Jefta ta xupifa Israel
1 Ndele Jefta, Omugilead, okwa li omukwanyati omuladi, ndelenee ye okwa li omona wombwada. Ndele Gilead okwa li xe yaJefta. 2 Nomwalikadi waGilead eshi e mu dalela ovana ovamati, ndele ovana vomwalikadi, eshi va kula, vo ova taataa mo Jefta ndele tave mu lombwele: “Ove ito ka fyuulula pamwe nafye, osheshi oove omona womukainhu umwe.” 3 Onghee hano Jefta a ya onhapo ovamwaxe ndele a tula medu laTob. Novakolokoshi va ongala puJefta ndele va enda pamwe naye.
4 Nefimbo limwe konima yaai ovana vaAmmoni va homona Israel. 5 Ndelenee ovana vaAmmoni, eshi va homona Israel, ovakulunhu vomuGilead va ifana Jefta medu laTob. 6 Ndele va lombwela Jefta: “Ila u ninge ondjai yetu, tu shiive okulwa novana vaAmmoni.” 7 Ndelenee Jefta okwa nyamukula ovakulunhu vaGilead: “Onye mwa tonda nge ndele mwa taataa nge meumbo latate. Omolwashike hano tamu uya kwaame paife, eshi mwa hangika koudjuu?” 8 Opo nee ovakulunhu vaGilead tava ti kuJefta: “Fye ohatu uya kwoove paife opo u shune nafye, tu lwife ovana vaAmmoni, ndele u ninge omupangeli wetu nowoonakukalamo aveshe vomuGilead.” 9 Opo nee Jefta ta nyamukula ovakulunhu vaGilead ta ti: “Onye ngeenge tamu alula nge tu lwe novana vaAmmoni, nOmwene te va pe nge, ame ohandi ka ninga omupangeli weni.” 10 Opo nee ovakulunhu vaGilead tava ti kuJefta: “Omwene, Ye omupwilikini wetu. Oshili, ngaashi twe ku lombwela, osho hatu ningi.” 11 Osho hano Jefta okwa ya pamwe novakulunhu vaGilead, novanhu ve mu ninga omupangeli wavo nondjai yavo. Ndele Jefta okwa popya eendjovo adishe daye koshipala shOmwene muMispa. 12 Opo nee Jefta ta tumu ovatumwa kohamba yovana vaAmmoni, va pule: “Ove u na shike naame, eshi we uya u homone oshilongo shange?”
13 Nohamba yovana vaAmmoni tai ti kovatumwa vaJefta: “Ovaisraeli va kufa oshilongo shange, vo eshi va dja muEgipiti, okudja kuArnon fiyo okuJabbok nofiyo okuJordan. Shi alula hano paife nombili.” 14 Ndele Jefta okwa tuma vali ovatumwa kohamba yovana vaAmmoni, 15 ndele ta ti kuyo: “Jefta osho ta ti: Israel ina kufa oshilongo shaMoab ile oshilongo shovana vaAmmoni, 16 osheshi Israel, eshi a dja muEgipiti, okwa enda mombuwa fiyo okEfuta Litilyana, ndele a fika kuKades. 17 Ndele Israel okwa tuma ovatumwa kohamba yaEdom, tava ti: Itavelele nge ndi tauluke moshilongo shoye. Ndelenee ohamba yaEdom inai va uda. Ndele okwa tuma yo kohamba yaMoab, ndele nayo yo inai shi hala. Onghee hano Israel a kala muKades. 18 Ye okwa enda vali mombuwa ndele va dingilila oshilongo shaEdom noshilongo shaMoab, ndele e uya kombinga yokoushilo woshilongo shaMoab. Ndele vo ova onga onhanda kombada yaArnon, ndelenee inava ya mo moshilongo shaMoab, osheshi Arnon ongaba yaMoab. 19 Opo nee Israel a tuma ovatumwa kuSihon, ohamba yOvaamori, ohamba yomuHesbon, ndele Israel okwe i lombwela ta ti: Itavela, tu tauluke moshilongo shoye ndi ye konhele yange. 20 Ndelenee Sihon ina itavela Israel a tauluke moshilongo shaye. Ndele Sihon okwa shiva ovakwaita vaye aveshe, ndele vo va onga onhanda muJahas, ndele va lwifa Israel. 