Saulus te lidilululifwa
(Oil. 22:6-16Oil. 26:12-18)
1 Ndelenee Saulus ou okwa fula onya natango nedipao lovalongwa vOmwene. Ye okwa ya komupristeli omukulunhu, 2 ndele te mu indile eenhumwafo da shangelwa eeshinagoga domuDamaskus, opo ngeenge ta mono oonakweenda nondjila ei, ngeenge omulumenhu ile omukainhu, a shiive oku va manga noku va twala kuJerusalem. 3 Fimbo ye e li mokweenda kwaye, opa ningwa, eshi e uya popepi naDamaskus, ohaluka okwa viliminwa kouyelele wokeulu; 4 ndele okwe lishata poshi nokwa uda ondaka tai ti kuye: “Saul, Saul, oshike to taataa nge?” 5 Ndele ye okwa tya: “Omwene, Oove lyelye?” Ye okwe mu nyamukula: “Aame Jesus Omunasareti, ou to mu taataa. 6 Ndele fikama po u ye moshilando, omo to ka lombwelwa eshi u noku shi ninga.” 7 Ndele ovalumenhu ava va li po va enda pamwe naye, ova kanghwa ashike ofika, ova uda ondaka, ndele inava mona po nande omunhu. 8 Opo nee Saulus okwa fikama po, ndele eshi omesho aye a pashuka, okwa li ehe wete ko vali, vo ove mu kwata komhango, ndele ove mu twala muDamaskus.
9 Ndele okwa li a twika omafiku atatu, ye ina lya sha, ye ina nwa sha.
Saulus ta shashwa
10 Ndelenee muDamaskus omwa li mu nomulongwa edina laye Ananias. Oye ou Omwene e mu lombwela memoniko ta ti: “Ananias!” Oye okwa nyamukula: “Tala, aame ou, Omwene!” 11 Opo nee Omwene okwa tya kuye: “Fikama, inda kondjila inya ya lukwa ya yuka, ove u ka pule meumbo laJudas omulumenhu Omutarso, edina laye Saulus, osheshi tala, ye ota ilikana, 12 ndele ye okwa mona memoniko omulumenhu te uya kuye, edina laye Ananias, e mu tenheke omake aye a dule okumona ko vali.” 13 Ndelenee Ananias okwa nyamukula: “Omwene, omulumenhu winya onde mu uda kuvahapu, oye a ningila ovayapuki voye vomuJerusalem owii muhapu. 14 Ndele ye okwa pewa eenghono kovapristeli ovakulunhu okumanga, naaku yo, ovo aveshe ovo hava ifana edina loye.” 15 Ndele Omwene okwe mu lombwela: “Inda ko, osheshi oye oshilongifo shange sha hoololwa shokuhumbatela edina lange koiwana yovapaani nokeehamba nokovana vaIsrael, 16 osheshi nda hala ndi mu monifile oudjuu opo u fike, e noku u humbatela edina lange.” 17 Ndele Ananias okwa fikama, ndele ta i keumbo olo, ndele te mu tenheke omake aye, ta ti: “Omumwatate Saul, Omwene Jesus, ou e ku lihololela mondjila ei we uya nayo, Oye okwa tuma nge, opo u pashuke, ndele u yadifwe Omhepo Iyapuki.” 18 Ndele opo tuu opo momesho aye omwa wa oinima ya fa oipwakotolwa, opo nee ye a pashuka diva, nokwa fikama ndele e lishashifa 19 ndele ta li eendja, opo nee a pama vali. Ndele Saulus okwa kala povalongwa vomuDamaskus omafiku amwe.
Paulus ta udifa
20 Ndele ye okwa udifa diva meeshinagoga Kristus nokutya, Jesus Oye Omona waKalunga, 21 ndele aveshe ava ve mu uda ova kumwa, ndele tava ti: “Hamba, haye tuu ou kwa li a hanauna po aveshe ava va ilikana edina eli laJesus muJerusalem? Osho hasho she mu eta yo omu, ye e va twale va mangwa kovapristeli ovakulunhu?” 22 Ndele Saulus okwa pama nokupamenena nokwa kumwifa Ovajuda ava va li muDamaskus, eshi e va tomha nokutya, Jesus Oye Kristus.
