18 Ndele efuta ola tukulukifwa neenghono kokupepa kwomhepo idjuu.Efuta ola tukulukifwa neenghono kokupepa kwomhepo idjuu. 19 Ndele eshi va kufa ko oshinano shi fike peekilometa nhano ile hamano, ve wete Jesus ta ende kombada yefuta, ndele ta ehene kowato; ovo va kwatwa koumbada. 20 Ndelenee Ye okwa tya kuvo: “Aame ou, inamu tila.” 21 Ndele vo va hala oku mu tambula mowato, mokafimbo tuu oko owato ya fika kedu linya va li ve nokuya ko.
Omungome womwenyo
22 Mefiku la shikula eli, ovanhu va fyaalele komunghulo winya wefuta va mona kutya kaku nowato ikwao, oyo aike ei ovalongwa va ya nayo, ndele Jesus ina ya mowato pamwe novalongwa vaye, ndelenee ovalongwa aveke va ya. 23 Ndele ope uya eewato dimwe da dja kuTiberias, de uya popepi nonhele ei, apa va lilile omingome, Omwene eshi a tonga epandulo. 24 Hano ovanhu eshi va mona Jesus ehe po, novalongwa vaye yo, navo yo va ya meewato, ndele va ya kuKapernaum, va ka konge Jesus.
25 Ndele eshi ve mu hanga langhele kwinya yefuta, ova tya kuye: “Rabbi, onaini we uya ko oku?” 26 Jesus okwe va nyamukula ta ti: “Oshilishili handi mu lombwele: onye itamu kongo nge, eshi mwa mona oikumwifalonga, ndelenee eshi mwa lile omingome edi ndele omwa kuta. 27 Inamu lilongela eendja edi tadi xulu po, ndelenee eendja edi tadi kala fiyo okomwenyo waalushe, odedi Omona wOmunhu te di mu pe, osheshi Oye tuu ou Xe, Kalunga mwene, e mu tula oshihako shaye.” 28 Ndele vo ova tya kuye: “Fye otu nokuninga shike tu longe oilonga yaKalunga?” 29 Jesus okwe va nyamukula ta ti: “Oshilonga shaKalunga osheshi mu itavele ou a tumwa kuye.” 30 Ndelenee vo ova tya kuye: “Edidiliko lilipipo to li ningi hano, tu li mone, fye tu ku itavele? Oto longo shike? 31 Ootate vetu va lile omanna mombuwa, ngaashi pa shangwa: ‘Ye okwe va pa okulya omungome wokeulu.’ ” 32 Ndele Jesus okwa tya kuvo: “Oshilishili handi mu lombwele: HaMoses e mu pele omungome wokeulu, ndelenee Tate Oye te mu pe omungome woshili tau di keulu. 33 Osheshi omungome waKalunga oo tuu ou tau di keulu ndele tau pe ounyuni omwenyo.” 34 Ndele vo ova tya kuye: “Omwene, tu pa alushe omungome ou.” 35 Ndele Jesus okwa tya kuvo: “Aame omungome womwenyo. Ou te uya kwaame, oye ita fi ondjala, ndele ou ta itavele nge, ita fi vali enota fiyo alushe.
36 “Ndelenee ngaashi Ame nde mu lombwela, onye mwa mona nge, nye inamu itavela. 37 Ashishe eshi Tate te shi pe nge, otashi uya kwaame. Ndele ou te uya kwaame, itandi mu ekeleshi. 38 Osheshi Ame nda dja keulu hakuwanifa ehalo lange mwene, ndelenee ehalo laau a tuma nge. 39 Nehalo laTate ou a tuma nge oleli, ndiha kanife po nande umwe mwaava a pa nge, ndelenee ndi va nyumune efiku laxuuninwa. 40 Osheshi ehalo laTate oleli: Keshe tuu ou ta mono Omona ndele te mu itavele, oye e nomwenyo waalushe; ndele Ame handi mu nyumuna efiku laxuuninwa.”