21 Ndelenee Omwene, Kalunga kaIsrael, okwa yandja Sihon noshiwana meke laIsrael. Onghee hano Israel okwa nangala oshilongo ashishe shOvaamori nokwa taataa oonakukalamo vomoshilongo. 22 Ndele vo ova nangala oshilongo ashishe shOvaamori, okudja kuArnon fiyo okuJabbok, nokudja kombuwa fiyo okuJordan. 23 Osho ngaha hano Omwene Kalunga kaIsrael, okwa taataa Ovaamori komesho yoshiwana shaye Israel, ndele ove wa hala oku shi nangala? 24 Ove ndishi ho nangala oshilongo osho oshikalunga shoye Kemosh tai shi ku pe, ndele fye ohatu nangala ashishe eshi Omwene Kalunga ketu te tu pe mokutaataa oonakukalamo komesho yetu? 25 Ove u dule hamba Balak yaSippor, ohamba yaMoab? Yo oya twifa ngeno Israel eemhata ile yo ye va homona hamba? 26 Israel a kala muHesbon nomuAroer nomikunda dasho nomoilando aishe oyo i li pomunghulo waArnon omido omafele atatu. Molwashike inamu i kufa po mefimbo linya? 27 Onghee hano ame inandi nyona kwoove, ndelenee ove to monifa nge oixuna moku tu lwifa. Omwene Omutokoli na tokole nena eli pokati kovana vaIsrael novana vaAmmoni!” 28 Ndelenee ohamba yovana vaAmmoni ina pwilikina eendjovo, Jefta e di mu tumina.
Eudaneko laJefta kOmwene
29 Opo nee Omhepo yOmwene ye uya kuJefta, nokwa tauluka Gilead naManasse ndele ta i kuMispa muGilead. Nokwa dja kuMispa muGilead ndele ta i kovana vaAmmoni. 30 Ndele Jefta okwa udanekela Omwene eudaneko ndele ta ti: “Ove ngeenge to yandje meke lange ovana vaAmmoni, 31 opo nee keshe ou ta piti mo monhu yeumbo tete, ame ngeenge handi aluka nombili kovana vaAmmoni, ta ka ninga wOmwene, ndele ame ohandi ke mu yamba exwikiloyambo.” 32 Opo nee Jefta a ya kovana vaAmmoni nokwe va lwifa. NOmwene okwe va yandja meke laye. 33 Ndele ye okwe va taataa okudja kuAroer fiyo okuMinnit, oilando omilongo mbali, nofiyo okuAbel-Keramim, olwoodi linene unene. Osho hano ovana vaAmmoni va ninipikwa moipafi yovana vaIsrael. 34 Ndele Jefta eshi e uya kuMispa popepi neumbo laye, omona waye okakadona, okwa pita mo e mu shakeneke, ta tanhe ta nhuka, ta shiki okaxumba. Ye okwa li omona waye ewifa, ehe nomona omumati ile okakadona ponho yaye. 35 Ndele ye eshi e mu mona, okwa pombaula oikutu yaye, ndele ta ti: “Akutu, omona wange, ove to nyikifa nge oluhodi linene, ndele to undwile nge momupya! Osheshi ame nda makulila Omwene okanya kange, ndele ihandi dulu okulialula.” 36 Ndele ye okwe mu nyamukula ta ti: “Tate yange, ove ngeenge wa makulila Omwene okanya koye, ninge nge ngaashi okanya koye ke di pitifa mo, Omwene eshi a wanifila ovatondadi voye, ovana vaAmmoni, ehandukilo la wana la wanenena.” 37 Nokwa lombwela vali xe: “Nandi itavelelwe, u efe nge eehani mbali, ndi ye ko ndi londe keemhunda ndi kale ko ndi lile oukadona wange, ame nookahewa kange.” 38 Ndele ye ta ti: Inda ko! Nokwe mu efa a ye ko a kale ko eehani mbali. Nokwa ya nookahewa kaye, ndele ta lili oukadona waye keemhunda. 39 Ndele eehani mbali eshi da pita po, ye okwa aluka kuxe, ndele ye okwa wanifila muye eudaneko laye. Ndele ye ina monafana nomulumenhu. Ndele muIsrael mwa li onghedi 40 nokutya oukadona Ovaisraeli tava i ko omudo nomudo okuhambelela nomaimbilo omona okakadona kaJefta, Omugilead, omafiku ane omudo keshe.