23 Opo nee efimbo eshi la pita po, Ovajuda ve mu pangela omhangela oku mu dipaa. 24 Ndele Saulus okwa uda omhangela yavo, ndele vo ova kelela oivelo omutenya noufiku, va dule oku mu dipaa. 25 Ndele ovalongwa vaye ove mu kufa po oufiku ndele tave mu kulukifa, e li moshimbaba kombada yekuma lohote.
26 Ndele ye eshi e uya muJerusalem okwa hetekela okulitula movalongwa, ndele vo aveshe ve mu tila, osheshi inave shi itavela nokutya, ye a ninga shili omulongwa. 27 Ndelenee Barnabas okwe mu tambula, ndele e mu twala kovayapostoli ndele te va hepaululile, Saulus nhumbi ye a mona Omwene mondjila, nOmwene e mu popifa, ndele nhumbi a udifa nouladi medina laJesus muDamaskus. 28 Opo nee osho kwa li he uya mo ndele ha piti mo mokati kavo muJerusalem ndele ta udifa nouladi medina lOmwene. 29 Ndele ta popi nokuludika nOvaheleni, ndele ava ova kendabala oku mu dipaa. 30 Ovamwatate eshi ve shi koneka, ove mu twala kuKesarea, ndele ove mu tuma kuTarso.
31 Opo nee eongalo alishe lomuJudea ashishe nolomuGalilea nolomuSamaria ola li li nombili, ndele fimbo tali litungu mokweenda metilo lOmwene nomokupopilwa kOmhepo Iyapuki, ola hapupala.
Petrus ta velula omunhu ta vele ombada
32 Ndele fimbo Petrus a li ta endaenda mokati kavo aveshe, okwa fika nokovayapuki venya va kala muLidda. 33 Omo nee a hanga omunhu, edina laye Eneas, ou kwa li a nangala komutala omido hetatu, osheshi ye okwa li ta vele ombada. 34 Ndele Petrus okwe mu lombwela: “Eneas, Jesus Kristus ote ku velula, fikama, ove u liyalele omutala woye. Ye okwa fikama po diva.” 35 Opo Ovalidda aveshe nOvasaroni, ava ve mu mona, ove liameka kOmwene.
Petrus ta nyumuna Tabita
36 Ndele muJoppa omwa li mu nomulongwa omukainhu, edina laye Tabita, mOshigreka Dorkas, otali ti ngeenge la lundululwa: omenye. Ye okwa li ha longo oilonga iwa ihapu ndele ta yandje oikwafa ihapu. 37 Ndele momafiku enya okwa hangika koudu, ndele ta fi, ndele vo ove mu kosha, ndele ve mu nangeka mondjuwo yokombada. 38 Ndele Lidda eshi sha li popepi naJoppa, novalongwa eshi va uda Petrus oko e li, ova tuma ko ovalumenhu vavali, nove mu indila e uye kuvo divadiva. 39 Ndele Petrus okwa fikama ndele ta i pamwe navo. Ye eshi a fika ko, vo ove mu twala mondjuwo inya yokombada, ovafiyekadi aveshe ove uya kuye, tava lili, ndele tave mu ulikile eembidja neehema odo Dorkas e di hondja, eshi a li puvo. 40 Ndele Petrus okwa tya, ovo aveshe nava dje mo, ndele a twa eengolo ndele ta ilikana, ndele ta pungulukile koshimhu ndele ta ti: “Tabita, penduka po!” Ye okwa pashuka ndele eshi a mona Petrus, okwa kala omutumba. 41 Ndele Petrus okwe mu kwata keke laye ndele okwe mu fikamifa, a ifana mo ovayapuki novafiyekadi ndele te mu tula mokati kavo e nomwenyo. 42 Ndele eshi osha udika muJoppa ashishe, ndele vahapu ova itavela Omwene. 43 Ndele ye okwa menekela muJoppa omafiku mahapu, opuSimon omushiki woipa.
