Johannes Omushashi ta dipawa
(Mark. 6:14-29Luk. 9:7-9)1 Ndele opo nee pomafiku enya omupangeli woshitine shoshilongo Herodes okwa uda etumbalo laJesus. 2 Ndele okwa tya kovapiya vaye: “Oye Johannes Omushashi, a nyumuka koufi, onghee eenghono odo otadi longo muye.” 3 Osheshi Herodes okwa kwatifa Johannes ndele okwe mu manga, ndele okwe mu idilila modolongo omolwaHerodias, omukainhu waFilippus, ondenge yaye. 4 Osheshi Johannes okwe mu tile: “Oshidila, ito dulu okukala naye.” 5 Ndele Herodes okwa hala oku mu dipaa, ndele okwa tila ovanhu, osheshi ovo ve mu tala oye omuxunganeki. 6 Ndelenee oshivilo shefiku lokudalwa kwaHerodes eshi sha dana, omona okakadona kaHerodias oka tutula oudano moipafi yavo, ndele oo owa hafifa Herodes; 7 onghee okwe mu udanekela neano e mu pe keshe eshi a hala. 8 Ndele ye okwa tya ngaashi a hekelwa kuina: “Pe nge omutwe waJohannes Omushashi moshiyaxa eshi.” 9 Ndele Ohamba ya nyika oluhodi, ndele omolweano nomolwovaenda ya lombwela, ke u pewe. 10 Ndele oya tuma okutetifa ko omutwe waJohannes modolongo. 11 Ndele omutwe waye wa etwa moshiyaxa nokakadona ke u pewa, ndele ke u twalela ina. 12 Ndele ovalongwa vaye ve uya, ndele va kufa po oshimhu shaye, ndele tave shi pake; ovo va ya ndele tave shi hepaululile Jesus.
Jesus ta pakele po ovalumenhu omayovi atano
(Joh. 6:1-14)13 Ndele Jesus eshi e shi uda, okwa dja po ta ende mowato, okwa ya koima kwe likalela. Neengudu eshi de shi uda ode mu shikulila ko kolupadi, da dja koilando. 14 Ndele Jesus eshi e uya komunghulo, okwa mona ko ongudu inene yovanhu, ndele okwa li e va kenukila, ndele okwa velula ovanaudu vavo.
15 Ndele onguloshi eshi ye uya, ovalongwa vaye ve uya kuye ndele tava ti: “Poima apa omombuwa yongaho, netango la toka, lekela ovanhu, va ye komikunda ve ke lilandele oikulya.” 16 Ndelenee Jesus okwa tya kuvo: “Ahowe, itava pumbwa okuya; va peni oikulya.” 17 Ndelenee vo tava ti kuye: “Fye otu nomingome nhano adike neeshi mbali.” 18 Ndele Ye ta ti: “Di eteni oku kwaame.” 19 Ndele okwa lombwela eengudu dovanhu di kale omutumba komwiidi, ndele okwa kufa ko omingome edi nhano neeshi mbali, okwa lyaamena keulu, e di nangeka noupuna, ndele te di pambula, okwa pa ovalongwa vaye omingome, novalongwa ve di tukulila ovanhu. 20 Ndele aveshe ova lya, ndele va kuta. Opo nee va toola oundjaumukile vomingome, oimbale omulongo naivali ya yada. 21 Ndele ava va lya, ovo va li ovalumenhu omayovi atano, ovakainhu nounona inava valwa.