41 Ndele Ovajuda ve mu ngongotela eshi a tya: “Aame omungome ou wa dja meulu,” 42 ndele va tya: “Ye ke fi Jesus, omona waJosef, naxe naina tu va shii. Ota ti ngahelipi hano: Ame nda dja meulu?” 43 Jesus okwa nyamukula ndele ta ti kuvo: “Inamu ngongotelafana. 44 Kape na ou ta dulu okuuya kwaame okuninga Tate, ou a tuma nge, te mu shili. Ndele handi mu nyumuna efiku laxuuninwa. 45 Movaxunganeki mwa shangwa: ‘Ndele aveshe tava ningi va longwa kuKalunga.’ Keshe tuu ou e liudila kuTate ndele a longwa kuye, oye te uya kwaame. 46 Hakutya umwe ngeno a mona Tate, oye tuu aeke a dja muKalunga, oye a mona Tate.
47 “Oshilishili handi mu lombwele: Ou ta itavele oku na omwenyo waalushe. 48 Aame omungome womwenyo. 49 Ooxo va lile omanna mombuwa, ndele vo va fya. 50 Oo omungome ou tau di meulu, opo keshe omunhu e u lye, ye aha fye. 51 Aame omungome ou u nomwenyo wa dja meulu. Ngeenge umwe ta li omungome ou, oye ta kala e nomwenyo fiyo alushe. Nomungome handi u yandje, oo ombelela yange, ei handi i yandjele ounyuni u mone omwenyo.”
52 Opo Ovajuda va patafana ndele va tya: “Ou ota dulu ngahelipi oku tu pa ombelela yaye tu i lye?” 53 Ndele Jesus okwa tya kuvo: “Oshilishili handi mu lombwele, ngeenge itamu li ombelela yOmona wOmunhu nye itamu nu ohonde yaye, nye kamu na omwenyo munye vene. 54 Ou ta li ombelela yange ye ta nu ohonde yange, oye e nomwenyo waalushe, ndele handi mu nyumuna efiku laxuuninwa. 55 Osheshi ombelela yange oyo eendja dashili nohonde yange oyo oshinuwa shashili. 56 Ou ta li ombelela yange nota nu ohonde yange, oye ta kala mwaame naame muye. 57 Ngaashi Tate ou e nomwenyo, a tuma nge, naame ndi nomwenyo omolwaye, osho tuu ou ta li nge, oye ta kala e nomwenyo omolwange. 58 Omungome oo tuu ou wa dja meulu. Hangaashi ooxo va lile omanna, ndele va fya; ou ta li omungome ou, oye ta kala e nomwenyo fiyo alushe.” 59 Edi okwe di popya eshi a li ta longo ovanhu moshinagoga muKapernaum.
Ovalongwa tava shuna monima
60 Ndele opo nee vahapu vomovalongwa vaye eshi ve shi uda, ova tya: “Eendjovo edi odikukutu, olyelye ta dulu oku di pwilikina?” 61 Ndelenee Jesus eshi a li e shi shii muye mwene nokutya, ovalongwa vaye ve di ngongotela, okwa tya kuvo: “Eshi oshe mu ningifa omwenyo mwii? 62 Ongahelipi hano, ngeenge tamu mono Omona wOmunhu ta londo ta i apa a kala shito? 63 Omhepo oyo tuu tai yandje omwenyo; ombelela kai na eshi tai kwafa. Eendjovo edi nde di mu lombwela, odo omhepo nomwenyo. 64 Ndelenee mokati keni omu na vamwe ihava itavele. Osheshi Jesus okwa li a shiiva pehovelo, oolyelye ava ihava itavele, nalyelye ou te ke mu kengelela.” 65 Ndele Ye okwa tya: “Onghee nde mu lombwela, kape na ou ta dulu okuuya kwaame ngeenge ite shi pewa kuTate.”
Ehepaululo laPetrus
66 Okudja opo vahapu vomovalongwa vaye va shuna monima, vo inava enda vali naye. 67 Opo nee Jesus okwa lombwela ava omulongo navavali: “Nanye yo mwa hala okuya?” 68 Ndele Simon Petrus okwe mu nyamukula ta ti: “Omwene, otu ye kulyelye ngeno? Oove u neendjovo domwenyo waalushe; 69 ndele fye twa itavela ndele tu shi shii, Oove Omuyapuki waKalunga.”