Saulub di ǃhobasens
(ǃNaeǃkhaidi 22:6-16ǃNaeǃkhaidi 26:12-18)
1 Saulub ge ǁaib xa ǀoa hâse ǃKhūb di ǁkhāǁkhāsabega* ǃgam ǁkhāb as kōse gere ǁēba. ǁÎb ge ǀgapipristeri* tawa sī tsî 2 mā-amǂkhanidi hîa Damaskus di sinagogegu* ǁga xoasade ge ǂgan, îb ǃKhūb di Daoba ra saona, aoren kas taren kas hoasa ǃkhōsis ǃnâ ū tsî Jerusalems ǁga ǃgû-ū.
3 Tsî nē sîǂuis ǀkhab Damaskusa ra ǀgū hîa i ge ǂkhai ra ǃnâ-i ǀhomma xu hâ-e ǃnapetamase ǁîb ǂnamipe ge ǃnâ. …Damaskusa ra ǀgū hîa i ge ǂkhai ra ǃnâ-i ǀhomma xu hâ-e ǃnapetamase ǁîb ǂnamipe ge ǃnâ. 4 Tsîb ge ǃhūb ai ǁnā tsî dom-i “Saulutse, Saulutse tare-i ǃaromats ra ǃgôaǃgon te?” ti ra mî-e ge ǁnâu.
5 Ob ge Sauluba “Taritsa ǃKhūtse?” ti ge dî. Ob ge domma ǁîba ge ǃeream: “Tita Jesuta sats xa ra ǃgôaǃgonheta ge. 6 Xuige nēsi khâi, îts ǃās ǃnâ ǂgâ, ǁnāpats ge tare-ets nî dī ǃkhaisa nî mîbahe.”
7 Saulub ǀkha ge hâ i khoegu ge ge ǃnōmâ, dom-i hîa ra ǃhoa-i ǀgui-e gu ge ǁnâu, xawe gu ge khoe-e mû tama hâ i ǃkhais xa. 8 Tsî ǃhūba xu khâi tsîb ge mûra âba ǁkhowa-am, xaweb ge xū-e ge mû ǁoa i. O gu ge ǁîb ǀkha ge hâ iga ǁîba Damaskus kōse ge ǃkhōǁôa. 9 Tsîb ge ǃnona tsēdi di ǁaeba mû ǁoase ge hâ tsî nē ǁaeb hoaba ǁkhāti xū-i xare-e ge ǂû tamas ka io ā tama hâ i.
10 ǁNā ǁaeb aib ge Damaskus ǃnâ Anania ti ǀon hâ ǁkhāǁkhāsabeba ge hâ i. Tsîb ge ǃKhūba ai-i ǃnâ “Ananiatse!” ti ge mî.
Ob ge “ǃKhūtse, nē ta ge a” ti ge ǃeream.
11 Ob ge ǃKhūba ǁîb ǃoa “Khâi, îts Judab di oms hîa ‘ǂHanu’ ti ra ǂgaihe ǃganni ǃnâ mâs ǁga ǃgû. ǁNāpats ga sīo Saulub hîa Tarsusa xu hâba dî re. ǁÎb ge nēsi ǀgores ǀkha a ǀhabe. 12 ǁÎb ge ǁkhāti ai-i ǃnâ Ananiab ti ǀon hâ khoeb hîa ǁîba ǁkhawab nî mû ǁkhāse ǃomkha ra ǁgui-aiba go mû” ti ge mî. 13 Ob ge Ananiaba ge ǃeream: “ǃKhūtse, tita ge ǀnai ǂgui khoena xu nē khoeb ra mâtikōse sa ǃanun Jerusalems ǃnâ hâna tsūse sîsenū ǃkhaisa ge ǁnâu. 14 Tsî ta kom ǁkhāti danapristergu xab sa ǀonsa ra ǂgaiǀîn hoana ǃkhōsis ǃnâ ūs di ǀgaiba ge māhe ǃkhaisa ge ǁnâuo.”
15 Ob ge ǃKhūba ǁîba ǃoa ge mî: “ǃGû, ǁîb ge ǁnāb tita ǀō-aisase ǁhûiǂuibasen hâba, ti ǀonsab Jodeǁî taman,* gao-aogu tsî ǁkhāti Israelǁîna nî ǂhôase. 16 Tsî ta ge tita mâtikōseb ǁîba ti ǀons ǃaroma nî tsâ ǃkhaisa ǁîba nî ǁgau.”
