Gideon
1 Ndelenee ovana vaIsrael eshi va ninga osho shii momesho Omwene, Omwene e va yandja momake Ovamidian omido heyali. 2 Neke lOvamidian la fininika Israel. OmolwOvamidian ovana vaIsrael ove lihokela omakololo aa e li meemhunda nomakololo manene neehotengulu domeemhunda. 3 Osheshi alushe Ovaisraeli ngeenge va kuna, Ovamidian nOvaamaleki novanhu vokoushilo ve uya, ndele ve va homona, 4 va onga eenhanda oku va lwifa, ndele va hanauna po oilya yomomapya fiyo okuGasa, ndele inava fiya po nande eendja, needi neengobe ile eendongi muIsrael. 5 Osheshi ovo ve uya noimuna yavo neefaila davo ndele ve uya ngaashi oshipaxu meemhunga, osheshi vo neengamelo davo oda li di he shii okuvalwa. Osho ngaha hano ve uya moshilongo ve shi tokeke. 6 NOvaisraeli va ninga eehepele unene omolwOvamidian, ndelenee ovana vaIsrael va kuwa kOmwene. 7 Novana vaIsrael eshi va kuwa kOmwene omolwOvamidian, 8 Omwene okwa tumina ovana vaIsrael omuxunganeki, ndele ye okwa lombwela Ovaisraeli: “Omwene Kalunga kaIsrael ta ti ngaha: Ame mwene nde mu pitifa muEgipiti, ndele nde mu kufa mo meumbo loupika. 9 Ndele nde mu xupifa momake Ovaegipiti nomomake ovafininiki veni aveshe, ndele nde va taataa komesho yeni, ndele nde mu pa oshilongo shavo. 10 Naame onde mu lombwela: ‘Aame Omwene Kalunga keni. Inamu tila oikalunga yOvaamori mu li moshilongo shavo. Ndelenee nye inamu pwilikina ondaka yange.’ ”
11 Opo nee omweengeli wOmwene okwe uya nokwa kala omutumba momwandi u li muOfra, ou wa li waJoas, Omuabieser, fimbo omona waye omumati, Gideon, ta xu oilya moshikolelo sheeviinyu, opo ye e i holeke Ovamidian. 12 Nomweengeli wOmwene okwe mu holokela ndele ta ti kuye: “Omwene oku li pamwe naave, omukwanyati omuladi!” 13 Opo nee Gideon te mu pula: “Akutu, Omwene wange, Omwene ngeenge e li pamwe nafye, omolwashike hano oinima aishe ei ye tu wila? Noikumwifalonga yaye, oyo ootate ve tu hepaululila, oi li peni? Venya eshi va tile: Omwene haye e tu pitifa mo muEgipiti? Ndelenee paife Omwene e tu ekelashi ndele e tu yandja meke lOvamidian.” 14 Opo nee Omwene e mu pungulukila ndele ta ti: “Inda meenghono tuu edi doye ndele xupifa Israel meke lOvamidian. Ame ohandi ku tumu.” 15 Ndelenee ye okwe mu pula: “Akutu, Omwene, Israel ohandi ke shi xupifa nashike? Tala, oludi letu olongahoelela kuManasse, naame mwene omuxupielela movambuletu.” 16 Opo nee Omwene ta ti kuye: “Ame ondi li pamwe naave, onghee to ka taataa Ovamidian ngaashi omulumenhu umwe.” 17 Ndele ye okwe mu nyamukula ta ti: “Ame ngeenge nda filwa onghenda koshipala shoye, talife nge edidiliko, ndi shiive kutya ove to popi naame. 18 Ino dja po apa, fimbo inandi aluka kwoove ndele handi ku etele oshali ndele handi i tula pomesho yoye.” Ye ta ti: “Ame ohandi kala fiyo to aluka.” 19 Opo nee Gideon okwa ya mo nokwa longekida okakombwena noikuki ihe nonhafi youfila u fike peekilograma omulongo. Nombelela e i tula mokambale nomunghoka okwe u tila metiti. Ndele okwe i twala kuye pomwandi ndele te i tula puye. 20 Ndelenee omweengeli wOmwene okwe mu lombwela: “Kufa ombelela noikuki ihe nonhafi, u i tile kemanya eli ndele tila ko kombada yayo omunghoka.” Ndele osho a ninga. 21 Opo nee omweengeli wOmwene okwa ulika onhele yonhaili ei ya li meke laye nokwa kuma ombelela noikuki ihe nonhafi. Opo nee omundilo wa dja memanya ndele wa lungwinifa po ombelela noikuki ihe nonhafi. Ndele omweengeli wOmwene okwa kana po momesho aye. 22 Gideon eshi a dimbulukwa nokutya, ou okwa li omweengeli wOmwene, Gideon ta ti: “Akutu, Omwene Kalunga, osheshi ame nda mona omweengeli wOmwene koshipala noshipala!” 23 Ndelenee Omwene okwe mu lombwela: “Ombili nai kale naave! Ino tila! Ito fi!” 24 Opo nee Gideon okwa tungila ko Omwene oaltari ndele te i luku: “Omwene Oye ombili!” Oko shi li fiyo onena eli puOfra shOvaabieser.