70 Jesus okwe va nyamukula: “Haame nde mu hoolola, nye omulongo navavali? Ndelenee umwe womunye omudiaboli.” 71 Ndelenee eshi okwe shi tonga omolwaJudas omona waSimon Iskariot, osheshi ye okwa li ou te ke mu kengelela, ndele ye a li umwe waava omulongo navavali.
Jesub ge kai ǂnubis khoena ra ǂûmā
(Mateub 14:13-21Markub 6:30-44Lukab 9:10-17)1 ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba Galileahurirob, ǁkhāti Tiberiahurirob tis tsîna a ǂansab di nauǃani ge ǃgâu. 2 Tsîn ge kai ǂnubis khoena ǁîba ǃgûb gere ǃkhai-i hoa-i ǁga gere sao, saodi hîab ǁîba khoena ǂuruǂurus ǀkha gere dīden ge mû xui-ao. 3 Ob ge Jesuba ǃnâub ai ǂoa tsî ǁîb di ǁkhāǁkhāsabegu* ǀkha ǁnāpa sī ge ǂnû. 4 (Kurikorobe ra dīhe Jodeǁîn di Pasxaǁâudīb* ǁaeb ge ge ǀgū i.) 5 Ob ge Jesuba ǁîba ra ôase ǃnâub ai ǂoaxaǃgoaxa ǂnubis khoenab ge mûo, Filipub ǃoa ge mî: “Filiputse, mâpa ge nē hoaraga khoena ge nî ǂûmāse pere-e nî ǁama?” 6 ǁÎb ge Filipuba ǃâitsâs ǀguisa gere hî, ǀnaib ge ǂan i tare-eb nî dī ǃkhaisa xui-ao.
7 Ob ge Filipuba ge ǃeream: “ǀGamkaidisi denardi* di pere-i tsîn ge ǁîn hoan ǃaroma ǂâu tide, mâ-i hoa-i ân ga ǂkhari ǃâro-i ǀgui-e hō xawe.”
8 Ob ge ǁîb di ǁkhāǁkhāsabegu di ǀguib, Andreaba ǃgâsab, Simon Petrub ǃoa ge mî: 9 “Nēpab ge axarob koro ǃhoroperegu tsî ǀgam ǁaurokha tsîna ūhâba hâ, xawe tarena ǁîna nētikō kai ǂnubis khoen ǃaroma?”
10 “An khoena hoatsama ǂnû!” tib ge Jesuba ǁkhāǁkhāsabegu ǃoa ge mî. ǁNā ǃkhaib ge ge ǀgâxa i tsîn ge khoen, ǁîn ǃnâ gu ge ǁaubexa koroǀoadisi khoega hâ ina ge ǂnû. 11 Ob ge Jesuba perega ū tsî Eloba gangan tsî khoen ǃnâ ge ǀgoraǂui. ǁNās khaoǃgâb ge ǁnās ǁkhāsa ǁaukha ǀkha ge dī. Tsîn ge hoaraga khoena ǂgaon ge hâ is kōse ge ǂû. 12 Ob ge Jesuba ǁkhāǁkhāsabegu ǃoa ge mî: “Nēsi hoaraga ǃgau go ǃâna ǀhaoǀhao, î-i tā xū-i xare-e ǂkhôasen.” 13 ǁNāpa gu ge koro ǃhoroperegu ǀguiga ge hâ i, xawe gu ge disiǀgamǀa ǀharude ǃân ǀkha ge ǀoaǀoa!
14 Tsî khoen ge Jesub ge dī saosa mû, on ge ge mîǂui: “Nēb ge amase a ǁnā kēbo-ao, ǃhūbaib ai nî hāse da ge ǃâubasen hâ iba!” 15 Tsî Jesub ge ǂan, ǁîn ra ǀgaib ǃnâ gao-aodī bi ǂgao ǃkhaisa, ob ge ǀguri ǃnâugu ǁga ge ǃgû.