Jesus ta ende kombada yefuta
(Mark. 6:45-52Joh. 6:15-21)22 Ndele Ye okwa ulumika ovalongwa vaye va ka londe mowato, ve ke mu tetekele komunghulo walanghele kwinya, fimbo Ye ta lekele eengudu dovanhu. 23 Ndele eshi a lekela eengudu dovanhu, okwa ka londa komhunda e likalela a ilikane. Hano eshi kwa ninga onguloshi okwa li ko Oye aeke. 24 Ndele owato ya hangika kokule nomunghulo, ndele ya monifwa oixuna komakufikufi, osheshi omhepo ye va dja komesho. 25 Ndelenee openangelo etine loufiku Jesus okwe uya kuvo ta ende kombada yomeva efuta. 26 Ndele ovalongwa eshi ve mu mona ta ende kombada yomeva efuta, ova haluka ndele tava ti: “Oshilulu osho!” ndele va kuwa pombada molwoumbada. 27 Ndelenee Jesus e va popifa diva, ta ti: “Kaleni nomwenyo muwa, Aame ou, inamu tila.”
28 Ndele Petrus okwe mu nyamukula ndele ta ti: “Omwene, ngeenge oove, lombwele nge ndi uye kwoove handi ende kombada yomeva.” 29 Ndele Oye ta ti: “Ila!” Ndele Petrus okwa dja mo mowato nokwa enda kombada yomeva e uye kuJesus. 30 Ndelenee eshi a mona omhepo inene, okwa tila, naashi a hovela okuningina mo, okwa ingida ta ti: “Omwene, xupife nge!” 31 Ndele Jesus okwa nana diva eke laye okwe mu kwata ndele ta ti kuye: “Omuneitavelo linini ove, oshike wa limbililwa?” 32 Hano vo eshi va ya mowato, omhepo ya lota, 33 ove linyongamena kuye ndele tava ti: “Oove shili Omona waKalunga.”
Jesus ta velula ovanaudu
(Mark. 6:53-56)34 Ndele vo eshi va yauka ova fika komukunda waGenesaret. 35 Ndele ovalumenhu vokomukunda winya eshi ve mu koneka, ova tuma momukunda aushe, nova eta kuye ovanaudu aveshe. 36 Ndele ove mu indila va shiive okukuma nande okonyemba yoshikutu shaye; naaveshe ava ve i kuma, ova veluka.
Johaneb ǁĀǁnâ-aob di ǁōb
(Markub 6:14-29Lukab 9:7-9)1 ǁNā ǁaeb ǃnâb ge Herodeb Antipab, Galileab ǀkharib di gao-aoba Jesub xa ge ǁnâu. 2 Ob ge ǁîb di ǃoaba-aogu ǃoa ge mî: “Nēb ge Johaneb ǁĀǁnâ-aob, ǁōba xu ge khâi tsî ǁnā-amaga ǀgaib, nēti ī buruxa dīna dīs diba ūhâba.”
3 Herodeb ge ǀnai Johaneba ǃkhō kai tsî ǁîba ǃgaeǃnon tsî ǃkhō-oms ǃnâ ge ǂgā hâ i, ǃgâsab Filipub di taras Herodias hîab ge ǁîba ūxūs ǃaroma. 4 Johaneb ge ǀû tamase ǁîba gere ǃkhâikhom, ǂhanu tamaseb ge ǃgâsab tarasa a ū ǃkhais ǃaroma. 5 ǁNā-amagab ge Herodeba ǁîba gere ǃgam ǂgao, xaweb ge Jodeǁîn hîa ǁîba kēbo-aose gere ǃgapaǀîna ǃao tsî gere sauaǃnâ.
6 Tsî Herodeb di ǃnaetsēs gere ǁâudīhe, os ge Herodias di ôasa kaise ge ǁîba ǃgâise a tsâ kai ǂnāba hoa ǁkhausaben aiǃâ gere ǂnā. 7 ǁNā-amagab ge ǁîsa nūs ǀkha ge mîmâiba, ǁkhore tsîs ga ǂhâba xū-i hoa-eb nî ǁîsa mā ǃkhaisa.