25 Ndele oufiku tuu winya Omwene okwe mu lombwela ta ti: “Kufa ongobe yomhedi yaxo, nongobe imwe yomido heyali, ndele ngumauna po oaltari yaBaal, xo e i na, ka po olupwelele loshikalunga Asera olo li li pomunghulo washo; 26 ndele tungila Omwene Kalunga koye, oaltari koxulo yoshikulundu eshi nokulondekafana omamanya, ndele kufa ongobe yomhedi onhivali ndele i yamba omundiloyambo pamwe noikuni yokolupwelele tai di komuti waAsera, olo u noku li ka po.” 27 Opo nee Gideon okwa kufa ovalumenhu omulongo vomovapiya vaye nokwa ninga ngaashi Omwene e mu lombwela. Ndelenee ye eshi a tila eumbo laye novalumenhu vomoshilando, e shi ninge omutenya, ye okwe shi ninga oufiku. 28 Novalumenhu vomoshilando eshi va penduka ongula inene, oaltari yaBaal oya ngumaunwa po nolupwelele laAsera olo la li momunghulo wayo la kewa po nongobe onhivali ya yambwa koaltari, oyo ya tungwa ko. 29 Opo nee ova pulafana: “Olyelye e shi ninga?” Ndele fimbo tava konakona ndele tava pula, opa tiwa: Gideon yaJoas e shi ninga! 30 Opo nee ovalumenhu vomoshilongo tava ti kuJoas: “Omona woye omumati, mu yandja a fye, shaashi ye okwa ngumauna po oaltari yaBaal, naashi a ka po olupwelele laAsera la li momunghulo wayo.” 31 Ndelenee Joas okwa lombwela aveshe ava va kala puye: “Mwa hala okukondjela Baal? Ile mwa hala oku mu kwafa? Ou te mu kondjele ota ka fya mongula. Ye ngeenge oshikalunga, ne lipopile mwene, shaashi winya a ngumauna po oaltari yaye.” 32 Onghee hano ve mu luka efiku olo: “Jerubbaal, ndele tava ti: Baal ne mu kondjife, ye eshi a ngumauna po oaltari yaye.”
33 Opo nee Ovamidian aveshe nOvaamaleki novanhu vokoushilo va ongala kumwe ndele va tauluka omulonga waJordan ndele va onga onhanda mepumbu laJisreel. 34 NOmhepo yOmwene ya yada muGideon. Ndele ye okwa shika enghuma lodi yomhedi, nOvaabieser va ifanwa ve mu shikule. 35 Ye okwa tuma yo ovatumwa kuManasse ashishe, navo yo va ifanwa ve mu shikule. Nokwa tuma yo ovatumwa kuAsser nokuSebulon nokuNaftali, ndele vo ova fikama ve ke va lwife. 36 Opo nee Gideon okwa popya naKalunga ta ti: “Ove ngeenge wa hala shili okuxupifa Israel kekwafo leke lange, ngaashi wa tonga, 37 tala, ame ohandi tula olududi lodi moshipale: omume ngeenge tai wile kolududi, fimbo edu alishe la kukuta, opo nee ame ndi shi shii Ove oto ka xupifa Israel, kekwafo leke lange ngaashi wa tonga.” 38 Ndele osho sha ningwa: Ye eshi a penduka ongula inene, okwa fingonona olududi nokwa kama mo omume ndee tai yada okalwiyo. 39 Opo nee Gideon okwa popya naKalunga ta ti: “Ehandu loye liha xwamene nge, ndele itavelele nge ndi popye lumwe aluke. Nandi yelekele lumwe aluke nolududi: olududi nali kale la kukuta, fimbo edu alishe li nomume.” 40 NOmwene osho a ninga oufiku winya: olududi la li la kukuta, fimbo edu alishe li nomume.