1 Jeftab ge ǁkhoaǂgaoxa toroǃkhamaob Gileadi dib di îs ge ǀai-ao ge isa. ǁÎb di îb Gileadi 2 ge ǀnî ǀgôaga taras âb tawa ge ūhâ i, tsî gu ge ǁnā ǀgôaga kai gu geo, Jeftaba ge ǃhaebē. ǁÎgu ge ǁîb ǃoa ge mî: “Sats ge ǀgui xū-i tsîna sige îba xu ǀumi tide; sats ge ǀkhara taras di ôatsa.” 3 Jeftab ge ǃgâsagu âba xu ǃhū tsî Tobǃhūb ǃnâ sī ge ǁan. ǁNāpa gu ge xūtama khoega ǁîb tawa ǀhaoǀhaosen tsî ǁîb ǀkha gere ǃgûma.
4 ǁAe-i khaoǃgân ge Amonǁîna Israelǁîn ǃoagu ge torodī. 5 Nē ǃkhais ge ī, o gu ge Gileadi di ǂgaeǂgui-aoga Jeftaba gu sī nî ūse Tobǃhūb ǁga ge ǃgû. 6 Tsî gu ge ǁîb ǃoa ge mî: “Satsa hā ǂgaeǂgui ge re, î ge Amonǁîn ǃoagu sī ǃkham ǁkhā.”
7 Xaweb ge Jeftaba ge ǃeream: “Sago ge tita ǁnātikōse ge ǁkhan tsî ti îb di omsa xu ge ǃhaebē. Tare xū-i ǃaroma go nēsi ǂōǂōsib ǃnâ du go ǂgâo, tita ǃoa ra hā?”
8 O gu ge ǁîga Jeftab ǃoa ge mî: “Sige ge nēsi satsa ǃoa go hā, sige ǀkha ǃgû tsîts Amonǁîn ǃoagu sī ǃkham tsî Gileadi di khoen hoana nî ǂgaeǂguisa ge ra ǂgao amaga.”
9 Ob ge Jeftaba ǁîgu ǃoa ge mî: “Tita go ga oa-ū Amonǁîn ǃoagu ta nî ǃkhamse tsîb ga ǃKhūba dansa a mā te, o ta ge nî sadu di ǂgaeǂgui-ao kai.”
10 O gu ge ge ǃeream: “ǁNāti i ge nî ī. ǃKhūb ge a sage di ǃkhō-amao.” 11 Tsîb ge Jeftaba Gileadi ǂgaeǂgui-aogu ǀkha ge ǃgû, tsîs ge ǁaesa ǁîba ǁîn dana tsî ǂgaeǂgui-aose ge mâi. Jeftab ge ǁîb di mî xūn hoana Mispas tawa ǃKhūb aiǃâ ge ǁguiǃā.
12 ǁNās khaoǃgâb ge Jeftaba sîsabega Amonǁîn di gao-aob ǁga ge sî, ǁîba gu nî dîse: “Tare-i ǃaromats sida ǃoagu ra torodī? Tare-i ǃaromats sida ǃhūba ǁnāǂam?”
13 Ob ge Amonǁîn di gao-aoba Jeftab di sîsabega ge ǃeream: “Israelǁîn ge Egipteba xun ge hāo, ti ǃhūba ge ū, Arnonǃāba xu Jabokǃāb tsî Jordanni tsîkha kōse. ǁÎba nēsi ǂkhîb ǃnâ mā-oa te re.”