8 Os ge ǁîs di îs Herodias xa ǀapeǃnâhe tsî ǁîba ge ǂgan “Johaneb ǁĀǁnâ-aob di danasa taniǃnâǃoreb ǃnâ hā mā te!” ti.
9 Tsî nē ǀgôas ge Johaneb di danasa ǂgans khaoǃgâb ge gao-aob Herodeba nūs hîab ge ǁîs ǀkha mîmâis xa ge ǃhausen, xaweb ge nētikō ǂgui khoen aiǃâb ge nū xui-ao ge mîmā, ǁîs di ǂgans nî dīǀoaǀoahesa. 10 ǁNā-amagab ge ǁhāǁnâdana-aoba ge sîhe tsîb ge Johaneb di danasa ǃkhō-oms ǃnâ ge a ǁhāǁnâ. 11 Tsîs ge Johaneb danasa taniǃnâǃoreb ǃnâ tanihe hâse ǀkhī-ūhe tsî ǀgôasa ge māhe, os ge ǁîsa ǁgûsa ge mā. 12 O gu ge Johaneb di ǁkhāǁkhāsabega* hā tsî ǁîb di sorosa māhe tsî ge ǁkhō. ǁNāpa xu gu ge tare-i ge īsa Jesuba sī ge ǂhôa.
Jesub ge kai ǂnubis khoena ra ǂûmā
(Markub 6:30-44Lukab 9:10-17Johaneb 6:1-14)13 Tsî Jesub ge Johaneb ge ǃgamhe ǀgausa a ǁnâu, ob ge ǁnātimîsi ǁî-aitsama ǂgaus ai ǂoa tsî ǃgarob ǁga ge ī, ǀgurib nî hâse. Xawen ge khoena mâpab hâ ǃkhaisa a ǁnâu, on ge ǃkharagaǃnâgu ǃkhaiga xu daob ai ge sao bi. 14 Tsî ǂgausa xub ge ǁgôaxa, ob ge Jesuba ǁîna kaise ge ǀkhom tsîb ge ǀaesen ge hâ i khoen hoana ge ǂuruǂuru.
15 Tsî ǃui kara i geo gu ge ǁîb di ǁkhāǁkhāsabega ǁîb ǃoa hā tsî ge mî: “ǃGaro-i ge a nēpa tsî-i ge ǀnai ra ǃkhaetsoatsoa. Nē ǂnubis khoena ǁîn di hâǃkhaidi ǃoa oa kai re, în ǁnāpa ǂûna sī ǁamabasen.”
16 Ob ge Jesuba ge ǃeream: “ǁÎn nî oa ǃkhais ge ǂhâbasa tama hâ, sago ǁîna ǂûn nî xū-e mā re.”
17 Xawe gu ge ge ǃeream: “Hoara ge ūhân ge koro peregu tsî ǀgam ǁaukha tsîna.”
18 Ob ge Jesuba ǁîgu ǃoa ge mî: “O ǁîna ǀkhī-ū, î mā te hā.” 19 ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba nē ǂnubis khoen ǃoa “ǀGân ai du ǂnûǁnâsen re” ti ge mî. Tsîb ge koro peregu tsî ǀgam ǁaukha tsîna ū, ǀhommi ǃoa kōkhâi tsî nē ǂûn ai Elob di ǀkhaeba ge gowaǂui. Tsîb ge ǃârodi ǃnâ khôa tsî ǁîb di ǁkhāǁkhāsabega ge mā tsî gu ge ǁîga ǂnubis khoena ge ǂûmā.
20 Mâ ǀguiǀguibe khoe-i hoa-i ge ǂû tsî ǂâu hâse ge ǁâ tsî gu ge ǁkhāǁkhāsabega disiǀgamǀa ǀharude ǃgau ge ǃârodi ǀkha ge ǀoaǀoa. 21 Koroǀoadisi khoegu ge ge ǂû, xawe ǀgôan tsî taradi tsîn ge nē ǃgôab ǃnâ ǃgôaǂgāsa tama ge hâ i.