Gideonni
1 Israelǁîn ge ǁkhawa ǃKhūb ǃoagu gere ǁore, ob ge ǁîba ge dī în Israelǁîna Midianǁîn xa hûdisi kuriga gaoǂamhe. 2 Midianǁîn ge Israelǁîn xa ge ǀgaisa i tsîn ge Israelǁîna ǃhomgu ai ǁhoagu tsî ǀnî sâusenǃkhain ǃnâ sī ge gaugausen. 3 Israelǁîn ga ǃkhomna a tsoro, on ge Midianǁîna Amalekǁîn tsî aiǂoas ǁaedi tsîn ǀkha ǁîna hā gere ǁnāǂam. 4 ǁÎn ge ǁnāpa hâǃkhaiba ǂnaumâi tsî ǃhanaǂûna Gasas tawas kōse gere hîkākā. ǁÎn ge ǁkhāti hoaraga gūn, goman tsî dâukin tsîna gere ū tsî ǀgui ûitsama xū-i tsîna Israelǁîna ge ǁnāxūba tama hâ i. 5 ǁÎn ge ǁîn di ǂgarib tsî tentdi tsîn ǀkha ǂhomn khami ǂguise gere hā. ǁÎn tsî ǁîn di ǃnain tsîn ge ǃgôahe ǁoan ase ge ǂgui i, tsîn ge ǃhūba hā gere hîkākā.ǃNain 6 Israelǁîn ge ǁîn ǃoagu ge huisen ǁoa i.
7 On ge Israelǁîna ǃKhūb ǃoa ge ǂgai Midianǁîna xun nî huihese, 8 tsîb ge ǁîba nē ǂhôas, ǃKhūb Israeli di Elob disa ge ǁîna a hā-ūba kēbo-aoba ge sîba: “Tita ge sado Egipteb ǃnâ du ge hâǃnâ i khobosisa xu ge ǃnoraǃnora. 9 Tita ge Egipteǁîn tsî sadu ǃoagu ge nē ǃhūb ǃnâ gere ǃkham khoen tsîna xu ge huiǂui du. Tita ge sadu ǃaroma ǁîna nēpa xu doeǁgaǂui tsî ǁîn di ǃhūba sado ge mā. 10 Tsî ta ge ‘Tita ge ǃKhūta, sadu Elota; tā Amorǁîn, ǁîn di ǃhūb ǃnâ du ǁan hân di elona ǀgoreǀî’ ti ge mîba du, xawe du ge tita ǃgâ ǂgao tama ge i.”
11 ǁNās khaoǃgâb ge ǃKhūb di ǀhomǃgāba Ofras tawa sī tsî Abieserǁîb, Joasi di ge i aikehais ǃnaka sī ge ǂnû. ǁÎb di ôab Gideonni ge Midianǁîn xab mûhe tidega ǃhoroba ǂauxûib ǀāǃnâǃkhais ǃnâ gere ǂnauǂui. 12 Ob ge ǃKhūb di ǀhomǃgāba ǁîba ǁnāpa ǂhai tsî ge mî: “ǃKhūb ge hâǀkhā tsi, ǁkhoaǂgaoxa ǃgari-aotse.”