14 Jeftab ge ǁkhawa sîsabega Amonǁîn di gao-aoba ǃoa ge sî, 15 î gu sī mî: “Israelǁîn ge Moabǁîn di ǃhūb kas, Amonǁîn di ǃhūb kas hoasa ū tama hâ. 16 Israelǁîn ge Egipteba xun ge doeǂoao, ǃgaroǃhūb ǃnâ-u ǀApahurib kōse ǃgû tsî Kades tawa ge sī. 17 Tsîn ge sîsabega Edommi di gao-aob ǁga ge sî, ǁîb di ǃhūb ǃnâ-u ǃkharusan nî mā-amhega; xaweb ge Edommi di gao-aoba ǁîna mā-am ǂgao tama ge i. ǁÎn ge ǁkhāti Moab di gao-aob tsîn ai ge ǂgan, xaweb ge ǁîb tsîna ǁîb di ǃhūb ǃnâ-u ǃkharusa ǁîna mā-am tama ge i. On ge Israelǁîna Kades tawa ge hâ. 18 ǁNāpa xun ge ǃgaroǃhūb ǃnâ-u ge doe, Edommi di ǃhūb tsî Moab di ǃhūb tsîkha xōǀkhā, Moab di aiǂoasǀkhāb ain ge Arnonǃāb nauǃani a sīs kōse. Tsîn ge ǁnāpa hâǃkhaiba ge dībasen, xawen ge Arnonna ǃgâu tama ge i, ǁîb ge Moab di ǃhūǀgora i xui-ao. 19 On ge Israelǁîna sîsabega Amorǁîn di gao-aob Sihonni, Hesbons dib ǃoa sî tsî ǁîba ge ǂgan în ǁîb di ǃhūb ǃnâ-u ǁîn di ǃhūb ǃoa ǃkharusa mā-amhe. 20 Xaweb ge Sihonna Israelǁîna ǁnāsa mā-am tama ge i. ǁÎb ge ǁîb di toroǂnubis hoaragasa ǀhaoǀhao, Jahas tawa hâǃkhaiba ǂnaumâi tsî Israelǁîna ge ǁnāǂam. 21 Xaweb ge ǃKhūb, Israelǁîn di Eloba Israelǁîna Sihonni tsî ǁîb di toroǂnubis ǂama dansa ge mā. ǁNātin ge Israelǁîna Amorǁîn ǁnāpa ge ǁan hâ in di ǃhūb hoaragaba ge ū. 22 ǁÎn ge Amorǁîn di ǀkharib hoaragaba ge ū, Arnonni ǃkhawagas ǃnâ ǁgoeba xu Jaboki ǀapas ǃnâ ǁgoeb kōse, tsî ǃgaroǃhūb huriǂoas ǃnâ ǁgoeba xu Jordanni aiǂoas ǃnâ ǁgoeb kōse. 23 ǁNātib ge ǃKhūb, Israelǁîn di Eloba, ǁîb di khoen Israelǁîn ǃaroma Amorǁîna ǃhūb âna xu ge doeǁgaǂui. 24 ǁÎba du nēsi ra ū-oa ǂgao? Sadu elob Kemosi ge mā duba du ge a ūhâbasen ǁkhā, xawe sida ge ǃKhūb sida Elob ge mā dan hoana nî ūǀgarabasen. 25 Sipori di ôab Balaki, Moab di gao-aob xats a ama-ai tits ra ǂâi? ǁÎba Israeli ǃoagu ǂkhawa-i tamas ka io toro-e dīb ge? 26 ǃNonakaidisi kurigan ge Israelǁîna Hesbons tsî Aroers tsî ǁîra ǂnamipe ǁgoe ǃārodi, tsî hoaraga ǃādi Arnonǃāb amǃgâ ǁgoedi ǃnâ ge ǁan. Tare xū-i ǃaromats ge ǁîde ǁnā ǁaeb ǃnâ ū tama hâ i? 27 Tita ge tsū xū-e dī tsi tama hâ. Sats ge tita ǃoaguts toroba dīs ǀkha tita ra tsūdī. ǃKhūb ge a ǀgoraǃgâ-ao. ǁÎb ge nētsē Israelǁîn tsî Amonǁîn tsîn ǁaegu nî mîǁgui.” 28 Xaweb ge Amonǁîn di gao-aoba Jeftab di haisisa ǃgâ ǂgao tama ge i.