Jesub ge ǁgammi ai ra ǃgû
(Mateub 14:22-33Markub 6:45-52)16 ǁNā ǃuia gu ge ǁkhāǁkhāsabega hurirob ǀnomammi ǁga ǁgôa tsî ǁnāpa ǁîba ge ǃâu hâ i. 17 Xawe ǃkhae-i ge tsîb Jesuba noxopa oahā tama ǃkhaisa gu ge mû, o gu ge ǂgaus ǃnâ ǂoa tsî hurirob nauǃani, Kapernaums ǁga ge ǃgâu. 18 ǁNāti gu ǁgubigaru hîa i ge kai, ǀgaisa ǂoa-e hurirob ai ge khâi tsî gu ge ǃgabiga ge kai. 19 Koro tamas ka io ǃnani kilometerga gu ǂoa hâ hîa gu ge Jesuba, ǁgammi aib ǂgaus ǃoa ǃgoaxase ge mû, o gu ge ge ǃao. 20 Ob ge ǁîgu ǃoa ǂgaiǂui tsî ge mî: “Tita Jesuta ge, xuige tā ǃao re!” 21 ǁÎgu ge māsenxase Jesuba ǂgaus ǃnâ ge ǂgâ kai, tsîs ge ǂgausa ǁnātimîsi ǁîb ǁga gu ge garu i ǀkharib di ǀnomammi tawa ge sī.
Jesub ge khoen xa ra ôahe
22 Tsî nau ǁgoagan ge ǂnubis di khoen hîa ge hurirob nauǃani hâ ina ge mû, ǁnāpas go ǀgui ǂgaus ǀguisa hâ i ǃkhaisa. ǁÎn ge ǁkhāti Jesub ǁîb di ǁkhāǁkhāsabegu ǀkha ǂgaus ǃnâ ǂgâ tama tsî gu ge ǀguri Jesub ose ǃnari ǃkhaisa ge ǂan i. 23 ǀNî ǂgaudi ge Tiberiasa xu ǁnā ǃkhaib, ǃKhūb ge pere-e ǀkhae tsî khoena ǂûmāb ǀgūse hā ge mâ. 24 Tsî ǂnubis khoen ge mû Jesub tsî ǁîb ǁkhāǁkhāsabegu a ǀkhai ǃkhaisa, on ge ǂgaudi ǃnâ ǂgâ tsî Kapernaums ǁga Jesuba nî ôase ge ǃgâu.
Jesub ge a ûitsama pere
25 Tsî sī tsîn ge hō bi, on ge ge dî bi: “ǁKhāǁkhā-aotse, mâǁaets go nēpa hā?” 26 Ob ge Jesuba ǁîna ge ǃeream: “Amase, amase ta ra mîba du, sadu ge ǂûmā du ta go ǃkhais ǃaroma ǀgui tita ǀkha ra hâ ǂgao, saode du go mû ǃkhais ǃaromas ose. 27 Tā ǂûn hîa ra toan ǃaroma sîsen; xawe ǀamo ûiba ra mā ǂûn, Khoen Ôab nî mā dun ǃaroma sîsen re; Elob ǁGûb ǁîba ǀgaiǀgai hâ xuige.”
28 On ge ge dî bi: “Eloba tare-e da nî dī ǃkhaisa ǂhâba hâ?”
29 Ob ge Jesuba ge ǃeream: “Nēs ge Elob ǁîsa du nî dī ǃkhaisa ǂhâba hâsa: ǁÎb xa sîhe hâb ǃnâ ǂgom re.”
30 On ge Jesub ǃoa ge mî: “ǁNâi buruxa sao-i mû da nî-e dība da re, sats ǃnâ da nî ǂgom ǃkhaisats ga ǂgao-o. 31 Aiǁgaus asen ge sida aboxana ǃgaroǃhūb ǃnâ manaba gere ǂû! Xoas ra mî khami: ‘ǁÎb ge ǀhomma xu ǁîna pere-e ge mā, ǂûn nîga.’ ”
32 Ob ge Jesuba ǁîn ǃoa ge mî: “Amase ta ra mîba du, Mose tamab ge sado ǀhommi di pere-e ge māba, xaweb ge a ti Î. Tsîb ge nēsi sado ama-ai ǀhommi pereba ra mā. 33 Ama pereb Elob dib ge ǁnāb ǀhomma xu ǁgôaxa tsî ûiba ǃhūbaiba ra māba.”