17 Tsîb ge Ananiaba ǃgû tsî Saulub hâǃnâ oms ǃnâ ǂgâ tsî ǃomma ǁgui-ai bi tsî ǁîb ǃoa “Ti ǃgâ, Saulutse, ǃKhūb Jesub satsa go ǃgoaxats go i daob ǃnâ ǂhaib ge tita sats ǁga go sî, sats nî ǁkhawa mû ǁkhā tsî ǃAnu Gagab xa ǀoaǀoahese” ti ge mî. 18 Tsî ǁnātimîsin ge ǁaub di ǂhawiron khami ī xūna mûra âba xu ge ǁnā tsîb ge ǁkhawa ge mûtsoatsoa; ob ge ǁnāpa xu khâi tsî ge ǁāǁnâhe. 19 Tsîb ge ǁkhāti ge ǂû, sorosi ǀgaib âbab nî hō-oase.
Saulub ge Damaskus ǃnâ ra aoǁnâ
Tsîb ge Sauluba Damaskus ǃnâ ǀnî khami kō tsēde ǂgomsaben ǀkha ge hâ. 20 ǁNātimîsib ge sinagogegu ǃnâ ge aoǁnâtsoatsoa, ǃkhō-am rase “Jesub ge amase a Elob ôa” ti.
21 Nēsa ge ǁnâun hoan ge kaise ge burugâ. Tsîn ge “ǁÎ tamaba kha Jerusalems ǃnâ ge Jesuba ra ǀgoreǀî khoena gere hîkākāba tsî kha ǁkhāti ǁkhā ǂâibasens, ǁîna ǃkhōsis ǃnâ ū tsî ǀgapipristergu ai ǁkhaeǁnâs dis aib hā tama hâ?” ti gere mî.
22 Tsîb ge Sauluba gagasise ǀgai tsî Jesub amase a Xristu* ǃkhais di ǂhôas hîab ǁîsa gere ǂhôas ǀkha kaise ǂgui Jodeǁîn Damaskus ǃnâ hâna gere gowadan. 23 O gu ge ega Jodeǁî ǂgaeǂgui-aoga ǁîba gu nî ǃgam ǃkhaisa ge ǀapeǀhao. 24 Xaweb ge Sauluba ǁîgu di ǀapeǀhaos tsî ǁîgu ra tsēb tsî tsuxuba ǃās di ǂgâ-amsa ǁîba nî ǃgamse ǃûi ǃkhaisa ge ǁnâu. 25 On ge ǀgui tsuxuba ǀnî ge hâ i ǁkhāǁkhāsabena ǃās omǂnamib ǃnâ ge hâ i soa-i ǃnâ-u ǀharu-i ǃnâ ǁîba ge huiǁgôa.
Saulub ge Jerusalems ǃnâ ra aoǁnâ
26 Jerusalems tawab ge sī, ob ge Sauluba ǁnāpa hâ ǁkhāǁkhāsaben ǀkha ǀhaosa ge dītsâ, xawen ge ǁîna ǂgomsabekhoe dīsenni ra khami tsâ tsî kaise ǁîba gere ǃao. 27 Ob ge Barnababa Sauluba apostelgu* tawa sī-ū tsî ǁîga mâtib ge ǁîba Damaskus di daob ai ǃKhūb xa ǃhoa-ūhe tsî a mû bi ǃkhaisa ge mîba. ǁKhātib ge mâtib Sauluba Damaskus ǃnâ ǁkhoaǂgaose Jesub di ǀons ǃnâ gere aoǁnâ ǃkhaisa ge mîba gu. 28 Saulub ge apostelgu ǀkha ǀguipa hâ tsî ǁîgu ǀkha ǀhû hâse hoaraga Jerusalems ǃnâ ǃKhūb ǀonsa ǁkhoaǂgaoxase gere aoǁnâ. 29 Tsîb ge Grikegowaba ra ǃhoa Jodeǁîgu ǀkha gere ǂgaenamǃgâgu xawe gu ge ǁîga ǁîba ǃgamsa gere ǀapeǀhao. 30 Nau ǂgomsaben ge nēsa ǁnâu on ge Kaesareas tawa sī-ū bi tsî ǁîb ǃnaeǃās, Tarsus ǃoa ge sî-oa bi.