Jesub ge ǁgammi ai ra ǃgû
(Markub 6:45-52Johaneb 6:15-21)22 ǁNās khaoǃgâb ge Jesuba ǁîb di ǁkhāǁkhāsabega ge mîmā, î gu ǂgaus ai ǂoa tsî ǁîb aiǃâ nauǃanib hurirob dib ǃoa ǃgâu, ǁîb ra ǂnubis khoena ǁaru kai hîa. 23 Tsî ǂnubis khoen disab ge ǁaru kais khaoǃgâb ge ǀguri ǃnâub ai ge ǀgoreǃgûǂoa. Ganupeb ǀguri ǁnāpa hâ hîa i ge ge ǃui. 24 ǁNā ǁaeb ais ge ǂgaus hîa gu ge ǁkhāǁkhāsabega hâ-ū isa kaise ǃnūse hurirob ǀnomamma xu ge hâ i tsî kaise ǁaixa ǃgabigu xa ge hāǂamhe, ǂoab ǀgaisase ǁîs ǃoagu gere ǃgom xui-ao.
25 Tsî ǃnauǁgoagab ge Jesuba hurirob ai ǃgûǃgoaxase ǁîgu ǃoa ge hā. 26 Tsî gu ge ǁkhāǁkhāsabega a mû ǁgammi aib ǃgûǃgoaxa ǃkhaisa, o gu ge kaise ǃao tsî ǃhurib xa ǃgarise ǃau tsî ge mî: “ǁNā-i ge ǀnore-e!”
27 ǁNātimîsib ge Jesuba ǁîgu ǃoa ge mî: “ǂGaoba ūhâ re! Tā ǃao re. Tita Jesuta ge xuige.”
28 Ob ge Petruba ǁîb ǃoa ge mî: “ǃKhūtse, sats nîs kao mîba te, î ta ǁgammi ai sats ǁga ǃgû.”
29 Ob ge Jesuba ge ǃeream bi: “O hā re!” ǁNātimîsib ge Petruba ǂgausa xu ǁgôa tsî hurirob ai ǁîb ǃoa ge ǃgûtsoatsoa. 30 Xaweb ge Petruba ǂoab a kaise ǀgaisa ǃkhaisab ge mû, o kaise ǃaob xa ǃkhōhe tsî ǁnātimîsi ge āǁōtsoatsoa, ob ge “Hui te re ǃKhūtse!” ti ge ǃau.
31 ǁNā ǁaeb aib ge Jesuba ǃommi âba ǀhōǂui, ǃkhō bi tsî ǁgamma xu huiǂui bi tsî ge mî: “Sa ǂgoms ge kaise a ǂkhariro. Tare xū-i ǃaromats ra îganǀgē?”
32 Tsî Jesub tsî Petrub tsîkha ge ǂgaus ai a ǂoa, ob ge nē ǂoaba ge ǁgoea-ai. 33 O gu ge ǂgaus ǃnâ ge hâ i ǁkhāǁkhāsabegu hoaga Jesuba ǀgoreǀî tsî ge mî: “Sats ge amase a Elob Ôa!”
Jesub ge ǀaesen hâna Genesarets ǃnâ ra ǂuruǂuru
(Markub 6:53-56)34 Tsî Jesub tsî ǁîb di ǁkhāǁkhāsabegu ge huriroba ǃgâutoa, o gu ge Genesarets ǀkharib ǃnâ ge sī. 35 Kaise ǃhaeses ge Jesub di hāsa ǂanhe tsî hoaraga ǀkharib ǃnâ ge ǂhôahe. ǁNātimîsin ge khoena hoaraga ǀaesen hâna ǁîb ǃoa ge sī-ū. 36 Tsîn ge ǁîn di ǀaesen hâna ge sī-ū khoena ǁîba gere ǀkhoma, în ga ǁnâi ǁîb sarab di ǂaob xaweba tsâǀkhā ǃkhaisa tsî tsâǀkhā ge khoen hoan ge hoaragase ge ǂgauǂgauhe.