13 Ob ge Gideonna ǁîb ǃoa ge mî: “ǃGôahesatse toxopa mîba te re, ǃKhūb ga sida ǀkha hâo, tare xū-i ǃaroman kha ǁnâi nē xūn hoana sida ǀkha go ī? Mâpa gu ǁnâi hâ ǁnā buruxa dīgu sida aboxagu ge ǁîgu xa mîba da tsî ‘ǃKhūb ge Egipteba xu ge ǂgaeǂguiǂui da’ ti a mîga? ǃKhūb ge nēsi ǁnāxūǃgâ da tsî Midianǁîn di ǀgaib ǃnâ go māǁnâ da.”
14 Ob ge ǃKhūba ǁîba ge mîmā: “Sa kai ǀgaib ǀkha ǃgû, îts Israelǁîna Midianǁîna xu sī huiǂui. Tita ǂûta ge ra sî tsi.”
15 Ob ge Gideonna ge mî: “ǃKhūtse, mâti ta Israelǁîna nî huiǂui? Ti ǀaokhoen ge hoan xa Manaseb ǃhaos ǃnâ a ǂkhabusa khoena, tsî tita ge ti ǀaokhoen mûǁae xū tama khoeta.”
16 Ob ge ǃKhūba ge ǃeream: “Sats ge ǁnāsa nî dī ǁkhā, tita sats ǀkha hâ xui-ao. Sats ge Midianǁîna ǀgui khoeba dans ǁkhās khami nî dan.”
17 Ob ge Gideonna ge mî: “Tita ǀkhats ga ǂkhîǂâixao, ǃKhūts a ǃkhais di ǁgauǁgau-e mā te re. 18 Tā nēpa xu ǃgû re, ǁguiba-e ta hā-ūba tsis kōse.”
Ob ge ǁîba “Oaǀkhīts nîs kōse ta ge nî ǃâu” ti ge mî.
19 Gideonni ge oms ǃnâ ǂgâ tsî piriro-e sī ǁanǁan tsî khūkhūsa tama pere-e disi kiloxram mel-i ǀkha ge dī. Tsîb ge ǁgan-e ǀharus ǃnâ ǂgā, sīro-e sūs ǃnâ ǂnâ tsî ǁîna aikehais tawa sī ǃKhūb di ǀhomǃgāba ge mā. 20 Elob di ǀhomǃgāb ge “ǁGan-i tsî pere-i tsîna ǃhaob ai ǂnûi, î sīro-e ǁîn ai ǂnâ” ti a mî, ob ge Gideonna ǁnāti ge dī. 21 Ob ge ǃKhūb di ǀhomǃgāba ǃomǁaeb ge ūhâ i haib di ǀams ǀkha ǁgan-i tsî pere-i tsîna ge tsâǀkhā. ǀAes ge ǃhaoba xu ǂoaxa tsî ǁgan-i tsî pere-i tsîna ge ǂhubiǂui. ǁNās khaoǃgâb ge ǀhomǃgāba ge bē.
22 Ob ge Gideonna ǃKhūb di ǀhomǃgābab go mû ǃkhaisa hōǃâ tsî ge ǂgaiǂui: “ǃKhū Elotse, sa ǀhomǃgāba ta ge aisa xu ais ǁga go mû.”
23 Xaweb ge ǃKhūba ǁîb ǃoa ge mî: “ǂKhîǂâixa! Tā ǃao, ǁōts tide xuige.” 24 Ob ge Gideonna ǁnāpa ǃKhūba altarsa ǂnubiba tsî ǁîsa “ǃKhūb ge a ǂkhî” ti ge ǀonǂgai. (ǁÎs ge noxopa Abieserǁîn di ǃās Ofras ǃnâ mâ.)
25 ǁNā tsuxub ǃnâb ge ǃKhūba Gideonna ge mîba: “Sa îb di ǁgōb tsî ǀnî ǁgōb hû kurixab tsîkha ū, îts sa îb ge Baala dība altarsa khôaǁnâ tsî ǁgôa-elos Aseras di īb ǁîs xōǀkhā mâb tsîna ǁhāǁnâ. 26 Îts ǃamkuse kurusa altarsa ǃKhūb sa Eloba ǀgapib ai ǂnubiba. ǁNās khaoǃgâ ǀgamǁî ǁgōba ū, î ǁîba khauǁguibase ǁguiba, Aseras di īb hîats go ǁhāǁnâb di ǀaen ǀkha.” 27 Ob ge Gideonna ǁîb ǃgāga xu disiga ū tsî ǃKhūb go mîba bi khami ge dī. ǁÎb ge ǁîb îb di ǀaokhoen tsî ǃās di khoen tsîn xab gere ǃao xui-ao, nēsa tsēa di tama i tsî tsuxuba ge dī.