29 ǃKhūb di gagab ge Jeftab ai ge hā, tsîb ge ǁîba Gileadi tsî Manaseb tsîkha ǃnâ-u ǃgû tsî Mispas Gileadi dis kōse sī tsî ǁnāpa xu Amonǁîn kōse ge ǃkharu. 30 Jeftab ge ǃKhūba ge mîmâiba: “Amonǁîn ǂamats ga dansa a mā teo, 31 o ta ge Amonǁîna dan tsî ta ga oaǀkhī, o ga ǂgurose tita i nî ǃgûǃoaga omsa xu a ǂoaxa khoe-e satsa nî khaiba. ǁÎ-e ta ge khauǁguibase satsa nî ǁguiba.”
32 Jeftab ge ǃāba ǃgâu tsî Amonǁîn ǃoagu sī ge ǃkham, tsîb ge ǃKhūba dansa ge mā bi. 33 Jeftab ge ǁîna ge ǃkhamdan, Aroersa xu Minits, ǀgamdisi ǃādi ǀhûpe hâde xu Abel-Keramims kōse. Kaise kai ǃgams ge ǁnāpa ge hâ tsîn ge Amonǁîna Israelǁîn xa ge danǃarihe.
Jeftab ôas
34 Jeftab ge Mispas ǃnâ ǁîb oms tawa oasī, os ge ǁîb ôasa ǃkhomǃkharurusa ǀhuru tsî ra ǂnāse ǁîba ge ǃgûǃoa. ǁÎb ge ǁnā ǀgôas ǀguisa ge ūhâ i, tsî ǀnî hâ ǀgôa-i xare-e ge ūhâ tama hâ i. 35 Tsîb ge ǁîsab ge mûo, ǃoab xa saran âba ǀkhau tsî ge mî: “Ae, ti ôase, sas ge tita go ǃanaǂgao kai. Tare-i ǃaromas kha nî sa, ti tsûba nî ǃaromasa? Tita ge ǃKhūba nūs ǀkha go mîmâiba tsî ta ge ǁîsa a ǂgae-oa ǁoa.”
36 Os ge ǁîsa ǁîba ge ǃeream: “ǃKhūbats nî mîmâibas kao, o ǁnâi mîts ge khami dī-ū te, ǃKhūb ge sa khākhoen, Amonǁîna go ǀkhaoba tsiba xuige.” 37 Xawes ge ǁîs îba ge ǂgan: “Nē ǀgui xū-i ǀgui-e dība te re. ǀGam ǁkhâkha ǁaeba ǁnāxū te re, î ta ti ǀhōsadi ǀkha ǃhomga ǃoa ǃgû tsî oaxaese ta nî ǁō ǃkhais ǂama sī ǃoa.” 38 Ob ge ǁîsa ge ǃgû kai tsî ǀgam ǁkhâkha ǁaeba ge ǁnāxū si. O di ge ǁîs tsî ǀhōsadi âs tsîde ǃhomgu ǃoa ǃgû tsî ǁîs di oaxaesis ǂama ge ǃoa.
39 Tsîs ge ǀgam ǁkhâkha khaoǃgâ ǁgûba ǃoa ge oaǀkhī. Ob ge ǁîba ǃKhūbab ge mîmâiba hâ i khami ge dī tsîs ge oaxaese ge ǁō.
Os ge nē ǃkhaisa ǁnaetib ase Israeli ǃnâ ge tsoatsoa 40 ǂkham khoedi mâ kurib hoaba haka tsēde, Jeftab Gileadǁîb ôas ǂama di nî ǃoase ra ǃgûǂoa ǃkhaisa.