31 Ob ge kerkheba ǃaruǀî ǃaob ǃnâ ûi tama i tsî Judeab, Galileab tsî Samariab* ǃnâ ǂkhîba ūhâ tsî ǃgôab ǃnâ ge ǀarosen. ǁKhātin ge ǂgomsabena ǃKhūb di ǃaoǃgâb tsî ǃAnu Gagab ti ǁkhaeǂgaob ǃnâ gere ûi.
Petrub ge Lidas tsî Jopas ǃnâ buruxa sîsenga ra dī
32 Ob ge Petruba ǃādi ǃnâ ǃgû tsî ǂgomsabena gere sari tsîb ge ǁîb di ǃgûmadi ǃnâ Lida ti ǀon hâ ǃās ǃnâ ge ǁan hâ i Elob di khoen tawa ge sī. 33 Tsîb ge ǁnāpa ǁkhaisa kuriga ǁgoes ǀguisab ra hîse ge ǃhora i khoeb, Aenea ti ǀon hâb ǀkha ge ǀhao. 34 Ob ge Petruba ǁîb ǃoa ge mî: “Aeneatse, Jesub Xristub ge go ǂuruǂuru tsi. Khâima îts kharob âtsa ūkhâi.” Tsîb ge ǁnātimîsi ge khâimâ. 35 Aeneab ra ǃgû ǃkhaisan ge mû on ge hoaraga khoen Lidas tsî Sarons dina ǃKhūb ǃoa ge ǃhobasen.
36 Tsîs ge Jopas ǃnâ ǁkhāǁkhāsabes, Tabitasa ge hâ i. (Grikegowab ǃnâ Dorkas, “ǁkhamas” ti ra ǂâibasen.) ǁÎs ge khoena kaise ǃgâidī tsî ǀgâsana gere hui. 37 Xawes ge ǀaesen tsî ge ǁō. Tsîs ge soros âsa ǂhomihe tsî ǀgapiseb di ǃnā-oms ǃnâ khoen nî kōse ge ǁguihe. 38 Tsî Petrub Jopas ǀgūse Lidas ǃnâ hâ ǃkhaisan ge ǁnâu on ge ǀgam khoekha ǁîb ǃoa nēti nî ǀkhomase ge sî: “Toxopa ǃhaese sikhom ǀkha ǃgû re.” 39 Petrub ge ǁîkha ǀkha ge ǃgû tsî ǁnāpab ge sī, o Dorkas ge ǁgoeǃnâ i, ǀgapiseb di ǃnā-oms ǃnâ ge ǂgâ-ūhe. ǂGâb ge os ge ǁnā ǃnā-omsa ǃoataradi hîa ā tsî ǁîba saran tsî anaǂamsaran Dorkas xa di ge ǂombahe hâ ina ra ǁgaudi xa ge ǀoa hâ i. 40 Ob ge Petruba hoan hîa ǁnāpa ge hâ in nî ǂoa kaihe ǃkhaisa ǂgan, ǃhonǁgoa tsî ge ǀgore. Soros ǁga dabasen tsîb ge “Tabitase, khâi” ti ge mî. Mûdi âsa ǁkhowa-am tsîs ge Petrubas ge mûo ǂgōse ge ǂnû. 41 Tsîb ge ǃommi ai ǃkhō tsî ge huikhâi si. ǁÎb ge ǃoataradi tsî nau hoaraga Elob di khoena ǂgai tsî ǁîs ûitsama ǃkhaisa ge ǁgau.
42 Nē ǂhôas ge hoaraga Jopas ǃnâ ge ǂabaǂoa tsîn ge ǂgui khoena ǃKhūb ǃnâ ge ǂgom. 43 Tsîb ge Petruba ǂomxa ǁaeba Jopas ǃnâ Simonni hîa khōkuru-aob di oms tawa ge hâ.