28 ǁNā ǃās di khoen ge sao ra tsēs ǃnauǁgoagan ge khâimâ, o Baali di altars tsî Aseras di īb tsîra khôaǁnâhe hâ, tsîb ǀgamǁî ǁgōba ǂnubihe ge altars ai khauǁguibase ǁguibahe hâ ǃkhaisa ge mû. 29 On ge ǁîǃnābe gere dîgu: “Tari-e nēti go dī?” Tsî dîǃgâ tsîn ge ǂanǂui Joasi ôab Gideonni ge nē ǃkhaisa dīsa, 30 on ge Joasi ǃoa ge mî: “Sa ôaba ǂoaxa-ū, î da ǃgam bi. ǁÎb ge Baali di altarsa khôaǁnâ tsî Aseras di īb altars xōǀkhā go mâ ib tsîna go ǁhāǁnâ.”
31 Xaweb ge Joasa ǁîb ǃoagu ge khâimân hoan ǃoa ge mî: “Baala du ra ǀkhaoba ǂgao? ǁÎba du ra ǂnoaguba? ǁÎba ga khâiba khoe-i hoa-i ge ǁgoas aiǃâ nî ǃgamhe-e. ǁÎb nî elos karao, ab aitsama ǀkhaobasen, ǁîb di altars komo nē go khôaǁnâhesao.” 32 ǁNā tsēsa xub ge Gideonna Jerubal ti ge ǀonǂgaihe, Joasi ge “Ab Baala aitsama ǁkhaubasen, ǁîb di altars kom nē go khôaǁnâhesao” ti a mî xui-ao.
33 ǁNā ǁaeb ǃnân ge hoaraga Midianǁîn, Amalekǁîn tsî aiǂoas ǃhaodi khoen tsîna Jordanna ǃgâu tsî Jesreelǃgoaǃnāb ǃnâ sī hâǃkhaiba ge ǂnaumâi. 34 ǃKhūb di Gagab ge Gideonna ge hāǂam tsîb ge xâiǁnâsa ge xâi, Abieserǁîgab nî ǂgaikhâise î gu ǁîba sao. 35 ǁKhātib ge sîsabega Manaseb di ǀkharikha hoakha ǁga ge sîǂui ǁîgab nî ǂgaise. ǁÎb ge ǁkhāti Aseri, Sebulonni tsî Naftalib tsîgu di haodi aogu tsîna ge ǂgaikhâi tsî gu ge ǁîba hā ge sao.
36 Ob ge Gideonna Elob ǃoa ge mî: “Sats ge tita ǃnâ-uts Israela nî huiǂui ti ge mîmâi. 37 Tita ge gūǀûna ǃhorob dāǃnâǃkhaib ai nî ǁgui. ǁGoagab ga ǀauba gūǀûn ǀguin ai a hâ tsîb ga ǃhūba a ǂnâsa, o ta ge nî ǂan tita ǃnâ-uts Israela nî huiǂuisa.” 38 O i ge ǁnāti ge ī. Sao ra tsēs ǃnauǁgoagab ge Gideonna khâimâ tsî gūǀûna a ǂgoma, o-i ge ǃoresǀoa ǁgam-e ǁnāpa xu ge ǂoaxa. 39 Ob ge Gideonna Elob ǃoa ge mî: “Tā toxopa ǁgaixa-u te re; a ta ǀgui ǃnās ǀguisa noxopa xū-e mî re. ǀGui ǃnāsa ta noxopa gūǀûn ǀkha nî dītsâ ǃkhaisa mā-am te re. An nē ǃnāsa gūǀûna ǂnâsa îb ǃhūba ǀâ re.” 40 Ob ge Eloba ǁnā tsuxuba ǁnāti ge dī. Sao ra ǁgoagan ge ǀûna ge ǂnâsa i, xawe ǃhūb ge ǀaub xa ge ǀâ i.