34 On ge ǁîb ǃoa ge mî: “ǃGôahesatse, sida ûitsēdi hoade nē pereb xa mā da re.”
35 Ob ge Jesuba ge ǃeream: “Tita ge ûib di pereta. Tita ǃoa ra hā-i ge tātsē ǃâ tide. Tsî tita ǃnâ ra ǂgom-i ge tātsē ǁgâ tide. 36 Xawe du ge tita ge mûǃâ tita ǃnâ ǂgom tama hâ. 37 Xawe naun ǁGûb ra tita mān hoan ge tita ǃoa nî hā tsî ta ge ǁîna tātsē ǂhāǂui tide. 38 ǀHomma xu ta ge ti ǂâis ose, xawe Elob hîa ge sî teb di ǂâisa ta nî dīse ǁgôaxa xui-ao. 39 Nēs ge Elob di ǂâisa, hoa khoen ǁîb ge mā tena xu ta ǀgui-i xare-e ǂoaǃnâ tide, xawe ta ǀuni tsēs ai ǁîna ǀamo ûib ǃoa nî ǂkhaiǂkhai ǃkhaisa. 40 Tsî nēs ge ti Îb di ǂâisa, hoan ǁîb Ôaba ga mû tsî ǁîb ǃnâ ǂgomn ǀamo ûiba nî ūhâ ǃkhaisa; tsî ta ge ǁîna hoatsama ǀuni tsēs ai nî ǂkhaiǂkhai.”
41 On ge Jodeǁîna ge ǀara ǁîb ge mî xui-ao: “Tita ge ǀhomma xu hâ pereta.” 42 Tsîn ge ge mî: “Nēb ge Jesub, Josefi ôaba. Sida ge ǁîb îb tsî îs tsîra a ǂan. Mâtib ǁîba ‘ǀHomma xu ta ge ǁgôaxa’ ti ra mî?”
43 Xaweb ge Jesuba ge ǃeream: “Tā ǁîǃnābe ǀara-ūgu. 44 Khoe-i xare-i ge tita ǃoa hā ǁoa, ǁGûb tita ge sîb ga ǁî-e tita ǃoa ǂgaihā tama io, tsî ta ge tita ǀuni tsēs ai ǁî-e ǁōba xu nî ǂkhaiǂkhai. 45 Kēbo-aogu ǃnâ xoamâihe hâ khami: ‘Hoan ge Elob xa nî ǁkhāǁkhāhe.’ Elob xa ǁnâu tsî ge ǁkhāǁkhāsen-i hoa-i ge tita ǃoa ra hā. 46 Khoe-i xare-i ge ǁGûba mû tama, ǁnāb Eloba xu hâb ǀguib ose.
47 “Amase, amase ta ra mîba du, ǁnā-i tita ǃnâ ra ǂgom-i ge ǀamo ûiba ūhâ. 48 Ā, tita ge ûib di pereta! 49 Sadu aboxagu ge ǃgaroǃhūb ǃnâ gu ge manaba gere ǂû, xawe ge ǁō. 50 Nēb ge ǀhomma xu hâ pereba, khoe-i ǁîba ga ǂû-i ge tātsē ǁō tide. 51 Tita ge ûitsama pereta, ǀhomma xu ge ǁgôaxa ta. Nē pereba ga ǂû-i ge ǀamose nî ûi; nē pereb ge a ti ǁgan, ǃhūbaib di ûib ǃaroma ta nî māba.”
52 On ge Jodeǁîna ǁîǃnābe ge ǂnoagutsoatsoa, tare-eb ǁnās ǀkha ra ǂâibasensa. “Mâtib nē khoeba ǁîb sorosa sada nî ǂûmā?” tin ge ge dî.
53 Ob ge Jesuba ǁkhawa ge mî: “Amase, amase ta ra mîba du, Khoen Ôab di sorosa du ga ǂû tama i tsî ǁîb di ǀaoba ā tama i, o du ge sadu ǃnâ ǀamo ûiba ūhâ tama hâ. 54 Xawe ti sorosa ra ǂû-i tsî ti ǀaoba ra ā-i, ǁî-i ge ǀamo ûiba ūhâ tsî ta ge ǁnā-e ǀuni tsēs ai ǁōba xu nî ǂkhaiǂkhai. 55 Ti soros a ama ǂû tsî ti ǀaoba ama āxū xui-ao. 56 Ti sorosa ǂû tsî ti ǀaoba ra ā-i ge tita ǃnâ ra hâhâ tsî tita ǁî-i ǃnâ. 57 Ûitsama ǁGûb ge tita sî tsî ta ǁGûba xu ra ûis ǁkhās khami i ge ǁkhāti tita ra ǂû-e tita ǃnâ-u nî ûi. 58 Nēb ge pereb ǀhomma xu ge ǁgôaxaba. Nē pereb ge sadu aboxagu ge ǂûb khami ī tama hâ. ǁÎgu ge ega ge ǁō, xawe nē pereb xa ga ǂû-i hoa-i ge ǀamose nî ûi.”
59 Nēnab ge Kapernaums tawa, sinagogeb* ǃnâ ra ǁkhāǁkhāǃâ ge mî.
ǀAmo ûib di mîdi
60 ǁNā-amagan ge ǂguin ǁkhāǁkhāsaben dina ge mî: “Kaise a ǁkhō mîs ge nēsa. Tari-e kha ǁîsa a ǁnâuǃā ǁkhā?”
61 Jesub ge ǁîb ǃnâ ge ǂan, ǁîb di ǁkhāǁkhāsaben ge ǀara ǃkhaisa, tsîb ge ǁîn ǃoa ge mî: “Nēs xa du kha ǃnôa-aiǃnaose ībahe? 62 O mâti du nî ǂâi, Khoen Ôaba du ga ǁkhawa ǀhommiǀîb ra ǃapase, ǀkhīxūb geǀî a mûo? 63 Ûiba ra māb ge Elob di Gagaba. Khoesi ǀgaib ge harebeoǃnâ. Tsî nē mîdi sadu ǃoa ta go ǃhoadi ge gaga tsî a ûi. 64 Xawe ǀnîn sadu din ge ǂgom te tama hâ.” (Jesub ge tsoatsoasa xu ge ǂan i, tarin xab ǂgomhe tama tsî tari-i xab nî ǀapexūhe ǃkhaisa.) 65 Ob ge ge mî: “ǁNā-amaga ta ge ra mîba du, khoe-i xare-i ge tita ǃoa a hā ǁoa, ǁGûb xa i ga ti ǃoa hā-ūhe tama io.”
66 ǁNā ǁaeb ain ge ǂgui ǁkhāǁkhāsaben ǁîb dina dabasen tsî ǁîba ǃaruǀî sao tama ge i. 67 Ob ge Jesuba disiǀgamǀagu ǁga dabasen tsî ge dî: “Sago tsîna ra ǃgûxū te ǂgao?”
68 Ob ge Simon Petruba ǁîba ge ǃeream: “ǃKhūtse, tari-i ǁga ge kha nî ǃgû? Sats ǀguits kom mîdi ǀamo ûib dide ūhâo. 69 Sige ge ra ǂgom tsî a ǂan Elob di ǃAnuts a ǃkhaisa.”
70 Ob ge Jesuba ge mî: “Disiǀgamǀase ta ge sago ge ǁhûiǂui, xaweb ge ǀguiba a ǁgâua.*” 71 ǁÎb ge Judab, Simon Iskariotǁîb ôab, ǁkhāǁkhāsabegu ǀguib hîa nî ǀapexū bib xa gere ǃhoa.